Miks on vägivallategusid praegu nii palju?

ÜHTKI kuritegu ei saa heaks kiita, kuid arusaadava põhjuseta kuritegusid on raskem mõista. Tõsiasi, et tihtilugu ei paista neil olevat mitte mingit selget motiivi, teeb uurijad nõutuks. Viimastel aastatel saavad massikommunikatsiooni edusammude tõttu sellistest koledatest kuritegudest juba mõne tunni jooksul teada miljonid või koguni miljardid inimesed. Ühes Maailma Tervishoiuorganisatsiooni raportis tõdetakse, et „vägivallast ei jää puutumata mitte ükski kontinent, riik ega peaaegu mitte ükski kogukond”.

Isegi paikades, mida varem peeti suhteliselt turvaliseks, esineb arusaamatul põhjusel sooritatud vägivallategusid nüüd aina rohkem. Näiteks Jaapanis oli vägivallakuritegude esinemissagedus juba pikka aega madal. Kuid 2001. aasta juunis tungis ühte Ikeda kooli mees, kellel oli kaasas lihunikunuga, ning hakkas lapsi pussitama. 15 minuti jooksul tappis ta 8 last ning haavas veel 15 last. Kui lisada sellele teised Jaapanist saabunud teated, näiteks uudised noortest, kes lihtsalt põnevusest tapsid täiesti võõraid inimesi, ei jää kahtlustki, et olukord pole enam endine.

Mõningad hullumeelsed teod on äratanud avalikkuse teravat hukkamõistu isegi vohava kuritegevusega maades. Nii oli lugu ka pärast 2001. aasta 11. septembri rünnakut New Yorgis asuvale Maailma Kaubanduskeskusele. Psühholoog Gerard Bailes märgib: „Nüüd on maailm muutunud täiesti võõraks, ohtlikuks paigaks, kus on võimatu ette öelda, mida järgmine hetk toob.”

Miks nad seda teevad?

Selliseid kõikvõimalikke arutuid vägivallategusid ei saa seletada vaid ühe mõjuriga. Mõningatest kuritegudest on raskem aru saada nende mõistusevastasuse tõttu. Näiteks on raske mõista, miks keegi läheb täiesti võõraste inimeste juurde ja nad surnuks pussitab või miks keegi juhuslikust majast mööda sõites selle pihta tule avab.

Väidetakse, et vägivald on inimestele loomuomane. Kuid väidetakse ka seda, et mõistusetuid kuritegusid ei saa seletada inimloomuse paratamatu iseärasusena. (Vaata kasti „Kas vägivaldsuse needus?”.)

 Paljude ekspertide arvates on olemas terve rida tegureid ja olukordi, mis panevad inimesi sooritama arusaamatuid vägivallategusid. Ameerika Ühendriikides tegutseva FBI Akadeemia avaldatud raportis öeldakse koguni: „Mõrv ei ole selge ja kaine mõistusega tehtud, inimesele loomuomane akt.” Mõned spetsialistid sellise sõnastusega ei nõustuks, kuid selle lausungi alltekst on paljudele vastuvõetav. Arutute kuritegude sooritajate mõtteviis on mingil põhjusel väärastunud. Miski on mõjutanud nende mõtlemisvõimet sedavõrd, et nad teevad midagi kujuteldamatut. Millised mõjurid sunnivad inimesi selliseid asju tegema? Käsitlegem mõningaid ekspertide mainitud võimalikke tegureid.

Perekonnaelu purunemine

„Ärgake!” korrespondent palus Filipiini Riikliku Uurimisbüroo juhatajal Marianito Panganibanil selgitada ekstreemsete kuritegude sooritajate tausta. Ta nentis: „Nad on pärit purunenud perekondadest. Nad tunnevad puudust hoolitsusest ja armastusest. Nende moraalne selgroog on murdunud selles mõttes, et neil puudub kindel teejuht, mistõttu nad satuvad eksiteele.” Paljud uurijad on arvamusel, et nõrgad perekondlikud sidemed ja kodus kogetud vägivald on agressiivsete kurjategijate hulgas tavapärane nähtus.

