Õietolm – kas nuhtlus või ime?

ESITA

Õietolm – kas nuhtlus või ime?

„ÄRGAKE!” AUSTRAALIA-KORRESPONDENDILT

Atsih! See häälitsus koos vesiste ja kipitavate silmade ning tilkuva ja punetava ninaga annab miljonitele inimestele märku sellest, et saabunud on kevad. Nende inimeste allergia põhjuseks on atmosfääri küllastav õietolm. „BMJ” (endine „British Medical Journal”) on välja arvestanud, et tööstusmaades kannatab kuuest inimesest üks sesoonse õietolmuallergia all, mida kutsutakse ka heinapalavikuks. Võttes arvesse seda, kui tohutul hulgal õietolmu lendub taimedelt, ei peaks see suhtarv meid sugugi üllatama.

Teadlased on välja arvestanud, et ainuüksi Rootsi lõunapoolse kolmandiku kuusemetsadest vabaneb umbes 75 000 tonni õietolmu aastas. Üksainus ambroosiataim – Põhja-Ameerikas heinapalaviku all kannatajate nuhtlus – võib levitada miljon tolmutera päevas. Tuulega edasikanduvat ambroosiatolmu on leitud 3 kilomeetri kõrguselt maapinnast ja 600 kilomeetri kauguselt merest.

Kuid miks vallandab õietolm mõningatel inimestel allergilise reaktsiooni? Enne selle küsimuse käsitlemist vaadelgem lähemalt õietolmus sisalduvate imepisikeste tolmuterade imetlusväärset ehitust.

Pisikesed elukandvad tolmuterad

„The Encyclopædia Britannica” ütleb, et „seemnetaimedel moodustub õietolm tolmukapeas ehk isassuguorganis ning kandub mitmel moel (tuule, vee, putukate jm abil) edasi emakasse ehk emassuguorganisse, kus toimub viljastamine”.

Õistaimede tolmuterad koosnevad kolmest osast – isassugurakkudest koosnevast südamikust ja kahest kihist, mis moodustavad tolmutera kesta. Kõva väliskiht on äärmiselt purunemiskindel ning vastupidav nii kangetele hapetele ja leelistele kui ka isegi suurele kuumusele. Kuid väheste eranditega on õietolm eluvõimeline vaid mõni päev või mõni nädal. Tugev kest aga võib pidada vastu tuhandeid aastaid. Seepärast võib pinnasest leida tohutul hulgal tolmuterasid. Teadlased on maakera botaanilise ajaloo kohta paljugi teada saanud, uurides eri sügavustest võetud pinnaseproove.

Tänu tolmuterade väliskestade eriomasele ehitusele saab seda ajalugu üsna täpselt koostada. Olenevalt õietolmu tüübist võib see kest olla kas sile, kortsuline, mustriline või kaetud ogade ja mügaratega. „Taimeliike saab õietolmu abil sama täpselt kindlaks määrata nagu inimesi sõrmejälgede abil,” ütleb antropoloogiaprofessor Vaughn M. Bryant juunior.

Kuidas taimed tolmlevad

Sattudes emastaime emakas paiknevale emakasuudmele, hakkab tolmutera keemilise reaktsiooni toimel paisuma ning temast kasvab välja tolmutoru, mis tungib seemnealgmesse. Seejärel liiguvad seemnealgmesse tolmutera sees asetsevad seemnerakud, misjärel hakkabki arenema viljastatud seeme. Kui seeme on küpseks saanud, ei vaja ta idanemiseks muud kui sobivat kasvukeskkonda.

Kuigi on selliseid seemet kandvaid taimi, millel on nii isas- kui ka emastaimed, arenevad enamikul nii tolmuterad kui ka seemnealge samal taimel. Osa taimi on isetolmlejad, osa aga võõrtolmlejad, mis levitavad õietolmu teistele samasse liiki või sugulasliiki kuuluvatele taimedele. Üldjuhul väldivad võõrtolmlejad taimed isetolmlemist seeläbi, et „levitavad oma õietolmu kas enne või pärast seda, kui nende enda emakasuue seda vastu võtta suudab”, kirjutab „Britannica”. On ka selliseid taimi, mis suudavad keemiliste ainete abil määrata kindlaks erinevuse enda ja teise samast liigist taime õietolmu vahel. Tuvastades, et tegemist on omaenda õietolmuga, muudavad nad selle toimetuks enamasti tolmutoru arengut blokeerides.

Mitmekesise taimestikuga piirkonnas võib õhus olla tõeline õietolmukokteil. Kuidas taimed endale vajaliku õietolmu sellest välja sõeluvad? Paljud kasutavad keerukaid aerodünaamika printsiipe. Vaatleme näiteks männipuid.

Tuulega kohale

Kobaras kasvavad isaskäbid paiskavad küpseks saades tuulde õietolmupilvi. Teadlased on avastanud, et emaskäbid suunavad koostöös neid ümbritsevate männiokastega õhuvoolu nõnda, et õhu teel kohale kandunud õietolm hakkab keerlema ja langeb käbide sugulise paljunemise organite välispinnale. Suguküpsetel emaskäbidel on need välispinnad ootevalmis siis, kui soomused üksteisest lahku lüües kergelt avanevad.

