Vaatleme maailma

Hundid käivad kala püüdmas

Aastaid arvati, et hunt toitub vaid maismaaloomadest, näiteks hirvlastest. Kuid nagu kirjutab Kanada „Vancouver Sun”, on täheldatud, et Briti Columbia keskrannikul vihmametsades elavad hundid söövad rannakarpe, nuivähke ja isegi lõhesid – „koguni 20 tükki tunnis”. Nad jälgivad vargsi kala ja „teevad seejärel kõigi nelja jalaga välkkiirelt ja kindlalt vette hüpates otsustava rünnaku”, tabades saaki neljal korral kümnest. Kuid teadlastele on mõistatuseks huntide komme süüa vaid lõhepäid. Uurija Chris Darimont oletab, et kalapead võivad sisaldada kõige vajalikumaid toitaineid või et lõhe keres võib olla kahjulikke parasiite. „Need hundid valmistavad meile pidevalt üllatusi. See paneb mõtlema, kui palju lahendamata mõistatusi võiks veel vihmametsades olla,” ütleb Darimont.

 Kasvatatakse väikseid türanne

„Lapsed on kodus peremehed!” kirjutab Poola nädalaleht „Wprost”. „Enamasti just nendele me ostame kalleid rõivaid ja kosmeetikatarbeid ning moodsaid seadmeid. Madala ja keskmise sissetulekuga peredes kulutatakse kuni 80 protsenti majapidamisraha teismelistele.” Teates, milles kommenteeritakse uuringut, mille korraldas Małgorzata Rymkiewicz Varssavi lapsevanemate ülikoolist, viidatakse laste mõningatele despootlikele käitumisharjumustele. Näiteks selle asemel, et olla oma vanematele tänulikud, „nõuavad nad üha uusi asju, pole rahul sellega, mida nad saavad, on agressiivsed ega arvesta teistega”. Rymkiewicz tõdeb: „Me teeme lapsekasvatuses kohutava vea, kui laseme väikestel lastel teha, mida nad iganes tahavad.” Samasugusel arvamusel on Poola psühholoogide ühendus: „See, milliseid piire teismeline tunnistab, sõltub sellest, millised piirid talle kehtestati, kui ta oli ühe- kuni nelja-aastane. ... Kõigile teismeliste protesti- ja agressiooniaktidele järele andes kasvatame neist vaid türanne.”

Abielulõhkumise agentuurid

Mõned õnnetus abielus jaapanlased palkavad agentuuri, et see nende abielu lõhuks, teatab Tokyo ajaleht „IHT Asahi Shimbun”. Kui mees soovib oma naisest lahti saada, ent tal pole lahutuseks alust, võib ta maksta abielulõhkumise agentuurile, et sealt läkitataks kena välimusega mees, kes „juhuslikult” kohtab kliendi naist ja hakkab talle tähelepanu avaldama. Peagi annab naine nõusoleku lahutuseks. Palgatud armastaja, kelle töö on tehtud, kaob vaateväljalt. Kui aga naine tahab oma mehest lahti saada, läkitab firma välja veetleva neiu, et see mehe voodisse meelitaks. Ühe 24-aastase naise sõnul ei ütle mehed, kellele ta läheneb, talle peaaegu mitte kunagi ei. „Ütleksin, et olen olnud edukas 85–90 protsendil juhtudel.” Ühe sellise agentuuri president vallandab need töötajad, keda kolmel korral viiest saadab ebaedu, kirjutab ajaleht. „Nad peavad olema edukad,” ütleb ta, „see on ju äri.”

Miks on olemas tänavalapsed?

„Koduvägivald on peamine põhjus, miks lapsed ja noorukid kodu hülgavad ja tänaval elama hakkavad,” kirjutab Brasiilia ajaleht „O Estado de S. Paulo”. Hiljutisest Rio de Janeiro laste ja noorukite varjupaigas korraldatud tuhande tänavalapse küsitlusest selgus, et 39 protsenti neist oli kannatanud väärkohtlemise all või olnud koduste konfliktide tunnistajaks. „Need lapsed tahaksid leida eneseväärikust ning neil on pettekujutelm, et seda saab taotleda tänaval,” ütleb sotsioloog Leni Schmitz. Küsitlusest selgus, et 34 protsenti lastest otsustas tänavaelu kasuks, et teha juhutöid või kerjata, 10 protsenti sundis seda tegema uimastisõltuvus ning 14 protsenti ütles, et nad lihtsalt tahtsid nii. Viimane põhjus on uurijate sõnul pelgalt kattevarjuks teistele põhjustele, näiteks seksuaalsele kuritarvitamisele kodus. Umbes 71 protsenti neist elas teiste tänavalastega koos, nõnda et kujunes välja „omamoodi perekondlik hierarhia, kus teised tänavalapsed olid vendadeks, onudeks, isadeks ja emadeks”, tõdeb Schmitz.