USA-s tegutsev vägivaldse kuritegevuse analüüsi keskus väljastas raporti koos loeteluga mõjuritest, mis võiksid panna noori osalema surmakülvavas koolivägivallas. Loetleti järgmisi perekondlikke tegureid: pingestatud vanema-lapse suhted; vanemate suutmatus oma laste probleeme mõista; läheduse puudumine; vanemad seavad oma lapse käitumisele vähe piire või ei sea neid üldse; erakordselt endassesulgunud lapsed, kes elavad kaksikelu, nii et osa nende elust on vanematele teadmata.

Tänapäeval on paljudest lastest saanud perekonna purunemise ohvrid. On ka neid, kelle vanematel ei jätku nende jaoks aega. Tuhanded noored on sirgunud ilma piisava kõlbelise ja perekondliku juhtimiseta. Mõned asjatundjad arvavad, et sellise keskkonna mõjul kannatab laste võime luua teistega normaalseid sidemeid, mis soodustab seda, et nad kergesti, üldjuhul süümepiina tundmata, sooritavad isikuvastaseid kuritegusid.

Viha õhutavad rühmitused ja sektid

Torkab silma, et mõningad viha õhutavad rühmitused ja sektid on konkreetsete kuritegude sooritamist tugevasti mõjutanud. USA-s Indianas oli 19-aastane mustanahaline noormees parajasti ostukeskusest koju  minemas. Mõni minut hiljem lamas ta tänavaveerel, kuul peas. Üks noormees oli ta juhuslikult sihikule võtnud. Miks? Väidetavasti soovis mõrtsukas saada valgete ülemvõimu propageeriva organisatsiooni liikmeks ning pälvida au kanda mustanahalise inimese tapmise eest ämblikuvõrgukujulist tätoveeringut.

Aastal 1995 toimunud närvigaasirünnak Tokyo metroos, massienesetapud Guyanas Jonestownis ning Päikesetempli Ordu 69 liikme surm Šveitsis, Kanadas ja Prantsusmaal – kõik see leidis aset sektivaimu õhutusel. Need on kujukad näited selle kohta, kui jõuliselt on teatud rühmitused mõningaid inimesi mõjutanud. Ahvatledes inimesi mingite oletatavate privileegidega, on karismaatilised juhid suutnud neid panna tegema lausa mõeldamatut.

Massimeedia ja vägivald

Tõendid osutavad ka sellele, et nüüdisaegsed kommunikatsioonivormid võivad õhutada agressiivselt käituma. Väidetavalt tuimastab südametunnistust ja õhutab sooritama vägivallakuritegusid regulaarne kokkupuude vägivallaga, mida kujutatakse televisioonis, filmides, videomängudes ja Internetis. Ameerika Psühhiaatrite Liidu president dr Daniel Borenstein teatab: „Nüüdseks on olemas üle tuhande enam kui 30 aastat väldanud teadustööl põhineva uurimuse, mis osutavad sellele, et meediavägivalla ja mõningate laste agressiivse käitumise vahel on olemas seos.” Dr Borenstein tunnistas USA Senati komitee ees esinedes: „Me oleme veendunud, et pidev kokkupuude meelelahutusliku vägivallaga kõigis selle vormides avaldab rahva tervisele märkimisväärset mõju.” (Vaata kasti „Vägivaldsed arvutimängud – arsti seisukoht”.)

Sageli tuuakse selle tõestamiseks konkreetseid näiteid. Eelmises artiklis mainitud, rannal päikesetõusu vaadanud abielupaari külmaverelise mõrvari kohta tõid süüdistajad tõendeid, et tema kirglik tapahimu oli saanud õhutust ühe vägivallafilmi korduvast vaatamisest. Väidetavalt mängisid koolis 15 inimest tapnud kaks õpilast iga päev tundide kaupa vägivaldseid videomänge. Lisaks  vaatasid nad korduvalt filme, mis ülistavad vägivalda ja tapmist.

Uimastid

Ameerika Ühendriikides suurenes teismeliste sooritatud mõrvade arv kaheksa aasta jooksul kolm korda. Mis on ekspertide väitel üheks teguriks? Jõugud, eriti kokaiiniga kaubitsevad jõugud. Rohkem kui 500-st Californias Los Angeleses hiljuti sooritatud mõrvast „on 75 protsenti jõugumõrvad”, teatab politsei.

