Noored küsivad:

Kuidas õnnetusest üle saada?

„Miks küll pidid terroristid mu ema tapma?” (Kevin) *

„[Enne 11. septembrit] mulle meeldisid tunnelid. Nüüd aga kujutlen, kuidas ma tunnelis suren, kui see õhku lastakse.” (Peter)

KEVINI ema sai surma 2001. aasta 11. septembril, mil rünnati New Yorgis asuvat Maailma Kaubanduskeskust. Peter küll ei kogenud sedavõrd kohutavat kaotust, ent need sündmused mõjusid temalegi rängalt.

Ühes uudises öeldi: „Tuhanded New Yorgi lapsed kannatavad 11. septembri rünnakutest põhjustatud psüühiliste häirete käes, mis paljudel juhtudel võivad ulatuda veel täiskasvanuikkagi.” Ärevust tekitab see, et emotsionaalse trauma märgid „on andnud end ühtmoodi tõsiselt tunda nii nende laste puhul, kes polnud üldsegi katastroofi epitsentri lähedal, kui ka nende laste puhul, kes olid rünnaku otsesed tunnistajad”. *

Sedasama võib mainida ka teiste tragöödiate kohta, näiteks võiks tuua enesetapupommirünnakud Iisraelis ja juhutulistamised mujal. Selliste tulistamiste kohta ütles üks traumajärgse ravi ekspert: „Need sündmused võivad tekitada ängistust isegi paari tuhande kilomeetri kaugusel elavates lastes.”

Miks see on nii? Kui toimuvad katastroofilised sündmused, tabab lapsi neid sündmusi üksikasjalikult käsitlevate uudiste voog. Hirmuäratavad pildid terroristlikest pommirünnakutest, koolide tulistamistest ja loodusõnnetustest korduvad ikka ja jälle, mistõttu paljudel noortel on raske neid pilte unustada. New Yorgi haridusameti korraldatud uurimuses mainitakse: „Kuus kuud pärast Maailma Kaubanduskeskuse kokkukukkumist on 8266 kooliõpilasest 76 protsendil terrorirünnakud ikka veel alatasa mõttes.”

 Piibel nimetab praeguseid aegu „hirmsateks aegadeks” (2. Timoteosele 3:1–5, Piibli Raamat). Kuidas kohutavatest tragöödiatest üle saada? *

Miks juhtub halbu asju

Üks viis sind vallanud tunnetest jagusaamiseks on püüd säilitada „selge mõistus” (2. Peetruse 3:1, EP 97). Püüa hinnata olukorda kainelt, Jumala seisukohalt. Näiteks tuleks sul ehk tuletada endale meelde, et paljude õnnetuste põhjuseks on lihtsalt „aeg ja juhus” (Koguja 9:11, UM). Jeesus Kristus tõi selle kohta näite, kõneldes Siiloa torni kokkukukkumisest. Selles kohaliku tähtsusega õnnetuses sai surma kaheksateist inimest. Jeesus siiski selgitas, et ohvreid ei tabanud Jumala karistus. Nad said surma lihtsalt sellepärast, et juhtusid olema valel ajal vales kohas (Luuka 13:1–5). Kui mõtled sellele tõsiasjale, võid hakata nägema asju õiges valguses.

Selgelt mõeldes hoidud ’kibestumast Jehoova vastu’ ning süüdistamast kahetsusväärsetes juhtumites teda (Õpetussõnad 19:3). Kaugel sellest, et Jehoova põhjustaks hädasid – ta on „kõige troosti Jumal” (2. Korintlastele 1:3). Kui juhtub õnnetusi, tuleb meil hoida tema ligi – mitte pahameeles eemale tõmbuda. Mõtiskle Piibli sõnade üle kirjakohas Jakoobuse 1:13: „Ärgu ükski kiusatuses olles öelgu: „Mind kiusab Jumal!” Sest Jumalat ei kiusata kurjaga ja tema ise ei kiusa kedagi.” *

Seda mõtet aitab ehk avada Lähis-Idas sajandeid tagasi toimunud traagiline sündmus. Piibli sõnul teatas ainuke katastroofis ellujäänu: „Jumala tuli langes taevast ja süütas pudulojused ja poisid ning põletas need ära” (Iiob 1:16). Milline kohutav õnnetus! Ilmselt mõtles see hirmunud mees, et selle kõige taga on Jumal. See aga polnud sugugi nii. Kirjakohas Iiob 1:7–12 antakse teada, et tuld ei läkitanud mitte Jumal, vaid Jumala Vastane Kurat-Saatan!

Sel korral oli tegemist erakordse olukorraga: Jehoova oli andnud Saatanale konkreetse loa panna Iiobi laitmatus proovile. Niisiis ära järelda, et sellistes loodusõnnetustes nagu tormid ja üleujutused on Saatan otseselt süüdi. * Sellegipoolest ütleb Piibel, et „kõik maailm on tigeda võimuses” (1. Johannese 5:19). Seetõttu võib ta kasutada kaose ja hävingu külvamiseks inimestest käsilasi.