Misjonärid asendavad Kristuse heategevusega

„Liiga palju on neid misjonäre, kes on Jeesuse kõrvale heitnud.” Sellist tsitaati võis hiljaaegu lugeda Itaalia ajalehest „La Stampa”. Selle asemel et jutlustada Kristusest, seavad need misjonärid esikohale vaesuse ja kannatuste leevendamiseks kavandatud sotsiaalprogrammid. Vatikani veebileheküljelt võib lugeda, et Vatikani rahvaste evangeliseerimise kongregatsiooni prefekt kardinal Crescenzio Sepe on öelnud katoliku misjonäride kohta: „Viimastel aastakümnetel on olnud ... suureks kiusatuseks jätta kõrvale Kristuse selgesõnaline kuulutamine ning misjonitegevuse vaimse sfääri laiendamine ad gentes [rahvaste seas]. Seetõttu on mõningate misjonäride töö minetanud vaimsuse ning taandunud mingit sorti heategevuseks, mingit sorti sotsiaaltööks, mis küll on kasulik, kuid millel puudub apostellik mõõde, mis Apostlite tegude raamatus nii selgelt väljendub.”

Veel tubaka kahjulikust mõjust

„Naiste puhul, kes suitsetavad vaid kolm sigaretti päevas, võib südamehaiguste ja enneaegsete surmajuhtude oht kahekordistuda,” annab teada Londoni „The Daily Telegraph”. 12 000 taani meest ja naist hõlmanud 20 aastat kestnud uurimusest selgus esmakordselt, et ka vaid mõne üksiku sigareti suitsetamine päevas on ohtlik. Suurenenud terviserisk on ka suitsetajatel, kes suitsu kopsudesse ei tõmba. Suitsetamisvastase organisatsiooni esinaine Amanda Sandford ütleb, et pidades silmas selles uurimuses ilmnenud fakte, „tuleks suitsetajatel seada endale sihiks suitsetamisest täielikult loobuda”. Londoni „The Times” teatab, et ühes teises uurimuses leidsid Kreeka Ateena meditsiiniülikooli arstid, et teise inimese tubakasuitsu korrapärane sissehingamine vaid 30 minuti jooksul päevas (mida võrdsustatakse ühe sigareti suitsetamisega), võib suurendada südamehaiguste riski mittesuitsetajatest meestel 47 protsenti, naistel 56 protsenti.

Erarannad ohustatud hüljestele

Vahemeres elutsev munkhüljes kuulub alates aastast 1996 maailma kümne kõige enam ohustatud looma hulka, teatab Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Looduses elab veel 400–600 sellist hüljest. Nende arvukus kahanes, kui neid hakkasid küttima jahimehed ja juhuslikult tapma kalamehed. Hiljem hakkas turismi ja majandusliku arengu tõttu kannatama nende asuala, kirjeldab olukorda Hispaania ajaleht „El País”. Seetõttu otsisid hülged varju koobastest, ent tormide ajal vastu randa pekslevate lainete tõttu said neist koobastest hülgepoegadele surmalõksud. Nüüd teevad Hispaania ja Mauritaania valitsus ühistööd, et luua Atlandi ookeani Lääne–Sahara piirkonda Cabo Blanco koobaste ja kaljude lähistele rannakaitseala. Selles piirkonnas elab suurim, 150 munkhülgest koosnev loomarühm. Tõenäoliselt häirivad inimesed neid seal minimaalselt.

Plastraha

Oktoobris 2002 liitus ka Mehhiko riikidega, kus kasutatakse plastraha. Tasapisi asendatakse paberraha samas vääringus plastrahaga. Ajalehe „El Universal” teatel on plastraha juba kasutusel Austraalias, Brasiilias, Rumeenias ja Uus-Meremaal. Paberraha on meil tänu hiinlastele, kuid austraallased leiutasid polümeeri, millest on hakatud valmistama uut laadi rahatähti, teatab ajaleht. Plastist rahatähtedel on terve rida eeliseid. Lisaks sellele, et need on puhtamad, „peavad need paberrahast neli korda kauem vastu, taluvad paremini üldist kasutamist, ... neid pole nii kerge võltsida ning neid saab pärast mahakandmist taaskasutada”.