FBI Akadeemia raportis tõdetakse: „Erakordselt suur arv mõrvajuhtusid on seotud uimastitega.” Inimesed, kelle mõttetegevus on uimaainete mõjul väärastunud, võivad narkojoobes olles tappa. Teised kaitsevad vägivalda appi võttes oma uimastiäri. On selge, et uimaained on jubedate tegude sooritamise võimas mõjur.

Kergesti kättesaadavad taparelvad

Nagu mainisime eelmises artiklis, tappis üksainus mõrtsukas Austraalias Tasmaanias 35 ja haavas 19 inimest. Tal olid kaasas poolautomaatsed militaarrelvad. See on toonud paljud järeldusele, et sedalaadi relvade kerge kättesaadavus on veel üks vägivallakuritegude kasvu soodustav tegur.

Ühest raportist ilmneb, et aastal 1995 oli Jaapanis vaid 32 tulirelvamõrva – enamik neist jõukudevahelised arveteõiendamised. Seevastu Ameerika Ühendriikides sooritati rohkem kui 15 000 tulirelvamõrva. Millest selline erinevus? Üheks põhjuseks peetakse Jaapani rangeid seadusi tulirelva omamise kohta.

Inimesed jäävad elule alla

Mõnest jäledast teost kuuldes võidakse hüüatada: „See inimene peab küll hull olema!” Ent mitte kõik selliste tegude sooritajad ei kannata vaimsete häirete all. Kuid paljudel on tõesti raske oma eluga toime tulla. Eksperdid viitavad isiksusehäiretele, mis võivad viia äärmuslike tegudeni. Neist võiks  loetleda järgmisi: õpiraskused ja sotsiaalsed kohanemisraskused; füüsilise või seksuaalse kuritarvitamise negatiivsed järelmõjud; antisotsiaalne käitumine; mingi grupi, näiteks naiste vihkamine; süümepiinade puudumine väärkäitumise pärast ning soov teistega manipuleerida.

Milles probleem ka ei seisneks, mõned jäävad oma raskustele sedavõrd alla, et nende mõttetegevus moondub, mistõttu nad võivad sooritada midagi eriskummalist. Näiteks võiks tuua meditsiiniõe, kel oli ebanormaalne iha tähelepanu järele. Ta süstis väikelastele lihaseid lõdvestavat seerumit, mis seiskas nende hingamistegevuse. Seejärel nautis ta tähelepanu, mis talle iga lapse „päästmise” eest osaks sai. Õnnetuseks ei suutnud ta mitte kõigil hingamist taastada. Ta mõisteti süüdi mõrvas.

Eelneva põhjal selgub, et on olemas päris lai skaala mõjureid, mis panevad inimesi vägivallakuritegusid sooritama. Kuid loetelu poleks täielik, kui jätaksime arvesse võtmata veel ühe äärmiselt olulise teguri.

Piibli vastus

Piibel aitab meil mõista, mis on praegu toimumas ja miks inimesed nii äärmuslikult käituvad. Selles antakse täpne kirjeldus hoiakute kohta, mida kõikjal võib täheldada. Näiteks kirjakohas 2. Timoteosele 3:3, 4 (EP 97) toodud loetelus märgitakse, et inimesed on „halastamatud” ning „ohjeldamatud, jõhkrad, hea põlgajad” ja „tormakad”. Piibli ühes teises raamatus tsiteeritakse Jeesuse ütlust: ’Paljude armastus jaheneb’ (Matteuse 24:12).

Piibel ütleb: „Viimseil päevil tuleb raskeid aegu” (2. Timoteosele 3:1). Jah, see, mida me näeme, tõendab, et me elame praeguse maailmakorra lõpu ajal. Elutingimused ja inimeste hoiakud halvenevad pidevalt. Kas on oodata kohest lahendust? Piibel vastab: „Kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks” (2. Timoteosele 3:13).

Kas see tähendab, et inimkond ei vabanegi julma vägivalla ja aina süveneva kuritegevuse nõiaringist? Vaadelgem seda küsimust järgmises artiklis.

[Kast lk 6]

KAS VÄGIVALDSUSE NEEDUS?

Väidetakse, et vägivalla- või tapmiskalduvus on inimesele loomupärane. Evolutsiooni pooldajad arvavad, et me oleme arenenud metsikutest loomadest ning pärinud neilt vägivaldsed jooned. Sellist laadi teooriate kohaselt oleme lõputu vägivallatsükli kütkes, ilma et meil oleks mingit pääsemislootust.

