Reisijuhendeid kogenud lennukisõitjalt

MULLE väga meeldib – ja on alati meeldinud – lennukiga lennata. Lisaks võimalusele kiiresti ühest paigast teise jõuda saab isegi sombusel päeval lauelda kõrgel ülalpool pilvemassi päikesesäras. Olen saanud lendamisrõõmu kogeda sellest ajast peale, kui ma väikese poisina aastal 1956 oma esimese lennureisi tegin. Armastusest lendamise vastu sai minust lõpuks elukutseline piloot, kuid olen olnud mõnda aega ka lennuõnnetuste uurija.

Kui turvaline on õhureis? Ja milliseid ettevaatusabinõusid tuleks rakendada, juhul kui peaks avanema võimalus lennukiga lennata?

Et see turvaline reisimisviis oleks veelgi turvalisem

Maailmas tõusevad igal aastal tuhandetelt lennuväljadelt õhku või maanduvad peaaegu 18 000 reisilennukit, mis viivad sihtkohta enam kui 1,6 miljardit reisijat – kõige selle juures juhtub õnnetusi äärmiselt harva. Hästituntud kindlustuskompanii Lloyd’s of London hinnangu kohaselt on lennusõit autosõidust 25 korda ohutum. Statistiliselt võttes on reisi ohtlikumad osad lennuväljale maandumine ja sealt õhkutõusmine. Kuid mõningate arukate ettevaatusabinõude rakendamine lennureisile asudes võib sellise suhteliselt turvalise reisimisviisi veelgi turvalisemaks muuta.

● Vali lennufirmat hoolikalt. Mitte kõigil lennufirmadel pole ühesugused ohutusnäitajad. Tugevate lennufirmade lennureisid on üldiselt turvalised. Nende käsutuses on moodsad lennumasinad ning tänu headele turvalisus- ja hooldusnäitajatele on neil hea maine.

● Vali oma riietust hoolega. Lennuõnnetuses ellujäänuid võib ohustada tuli ja suits. Niisiis kaitsevad nahka leekide ja kuumuse eest kõige paremini pikad varrukad ja püksid või pikk seelik. Looduslikust kiust rõivad pakuvad head kaitset, ent sünteetilised materjalid üldiselt sulavad kuumuses naha külge ja võivad põhjustada raskekujulisemaid põletusi. Ka nahkrõivad liibuvad kuumuses naha külge, mistõttu need pole soovitatavad. Mitmekihiline riietus kaitseb paremini kui ühekihiline ning heledad värvid peegeldavad soojust paremini kui tumedad värvid. Madala kontsaga kingad, eelistatavalt paeltega, ei kao tõenäoliselt nii kergesti jalast ning kaitsevad lõike- ja põletushaavade eest. Villased sokid on paremad kui sünteetilised.

● Kuula ohutusjuhendeid. Lennuki meeskond annab enne lennuki õhkutõusmist asjalikke ohutusjuhendeid. Kui tõesti peaks õnnetus juhtuma, tuleb sul ehk omal jõul lennukist välja pääseda, tuginedes sellele, mis sulle kuuldud juhenditest meelde on jäänud. Niisiis, kuula hoolega, kui infot jagatakse. Ühest uurimusest selgus, et vaid 29 protsenti kanada lennureisijatest luges või vaatas turvajuhendit. Võta aega turvajuhenditega tutvumiseks, eriti juhenditega, kuidas avada avariiuksi, sest võib juhtuda, et sina jõuad sinna esimesena. Mõtle sellele, kuidas võiksid leida väljapääsu pimedas või suitsus. Üks lihtne võte on lugeda ära enda ja väljapääsude vahelised istmeread. Sel juhul võid leida ja avada avariiukse isegi pimedas.

 ● Piira oma käsipagasit. „Tavapärastelgi lennureisidel ohustavad [sõitjaid] ikka ja jälle asjad, mis kukuvad alla pagasisahtlitest, mis pole kas korralikult suletud või mille reisijad on lennu ajal avanud. Tagajärjeks võivad olla kas tõsised peavigastused või koguni surm,” tõdeb ajakiri „Flight International”. Niisiis ära unusta, et raske käsipagas võib olla ohtlik. Seepärast jäta kriisiolukorras KOGU pagas maha. Keskendu ellujäämisele! Pagasit saab hiljem korvata.

Kui tekib avariiolukord

Kõige ohtlikum on evakueeruda tule, suitsu ja heitgaaside tekkimise korral. Ühe õnnetuse kohta koostatud raportis öeldi: „Lennuki maandudes nähtavust salongipõrandast kõrgemal kui 30 sentimeetrit [suitsu tõttu] praktiliselt polnud. Ellujäänud teatasid, et neil jätkus vaevu jõudu ja meelekindlust avariiväljapääsudeni jõudmiseks.” Ellujäämine olenes sellest, kui kiiresti suudeti lennukilt lahkuda.

Meeskonda on õpetatud, kuidas aidata inimestel lennukist kiiresti ja turvaliselt evakueeruda. Seepärast täida nende korraldusi otsekohe. Ent mitte alati ei kulge kõik plaanipäraselt. Probleemid reisijateruumi helivõimendussüsteemiga, meeskonnaliikmete vigastused, segadus ning müra, kuumus ja suits võivad nurjata ka kõige paremad meeskonna ponnistused. Lennukis, millega sa reisid, ei pruugita rääkida sinu emakeelt ning see omakorda võib meeskonna ja sinu vahelist mõistmist raskendada.

Õnnetusjuhtumite analüüsidest selgub, et hädaolukorras ellujäämise tõenäosus sõltub esmajoones inimese enda otsustavast tegutsemisest. Sul peab olema selge tegevuskava ning sa pead olema valmis ise oma pääsemise eest vastutama. Tegevuskava peaks arvestama ka kõiki neid, kellega koos sa reisid – eeskätt lapsi ja vanureid –, ning ka seda, kuidas jääda kokku, et üksteist evakuatsiooni käigus abistada. Ajakirjas „Flying Safety” soovitatakse: „Juhul, kui tuleb evakueeruda läbi suitsu, käsi neil üksteisest kinni hoida. Päästenööriks võib olla ka sinu vöörihm, millest nad kinni haaravad.” Räägi oma reisikaaslasele või -kaaslastele, milline oleks sinu tegevuskava avariiolukorras.

Kõigi reisimisviisidega kaasneb mõningane risk, ent tänu moodsatele reisilennukitele võime vältida paljusid ohtusid ja jõuda sihtkohta värskena, valmis asuma tööle või puhkama. Ole kõigeks valmis, ent ära satu ärevusse. Tee seda, mida mina alati teen – lõõgastu ja tunne lennureisist rõõmu. (Kaastöö.)

[Pilt lk 13]

Treenitakse hädaolukorras evakueerumist

[Pilt lk 13]

Kuula ohutusjuhendeid