Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Väärtuslikud toataimed

„Tuhanded koolilapsed saaksid paremaid hindeid, kui koolimajas leiduks kõikjal toataimi,” ütlevad teadlased Londoni ajalehe „The Times” teatel. Professor Derek Clements-Croome Readingi ülikoolist leidis, et mõnes ülerahvastatud ja halva ventilatsiooniga klassiruumis ületas süsinikdioksiidi hulk soovitatava taseme rohkem kui 500 protsendi võrra, see aga mõjub halvasti laste keskendumisvõimele ning takistab nende edasijõudmist. Nimetades selliseid tingimusi haige klassiruumi sündroomiks, ütleb ta, et laste keskmine tihedus klassiruumides ületab viiekordselt töötajate tiheduse sellistes bürooruumides, kus ruumiõhu sündroom avaldab töötajatele ja nende töötulemustele kahjulikku mõju. Milliste taimedega saaks ruumiõhu kvaliteeti parandada? Ühes Ameerika Ühendriikide uurimuses peeti tõhusaimaks neist rohtliiliaid. Tublisti vähendavad õhusaastet ka draakonipuu, luuderohi, kummipuu, tõlvlehik ja tääkliilia. Toataimed kahandavad süsinikdioksiidi hulka, muutes selle hapnikuks.

Teadmatuses sugupõlv

„Noorte ameeriklaste teadmised on päris mannetud,” tõdeb New Yorgi „Daily News”. Maailmakaardilt „ei suuda 11% noortest leida üles Ameerika Ühendriike, ja vaadates USA kaarti, kus puuduvad kohanimed, pole pooltel aimugi, kus New York võiks asuda”. Mis puutub teiste uudistes sageli mainitavate riikide leidmisse, siis vaid 13 protsenti suutis leida üles Iraagi või Iraani ning ainult 17 protsenti Afganistani. Tegelikult suutis vaid 71 protsenti 18- kuni 24-aastasi ameeriklasi leida üles maailma suurima veekogu Vaikse ookeani asukoha. The National Geographic Society 56 küsimusega kirjalik töö anti teha 3250 noorele Ameerika Ühendriikidest, Itaaliast, Jaapanist, Kanadast, Mehhikost, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Kuigi parima hindeni, mis eeldas keskmiselt 42 õiget vastust, ei küündinud ükski riik, jõudis sellele kõige lähemale Rootsi oma 40 õige vastusega, talle järgnesid 38 õige vastusega Itaalia ja Saksamaa. Ühendriiklased jäid oma 23 õige vastusega eelviimaseks, edestades Mehhikot, kus anti keskmiselt 21 õiget vastust. „Kuidas saavad meie noored mõista maailma kultuuri, majandust ja loodusressursse puudutavaid põletavaid küsimusi, kui nad ei oska kaardilt kohti üles leida ega ole kursis praeguste sündmustega?” küsib National Geographic Society president John Fahey.

Pärast 40. eluaastat lõikame seda, mida oleme külvanud

„Inimese tehtud valikute ja elukeskkonna mõjud annavad endast märku 40 aasta vanuses, mil ealised muutused hakkavad kiiremini ilmnema.” Nii võttis Austraalia Sydney ajaleht „The Daily Telegraph” lühidalt kokku ühe tervisekaitsekonverentsil esitatud raporti sisu. Victorias asuva Swinburne’i haigla peadietoloogi Rocco Di Vincenzo sõnul polegi ehk selles osas, mis võiks määrata inimese tervisliku seisundi pärast 40. eluaastat, niivõrd olulised „vigased geenid või organismi funktsionaalsed häired”, kuivõrd varem tehtud valikud. „Nüüd me teame, et tervis pärast 40. eluaastat on geneetiliste pärilikkustegurite ja keskkonnamõjurite koostoime tagajärg,” ütles Di Vincenzo. „Austraalia gerontoloogiainstituudi väitel pole 80 protsenti eakate tervisehädadest üldsegi vananemisest põhjustatud. Põhjuseks on ebapiisav hoolitsus organismi eest kogu eluaja jooksul, kusjuures pärast 40-aastaseks saamist hakkab see ebapiisav hoolitsus endast selgelt märku andma.”