Kuid me ei peaks end tundma täiesti abituna. Mõelgem ühele teisele juhtumile Piiblis kirjakohas 1. Saamueli 22:12–23. Seal antakse teada jubedast massimõrvast, mis tabas ustavaid preestreid ja nende perekondi. Kahtlemata oli ka Saatanal oma osa õela kuninga Sauli õhutamises sellist julma tegu korda saatma. Ent ustav Taavet, kellest samuti hiljem kuningas sai, kirjutas Laulu 52, milles ta väljendas oma kindlat lootust, et Jumal hävitab selles õnnetuses süüdi olnud õelad (Laul 52:7).

Samuti tänapäeval võime olla kindlad, et Jumal ei salli Kuradist inspireeritud mõrva- ja vägivallaakte lõpmata. Tõotab ju Piibel, et peagi kasutab Jumal oma Poega Jeesust selleks, et ta „tühistaks kuradi teod” (1. Johannese 3:8). Lõpuks pole enam alles jälgegi kogu sellest kahjust, mida Saatan on põhjustanud. Ülesäratamise kaudu toob Jumal ellu tagasi ka need inimesed, kes kohutavate vägivalla- ja terrorismiaktide tõttu traagiliselt surma said (Apostlite teod 24:15).

Praktiline abi õnnetusest ülesaamiseks

Selline Piiblil põhinev lootus aitab sul hirmu kütkest vabaneda. Kuid lisaks saad sa astuda mõningaid praktilisi samme. Pane näiteks tähele Piibli põhimõtet kirjakohas Õpetussõnad 12:25. Julgustavat „head sõna” saad kuulda vaid siis, kui räägid oma tunnetest teistega. Seda tehes on sul kergem mõista, et  raske katsumus pole sugugi vaid sind üksi tabanud. Niisiis, kui tunned ängistust, püüa oma tundeid avada kas vanematele või mõnele küpsele kristliku koguduse liikmele. *

Veel üks soovitus: ära vaata tihti meediasaateid, kus üksikasjalikult kajastatakse traagilisi sündmusi. Kui sa neid vaatad, on sul palju raskem häirivatest kujutluspiltidest vabaneda (Laul 119:37).

Kas sa oled kristlane? Sel juhul järgi harjumuspärast kristlikku tegevuskava (Filiplastele 3:16). Sellise tegevuse hulka kuulub ühes kaaskristlastega koosolekutel käimine ning oma usu teistega jagamine (Heebrealastele 10:23–25). See ei lase sul oma negatiivsete mõtetega üksi jääda. Teistest eraldumine teeb sulle vaid emotsionaalset ja vaimset kahju (Õpetussõnad 18:1).

Mis tahes stressiolukorras on igapäevane piiblilugemine eriti suureks abiks. Neiu Loraine’i ema oli vähki suremas. Pane tähele, kuidas Loraine sellises rängas olukorras hakkama sai: „Mäletan, et lugesin selle raske katsumuse ajal korduvalt Iiobi raamatut. Ka Laulude raamatust leidsin palju lohutust. Pühakirjast trööstivaid sõnu lugedes tundsin, otsekui embaks Jehoova mind.” Ka tema õde Mishael meenutab: „Kui jätsin mõnel päeval Piibli lugemise vahele, tajusin seda kohe. Automaatselt täitsid mu meelt negatiivsed mõtted. Piiblit lugedes sain igaks päevaks vajalikku vaimutoitu.”

Eriti siis, kui oled kaotanud lähedase inimese, pakub väga suurt lohutust brošüüri „Kui sureb armastatud inimene” * lugemine. Võta selleks aega, et lugeda kõiki toodud kirjakohti ja mõtiskleda nende üle. Mõtiskle ka ülestõusmislootuse üle. „Manasin silme ette pildi, kuidas ema üles tõuseb ja taas meie juures on,” sõnab Loraine. „Kujutlesin, kuidas kuulen teda lausuvat: „Olen tagasi. Mis te lõunaks süüa olete teinud?” See tõi mulle naeratuse näole.”

Ka palves Jehoovale toetumine võib anda sulle ülimalt kurbadest sündmustest ülesaamiseks jõudu. Loraine meenutab: „Olin ema juures tema viimse hingetõmbe ajal. Palusin viivitamatult Jehoovat, et ta annaks mulle jõudu vastu pidada ja kõike seda üle elada. Otsekohe valdas mind Jumala rahu.” Ole oma palvetes, mida sa esitad Jehoovale, konkreetne. Anna talle täpselt teada, mida sa tunned. „Valage välja oma südamed tema ette,” kutsub laulik üles (Laul 62:9).

Aja möödudes viletsus maa peal tõenäoliselt süveneb (2. Timoteosele 3:13). Kuid Piibel tõotab: „Kurjad hävitatakse ... Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!” (Laul 37:9–11, 29). Sellest lootusest kõvasti kinni hoides suudad õnnetustest üle saada.

[Allmärkused]

[Pilt lk 14]

Tark tegu oleks masendavaid meediapilte vähem vaadata