Ent arvukad tõendid osutavad vastupidisele. Eelmainitud teooriad ei selgita, miks on vägivalla vormid ja esinemissagedus eri kultuurides nii erinevad. Ka ei näita need, miks paistab vägivallaga vastamine olevat mõnes kultuurikeskkonnas kindlaks normiks, samal ajal kui teises ühiskonnas esineb vägivalda väga vähe, mõrvu aga peaaegu üldse mitte. Primaatidelt agressiivsuse pärimise teooria nõrgad küljed paljastas psühhoanalüütik Erich Fromm, kes osutas sellele, et kuigi mõned neist on füüsilistest vajadustest või enesekaitsest tulenevalt vägivaldsed, on inimesed teadaolevalt ainsad elusolendid, kes tapavad puhtast tapmislõbust.

Raamatus „The Will to Kill–Making Sense of Senseless Murder” tõdevad professorid James Alan Fox ja Jack Levin: „Kuigi ühed isikud võivad kalduda vägivaldsusele rohkem kui teised, eksisteerib siiski tahtevabadus. Ehkki tapmissoovi määrab terve hulk sise- ja välisjõude, on sellega seotud eelistused ja inimlike valikute tegemine – seega vastutus ja süüdiolek.”

[Kast/pilt lk 7]

VÄGIVALDSED ARVUTIMÄNGUD – ARSTI SEISUKOHT

Ameerika meditsiiniühingu endine president dr Richard F. Corlin pidas USA-s Pennsylvanias Philadelphias grupile tulevastele arstidele kõne. Ta kõneles arvutimängudest, mis õhutavad vägivalda. Mõningates sellistes mängudes annavad punkte sügavad lõikehaavad, veel enam kuulihaavad kehas ning veelgi enam tulistamine pähe. Verd purskub joana ja kogu ekraan on laialipritsivat ajukudet täis.

Dr Corlin märkis, et lastel ei lubata autot juhtida, alkohoolseid jooke tarvitada ega suitsetada, kui nad on selleks veel liiga noored. Kuid ta lisas: „Ent me lubame neil treenida tulirelvade kasutamist eas, kus nad pole veel õppinud oma impulsse kontrollima ning kus neil veel täielikult puudub küpsus ja distsipliin, et relvadega ohutult mängida. ... Me peame oma lastele juba maast madalast õpetama, et vägivallal on alati tagajärjed – tõsised tagajärjed.”

Kahjuks ei õpetata lastele, et kuritegevusel on ka tagajärjed, mistõttu lastest saavad tihtilugu vägivallategude süütud ohvrid. Statistika näitab, et Ameerika Ühendriikides tapetakse tulirelvadega kümme last päevas. Dr Corlin ütleb: „Tulirelvast põhjustatud surmajuhtumite sageduse poolest laste hulgas on Ameerika Ühendriigid maailmas esikohal.” Tema järeldus sellest? „Relvavägivald ohustab meie maa rahva tervist. See on kindel fakt.”

[Kast lk 9]

VÄGIVALLAKURITEGUSID SOODUSTAVAD TEGURID

Paljude ekspertide arvates võivad mõistusevastaste kuritegude sooritamist soodustada järgmised tegurid:

Perekonna purunemine

Vihkamist õhutavad rühmitused, ekstremistid

Ohtlikud sektid

Vägivaldne meelelahutus

Otsene kokkupuude vägivallaga

Uimastite kuritarvitamine

Suutmatus probleemidega toime tulla

Relvade kerge kättesaadavus

Mõningad vaimuhaigused

[Pilt lk 8]

Üks viiest Filipiinidel Quezoni linnas toimunud pommiplahvatusest, mis tappis 12 ja haavas enam kui 80 inimest

[Allikaviide]

AP Photo/Aaron Favila 30. detsember 2000

[Pilt lk 8]

USA-s Colorados Columbine’i keskkoolis tapavad kaks õpilast õpetaja, 12 õpilast ja iseenda

[Allikaviide]

AP Photo/Jefferson County Sheriff’s Department 20. aprill 1999

[Pilt lk 8, 9]

Indoneesias ühes Bali ööklubis saab autopommirünnakus surma vähemalt 182, haavata 132 inimest

[Allikaviide]

Maldonado Roberto/GAMMA 12. oktoober 2002