Lastest saavad kergesti nikotiinisõltlased

„Lastest võivad pärast suitsetama hakkamist saada tubakasõltlased juba mõne päevaga või isegi ühestainsast sigaretist,” nendib üks uurimus, millest kirjutab Londoni ajaleht „The Guardian”. „332 noorest, kes olid kunagi tubakasuitsu kas või üheainsa mahvi tõmmanud, mainis sõltuvussümptomeid 40%. Nendest 237-st, kes olid suitsu kopsudesse tõmmanud, tunnistas sõltuvussümptomeid 53%.” Ameerika Ühendriikide Massachusettsi ülikooli meditsiinikoolis töötava dr Joseph DiFranza juhitud 30-kuulise uuringu käigus vaadeldi peaaegu 700 õpilast, kes olid uuringu alustamise ajal 12–13-aastased. „Enne seda uuringut arvati, et lastest saavad tubakasõltlased paari aasta jooksul ja et neil tuleb sel juhul suitsetada iga päev vähemalt pool pakki sigarette,” ütles DiFranza. „Mõni neist lastest sai sõltlaseks juba mõne päeva jooksul pärast suitsetamise alustamist. ... Kaldun arvama, et paljudel juhtudel algab tubakasõltumus juba esimesest sigaretist.” DiFranza on seisukohal, et teismelised langevad kergemini sõltuvusse, sest nende aju on alles arenemisjärgus. „Mul oleks hea meel, kui lasteni jõuaks sõnum, et tubakaga ei või eksperimenteerida. Ohutut suitsetamist pole olemas,” mainis DiFranza. „Meil on tarvis veenda lapsi selles, et juba ainsagi sigareti proovimisest võib sattuda eluks ajaks sõltuvusse.”

„Kehast väljumise” kogemused uues valguses

Rootsi neuroloogid, kes üritasid elektroodide abil määrata kindlaks ühe naise epilepsiahoogude lähtekohta, vallandasid kogemata patsiendil nõndanimetatud kehast väljumise elamused, annab teada Saksamaa teadusuudiste agentuur Bild der Wissenschaft-Online. Iga kord, kui stimuleeriti parempoolse ajukoore nurgakääru, teatas naine aistingust, otsekui väljuks ta oma kehast ning vaatleks seda kõrgemalt. See ajupiirkond paistab seostavat visuaalset kehataju keha asukohta kindlaks määrava sensoorse informatsiooniga. „Patsiendi elektroodidega stimuleerimine häiris seda koostööd, mistõttu tema tajumeel kaotas seose ta kehaga,” mainib Bild der Wissenschaft. Kehast väljumise kogemused „on ikka ja jälle andnud ainet spekulatsioonideks kehast sõltumatu hinge teemadel”.

Roosipärja uuendamine

„Vagad roomakatoliiklased on 500 aastat lugenud roosipärga – tervet rida mantrataolisi üksteisele järgnevaid meieisapalveid ja Ave Maria’sid, mis peaksid õhutama mediteerima Jeesuse ja tema ema 15 tähtsündmusest ehk müsteeriumist,” teatab „Newsweek”. „Eelmise aasta [oktoobris] andis paavst Johannes Paulus II välja apostelliku kirja, kus ta lisas roosipärjale neljanda tsükli”, mis põhineb Jeesuse teenistusel ristimisest kuni püha õhtusöömaajani. „Paavsti sihiks on taaselustada huvi tema lemmikpalvevormi vastu, mis pärast Vatikani teist kirikukogu on populaarsust kaotanud,” lisab ajakiri. „Paavsti ettevõtmise peaeesmärk on seada selle katoliku palvuse rõhuasetus pigem Kristusele kui Maarjale – roosipärjaga kõige enam seostatavale tegelasele.” Loodetakse, et see elustab katoliiklaste mediteerimistava ajal, mil paavsti sõnul „on kristlusele avaldamas mõju Idamaade usundite mediteerimistraditsioonid”.

Liiga kõrged ootused

„Saksamaal laguneb enamik abielusid ülemäära suurte ootuste tõttu,” teatab ajaleht „Die Welt”. Perekonnauurija professor Wassilios Fthenakisi sõnul „otsivad inimesed lähedust ja loodavad leida oma suhtest maksimaalselt õnne”. Ent ta märgib, et on ebarealistlik oodata, et selline kõrgendatud õnnetunne kestaks aastakümneid. Tänapäevane rõhuasetus isiklikule õnnele ja eneseteostusele on kahandanud abielupaaride valmisolekut kokkuleppeid saavutada ning üheskoos rasketest aegadest läbi minna. Üks teine perekonnauurija nendib: „Kui erutav aeg on läbi saanud, ei hakka nüüdisaja inimesed eriti pingutama, et asju selgeks rääkida ja oma suhet hoida.” Saksamaa abielud kestavad keskmiselt veidi üle 12 aasta.