Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas vihmametsi on võimalik päästa?

Kas vihmametsi on võimalik päästa?

Kas vihmametsi on võimalik päästa?

„ÄRGAKE!” BOLIIVIA-KORRESPONDENDILT

RAMIROLE kuulub org, mis on kaetud udumetsaga. * See org asub Lõuna-Ameerikas Andide eelmäestikus ja on selle piirkonna üks väheseid paiku, kus kasvab veel iidseid puid. Ümberringi on kõik mäed metsadest paljaks tehtud. Ramiro udumetsas käivad elusloodust uurimas teadlased kõikjalt maailmast ning nad on avastanud seal liike, mida pole varem kirjeldatud. Ramiro on kogu südamest huvitatud metsa säilimisest. Ta ütleb: „Mina oma metsas puid maha võtta ei luba.”

Robertol aga on 5600 ruutkilomeetrit troopilist vihmametsa Amazonase madalikul. Ta on professionaalne metsnik, kes varub troopilist puitu ja müüb seda maailmaturu tarbeks. Samas on ka Roberto ülimalt huvitatud troopilise metsa ja sealse elustiku kaitsest. „Troopilist puitu saab varuda ka nii, et see ei tekita metsa bioloogilisele mitmekesisusele püsivat kahju,” ütleb ta.

Kuigi Ramiro ja Roberto olukord on erisugune, on nad mõlemad tõsiselt mures troopiliste metsade tuleviku pärast. Ja nad pole kaugeltki ainukesed, sest viimastel aastakümnetel on troopiliste vihmametsade hoolimatu raadamine murettekitavalt kiirenenud.

Kas selline mure on liialdatud? Võeti ju möödunud sajanditel parasvöötmes maha suur osa metsadest, rajamaks teed maaviljelusele. Miks siis tunda muret nüüd, kui troopikamaades tehakse sedasama? Siin on aga olulised erinevused. Esiteks kasvavad troopilised vihmametsad tihtipeale vaesel pinnasel, kus põlluharimine pakub viletsat alternatiivi. Teiseks on troopikametsade bioloogiline mitmekesisus palju suurem kui parasvöötmes ja nende metsade hävitamine puudutaks kogu inimkonda.

Metsade raadamise hind

Troopikametsades elavad enam kui pooled maailma elusorganismide liikidest. Liike ämmalahvidest tiigriteni, tundmatutest sammaldest orhideedeni, madudest ja konnadest haruldaste liblikate ja papagoideni on nii palju, et neid kõiki ei jõuta nimestikku kanda.

Neid liike leidub paljudes troopikametsa tüüpides. On olemas aeglaselt kasvavaid udumetsi, tihedate puuvõradega pimedaid vihmametsi, mussoonmetsi ja hõrendikke. Enamik inimesi pole aga kunagi vihmametsades käinud. Võib-olla kuulud ka sina nende hulka. Miks sa peaksid siis nende metsade pärast muret tundma?

Troopiliste vihmametsade säilimine on eluliselt tähtis sellepärast, et nii paljud olulised kodus ja kaubanduslikul eesmärgil kasvatatavad taimed sõltuvad mõnes mõttes oma metsikutest eellastest, mida võib veel nendest metsadest leida. Nende metsikuid tüvesid kasutatakse vahel selleks, et aretada uusi tüvesid, mis on haiguste ja kahjurite suhtes vastupidavamad. Seega on metsikute taimede geneetiline mitmekesisus väga oluline.

Lisaks sellele leiavad teadlased troopiliste metsade andidele pidevalt uusi kasutusvõimalusi. Näiteks on paljud praegu kasutatavad ravimid saadud troopikataimedest. Seepärast on troopiliste vihmametsade bioloogilist mitmekesisust tihti võrreldud elava raamatukoguga, kus suurem osa raamatuid on veel avamata.

Habras võrgustik

Niiske troopikametsa keskkond on kergesti haavatav ja ääretult keerukas. Müriaad eluvorme on üksteisest sõltuvad. Näiteks enamiku taimede tolmeldamine ja nende seemnete levik sõltub konkreetsetest linnu-, putuka- või loomaliikidest. Mets oma keerukas elutsüklis töötab tõhusalt ümber kogu elusmaterjali, nii taimed, loomad, putukad kui ka mikroorganismid. Kõige selle juures on märkimisväärne, et kogu sealne kompleksne ökosüsteem talitleb üldiselt viletsal pinnasel. Kui selline mets on kord hävitatud, on seda raske või täiesti võimatu taastada.

Vihmametsadest sõltub paljude inimeste elatis. Need troopikametsad pakuvad tööd teadlastele ja turismindusega tegelejatele. Lisaks sellele on troopikametsadel ka kaubanduslik tähtsus, kuna neist saab puitu, pähkleid, mett, salat-euterpepalmi pehmeid oksi, kautšukit ja vaiku. Troopilised vihmametsad hävivad aga murettekitava tempoga. Täpsete arvude üle küll vaieldakse, ent üks on kindel – need metsad kaovad kiiresti.

Eriti kurb on sedalaadi keskkonnakahju juures see, et sageli ei too troopiliste vihmametsade raadamine peaaegu üldse mitte mingisugust püsivat kasu. Paljude metsade asemele on rajatud karjamaad. Tihti aga juhtub nii, et peagi ei kasva nendel karjamaadel enam loomade tarbeks piisavalt rohtu ja seepärast jäetakse need maha. Väidetavasti on Brasiilias Amazonase madalikul seetõttu hüljatud 165 000 ruutkilomeetrit maad.

Mis lootust on siis vihmametsadel ja nende rikkal elustikul? Nii Ramiro, Roberto kui ka paljud teised püüavad kaitsta troopilisi vihmametsi rahvusvahelise kaubanduse, ülerahvastatuse, loomadega kaubitsemise ning ebaseadusliku küttimise ja raie hävitavate jõudude eest. Mis on aga metsade raadamise tõelised põhjused? Kas on võimalik kasutada vihmametsade ressursse metsi hävitamata?

[Allmärkus]

^ lõik 3 Udumets on troopiline mägimets, mis kasvab 1000 meetrist kõrgemal.

[Väljavõte lk 3]

Vihmametsadest võib leida suurema osa maailma loomaliikidest ja ülimalt mitmekesistest taimeliikidest

[Pildid lk 4, 5]

Raietöölised ja nende rajatud teed võivad vihmametsa hävitada