Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas vihmametsi saaks kasutada ilma neid hävitamata?

Kas vihmametsi saaks kasutada ilma neid hävitamata?

Kas vihmametsi saaks kasutada ilma neid hävitamata?

KAS raiefirmadel on õigus maakera troopilised vihmametsad täielikult maha võtta? Tõenäoliselt vastaksid sa, et ei ole. Mõned ökoloogid aga väidaksid, et paljud, kes vastaksid ei, on tegelikult juba öelnud jah, näiteks sellega, et on ostnud mööblit, mis pole valmistatud mitte istanduste, vaid troopiliste vihmametsade kaunist ja populaarsest puidust.

Tihti võrdsustatakse raiet metsade täieliku hävitamisega. Ja tõepoolest, paljudele metsadele teebki raie lõpu. Kuid väidetakse sedagi, et mõningatele metsadele tekitab raie ainult minimaalset kahju. Kas troopilised vihmametsad ja nende elustik võivad raiele vaatamata säilida? Vaatame kõigepealt, kuidas hävitavad raied metsi.

Kuidas hävitab raietegevus metsi ja sealset elustikku

Toome ära ühe stsenaariumi. Kõigepealt rajab buldooser sügavale metsa teed ning peagi on platsis raietöölised, kes võtavad mootorsaagidega puid maha. Kuna raiefirmal on ainult lühiajaline raieluba, kästakse töölistel langetada kõik väärtuslikud puud. Kui müügikõlblikud puud maha kukuvad, kahjustab see ka kõrvalseisvaid puid, kuna puud on omavahel liaanidega seotud. Seejärel murravad läbi tiheda taimestiku rasked roomikveokid, et palgid metsast välja vedada, surudes õhukese pinnasekihi sedavõrd kokku, et see muutub viljatuks.

Raiefirma töölised söövad tavaliselt rohkem liha kui kohalikud külaelanikud. Niisiis kammitakse mets jahti pidades läbi ja sageli tapetakse rohkem loomi, kui toiduks vaja läheb. Teed, mille metsatöölised on rajanud, avavad juurdepääsu varem ligipääsmatutele aladele. Nüüd pääsevad sõidukite ja relvadega varustatud kütid metsa, et ka ülejäänud ulukitele lõpp teha. Kütid püüavad väiksemad loomad ja linnud kinni, et nendega tulutoovat äri teha. Seejärel saabuvad nendele uutele ligipääsetavatele aladele tuhanded maata inimesed, et end siin kuidagimoodi ära elatada. Alepõletusega hävitavad nad viimsedki puud, misjärel paduvihmad õhukese pindmise mullakihi minema uhuvad.

Lõpuks ongi mets surnud. Raie oli kõigest esimene samm metsa hävitamisel. Kas aga raie peab ilmtingimata nii laastav olema?

Loodussäästlik raie

Viimastel aastatel on hakatud uuesti huvi tundma loodussäästliku raie ja säästva metsamajanduse vastu. Niisuguse raie eesmärk on võtta puid maha nii, et see teeks metsale ja sealsele elustikule minimaalset kahju. Mets taastub vähehaaval ning paarikümne aasta pärast on seal võimalik uuesti puid langetada. Keskkonnakaitsjate surve tõttu reklaamivad nüüd mõned puidufirmad oma puitu kui säästvalt majandatud metsadest pärit sertifitseeritud toodet. Vaatame, kuidas käib loodussäästlik raie.

Metsnik ja tema abilised rajavad endale teed läbi metsa alustaimestiku. Nemad moodustavad ühe neist mitmest grupist, kelle ülesandeks on töötada džunglis umbes kuus kuud ning teha metsainventuuri. Kuna raiefirmal on pikaajaline raieluba, on metsatöölistel aega puid uurida, et saaks metsa tuleviku tarbeks säilitada.

Metsnik märgistab kõik puud registreerimisnumbriga ja määrab kindlaks liigi. Metsas kasvab sadu puuliike, niisiis peab metsnik tõeline ekspert olema. Järgmine samm nõuab juba moodsat tehnikat.

Metsnik kasutab GPS-seadet, mis on ühenduses satelliitidega, sisestades sinna puu suuruse, liigi ja registreerimisnumbri. Niipea, kui ta vajutab sisestusklahvi, edastatakse kõik andmed selle puu kohta, kaasa arvatud täpne asukoht, kaugele kiire elutempoga linna kontoriarvutisse.

Hiljem prindib metsa majandaja oma arvutist välja plaani, kuhu on kantud kõik metsa väärtuslikud puud. Tema vaatab, milliseid puid tohib vastavalt ametlikele eeskirjadele maha võtta. Paljude liikide puhul võib langetada ainult 50 protsenti puudest, mis on ettenähtud algdiameetrist jämedamad. Kõige vanemad ja tervemad puud kui seemnekandjad tuleb alles jätta.

Kuidas aga langetada puid ilma metsa kahjustamata? „Ärgake!” esitas selle küsimuse Robertole, metsnikule, kellest oli juttu eelmises artiklis. Roberto selgitas: „Seda aitab teha plaan. Tänu metsaplaanile võime planeerida raiet nii, et see tekitab metsale vaid minimaalset kahju. Isegi puude langetamise suunda võib planeerida nii, et see kahjustaks kõrvalkasvavaid puid võimalikult vähe.

Metsamaterjali väljavedamiseks saab kasutada vintsi ja nii ei pea buldooseriga iga langetatud puu juurde teed rajama. Enne puude langetamist lõikavad metsatöölised läbi liaanid, mis puid omavahel ühendavad, ja see vähendab samuti kahju. Igal aastal kaardistame raieloaga metsaalal järgemööda ühe langi, kus langetame puid ning kuhu me ei pöördu tagasi, enne kui on möödunud vähemalt 20 aastat. Mõningatele lankidele tuleme alles 30 aasta pärast.”

Kuna Roberto on tööl raiefirmas, küsis „Ärgake!” temalt: „Kui suurt huvi metsatöölised tegelikult eluslooduse kaitsmise vastu tunnevad?”

Loomade kaitsmine

„Pole olemas heas seisundis metsa, kus poleks loomi,” märgib Roberto. „Neil on oluline roll taimede tolmeldamises ja seemnete levitamises. Me püüame teha omalt poolt kõik, et loomi võimalikult vähe häirida. Näiteks me planeerime väheseid juurdepääsuteid hoolikalt, nõnda et neid eraldaksid suured vahemaad. Seal kus võimalik, rajame nii kitsad teed, et puuladvad nende kohal sulguvad. Sel juhul saavad sellised loomad nagu laisikud ja ahvid liikuda ühelt puult teisele maapinnale laskumata.”

Roberto näitab plaani peal mõningaid värvilisi alasid. Need tuleb jätta täielikult puutumata. Sellised alad on näiteks jõgedeäärsed metsaribad, mis võimaldavad loomadel džunglis segamatult ühest kohast teise liikuda.

„Peale väga oluliste jõeäärsete elupaikade kaitseme ka koopaid, paljandeid, vanu puuõõnsusi ja mahlakaid vilju kandvaid puid – tegelikult kõike, mis on oluline teatavate liikide ellujäämiseks. Et hoida ära ebaseaduslikku jahipidamist, ei tohi meie töölistel olla kaasas püsse ning looma- ja kanaliha tuuakse meile kohale lennukiga, mistõttu meil pole tarvis metsloomi tappa. Kui me oleme ühel langil raietööd lõpetanud, blokeerime hoolega teed või kontrollime nendel liikumist, et takistada salakütte ja röövraiujaid metsa pääsemast.

Mulle meeldib see töö, kuna ma usun Jumala loomistöö kaitsmisesse. Ent peaaegu kõik need meetmed, mida ma kirjeldasin, on sätestatud säästva, sertifitseeritud metsamajanduse rahvusvaheliste eeskirjadega. Selleks et saada oma puidule selline sertifikaat, tuleb raiefirmal rahvusvaheliste organisatsioonide inspektoritele tõestada, et nad tegutsevad eeskirjade järgi.”

Kas säästev metsamajandus on tulus? Peale Roberto-sarnaste väheste entusiastide ei ole metsatöölised üldjuhul looduse kaitsmisest eriti huvitatud. Tihtipeale arvatakse, et sellised piirangud vähendavad tulu.

Siiski näitas 1990. aastate lõpus Amazonase idaosas korraldatud uuring, et puude kaardistamisele, liaanide läbilõikamisele ja raie planeerimisele tehtud kulutused tasusid end tänu suurenenud tootlikkusele kuhjaga ära. Näiteks läks palju vähem palke kaduma. Ilma metsaplaanita ei leia palkide väljavedajad sageli tihedast taimestikust kõiki langetatud puid üles.

Peale selle on sõltumatute inspektorite sertifitseeritud, säästlikult majandatud metsast pärit puitu kergem müüa. Kas aga loodussäästlik raie kaitseb tõepoolest looduslikku mitmekesisust? Kui palju elusorganisme jääb pärast sellist raiet vihmametsas ellu?

Kas metsade elustik säilib pärast raiet?

On tõsi, et troopiliste vihmametsade ökosüsteemid on haprad ja keerukad. Siiski võivad need teatud tingimustes olla üllatavalt vastupidavad. Näiteks, kui raiesmiku kõrvale jääb puutumata mets, hakkavad raiesmikul kasvama mahavõetud puuliikide võsud, mis täidavad vähehaaval metsakattesse jäänud tühimikud. Kuidas mõjutab aga raie loomi, linde ja putukaid?

Mõned liigid on raie suhtes väga tundlikud ning suurem osa raietöid vähendab sellel alal linnu- ja loomaliikide arvukust. Loodussäästlikul raiel on aga enamikule liikidele väga väike mõju. Tühikud metsas võivad mõningatele liikidele koguni kasuks tulla. Hiljutised uuringud näitavad, et inimeste viibimine metsas, isegi siis, kui nad teevad valikraiet, võib vihmametsade bioloogilist mitmekesisust suurendada.

Niisiis on olemas kaalukaid tõendeid, mis näitavad, et troopilistes vihmametsades võib teha mõistlikul määral raiet, tekitamata bioloogilisele mitmekesisusele püsivat kahju. Londoni ajakiri „The Economist” ütles: „Majandades vaid 10% veel järelejäänud metsast säästvalt, võib rahuldada kogu nõudluse kõva troopilise lehtpuupuidu järele. Ülejäänud metsast tuleks suurem osa kuulutada puutumatuks.”

Üks selline täielikult puutumatu mets on Ramiro oma, millele viidati avaartiklis. Ramiro kaitseb oma metsa, kuna teadlased on leidnud sealt mitu ohustatud liiki. Sellised udumetsad on haruldased ja sealne bioloogiline mitmekesisus harukordselt suur. „Kaitse peamine tegur on haridus,” selgitab Ramiro. „Kui kohalikud külaelanikud said aru, et nende veevarud sõltuvad metsast, hakkasid nad tundma huvi selle kaitsmise vastu.”

Ramiro lisab: „Ka ökoturism on tähtis, sest külastajad saavad teada, miks erisugused puu- ja rohttaimeliigid, mida nad metsas näevad, vajavad kaitset. Nad õpivad metsas käies metsa ja sealset elustikku rohkem hindama.”

Ramiro ja Roberto näited tõestavad, et inimesel on võimalik kasutada troopilist vihmametsa seda ja selle elustikku hävitamata. Kuid fakt, et see on võimalik, ei tähenda veel, et see ka tõesti teostub. On neid, kes saavad kindlaks teha, kas troopiline puit, mida nad ostavad, on pärit säästvalt majandatud metsast, teistel aga pole see võimalik. Niisiis, kas pingutused, mida tehakse metsade kaitsmiseks, päästavad nende erakordse bioloogilise mitmekesisuse?

[Kaardid lk 7]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

BOLIIVIA

Parempoolne plaan sisaldab detaile iga puu kohta; nagu ülal näha, on plaan tehtud ainult väikese ala kohta Boliivias

[Allikaviide]

Kõik paanid peale vasakul ülal asetseva: Aserradero San Martin S.R.L., Bolivia

[Pildid lk 7]

Iga puu nummerdatakse ja määratakse kindlaks selle liik. Seejärel registreeritakse GPS-seadme (ülal) abil selle täpne asukoht

[Pilt lk 7]

„Metsa inventeerimisplaan aitab planeerida raiet, mis ei tekita püsivat kahju ei metsale ega selle elustikule.” (Roberto)

[Pilt lk 8, 9]

„Kaitse peamine tegur on haridus.” (Ramiro)

[Pildi allikaviide lk 9]

Foto: Zoo de Baños