Teadlane Karl J. Niklas on korraldanud männikäbide imeliste aerodünaamiliste võimete kohta ulatuslikke katseid. Ta kirjutab ajakirjas „Scientific American”: „Uuringutest selgus, et iga taimeliigi käbide ainulaadne kuju tingib eriomase õhuvoolu liikumisjoonise ... Samuti on igal õietolmuliigil isemoodi suurus, kuju ja tihedus, nõnda et õietolm ja õhukeerised unikaalsel viisil vastastikku mõju avaldavad.” Kui efektiivne on selline menetlusviis? Niklas ütleb: „Enamik meie uuritud käbidest filtreeris õhust välja enda liigi õietolmu, jättes kõrvale teiste liikide oma.”

Muidugi ei tolmle sugugi mitte kõik taimed tuule abil – milline kergendus allergia all kannatajatele! –, vaid paljud kasutavad selleks loomi.

Meelitamine nektari abil

Need taimed, mida tolmeldavad linnud, väikesed imetajad ja putukad, võtavad selleks, et õietolm kinnituks toitu otsiva tolmeldaja kehale, tavaliselt appi konksud, ogad või kleepjad niidid. Näiteks karvane kimalane võib üheainsa koormaga toimetada edasi 15 000 tolmutera!

Tegelikult ongi õistaimede peamisteks tolmeldajateks mesilased. Vastutasuks annavad taimed mesilastele toiduks nii magusat nektarit kui ka valke, vitamiine, mineraale ja rasvu sisaldavat õietolmu. Sellise suurepärase koostöö käigus võivad mesilased üheainsa reisi jooksul külastada enam kui sadat õit, sealjuures korjavad nad õietolmu ja nektarit vaid ühelt taimeliigilt, seni kuni seda on kogutud piisaval hulgal või kuni see otsa saab. Selline tähelepanuväärne instinktiivne käitumine aitab tagada tõhusa tolmeldamise.

Pettuse teel meelitavad lilled

Et meelitada putukaid tolmeldama, kasutavad mõned taimed keerukat pettemanöövrit, selle asemel et neid millegi magusaga kostitada. Näiteks Lääne-Austraalias kasvava orhidee Drakaea elastica üks õiekattelehtedest meenutab isegi inimese silmale peaaegu laitmatut matsakat tiivutut emasherilast. Õis koguni eritab emasherilase suguferomooni keemilist teisendit. Õierao otsas kohe peibutise kohal paiknevad õietolmuga täidetud kleepuvad kotid.

Võltsferomooni lõhnast peibutatud isasherilane haarab peibutisest kinni ning üritab koos „temakesega” minema lennata. Aga lennuks hoogu võttes paiskub herilane koos „oma tulevasega” ülepeakaela otse tolmukottide keskele. Taibanud oma eksitust, laseb isasherilane lahti peibutise, mis sobivalt liigendi abil kinnitununa taas algasendi sisse võtab, ning tõuseb õhku, et kohe järgmise orhidee võrku langeda. Kuid seekord tolmeldab ta orhideed eelmiselt orhideelt kaasa toodud õietolmuga.

Emasherilaste aktiivsusperioodil valivad isasherilased petiste asemel reeglina neid. Kuid õitsedes sobivalt mitu nädalat enne seda, kui emasherilased maa all paiknevatest nukkudest väljuvad, kasutab orhidee oma ajutist eelisaega.

Mis on allergia põhjuseks?

Miks on mõned inimesed õietolmule allergilised? Kui pisikesed tolmuterad ninna satuvad, jäävad need kleepuvasse limaskesta kinni. Sealt liiguvad need edasi kõrri, kust need alla neelatakse või välja köhitakse, ilma et need avaldaksid mingit halba mõju. Kuid mõnikord ärritab õietolm immuunsüsteemi.

Probleem seisneb õietolmus sisalduvas valgus. Mingil põhjusel peab allergiku immuunsüsteem mõningate õietolmuliikide valku ohtlikuks. Haige organism reageerib ahelreaktsiooni käivitamisega, mistõttu organismi kudedes asuvad nuumrakud hakkavad eritama ülemäära suurtes kogustes histamiini. Histamiin laiendab veresooni, et need laseksid läbi immuunrakkudega küllastatud vedelikke. Normaalolukorras liiguvad need immuunrakud vigastuse või infektsiooni piirkonda, et aidata organismil vabaneda kahjulikest sissetungijatest. Kuid allergikute puhul vallandab õietolm valehäire, mille tagajärjeks on ninasõõrmete ärritatus ja rohke limaeritus neist, tursed ja pisaravool silmadest.

Teadlaste arvates on osal inimestel allergiale pärilik eelsoodumus, kuigi see soodumus ei seostu mingi konkreetse allergeeniga. Tundlikkust võib suurendada ka saastatus. „Jaapanis on leitud, et õietolmuallergia ja sama piirkonna diiselmootorite heitgaaside osakeste suure kontsentratsiooni vahel on otsene seos,” kirjutab „BMJ”. „Loomi uurides on leitud, et sellised osakesed suurendavad allergilisust.”

Õnneks aitavad paljude allergikute haigussümptomeid leevendada antihistamiinid. * Nagu nimest võib järeldada, blokeerivad need ravimid histamiini toime. Ent kuigi õietolm võib kutsuda esile organismi ärritusnähte, ei saa nende pisikeste elu edasikandvate osakeste ehituses ja levimises väljenduv geniaalsus meid kaugeltki ükskõikseks jätta. Ilma nendeta oleks planeet Maa tõepoolest üks kurb ja igav paik.

[Allmärkus]

^ lõik 29 Varem põhjustasid antihistamiinid sageli unisust ja suu kuivust, kuid uuematel ravimitel on sedalaadi kõrvalmõjud väiksemad.

[Joonis lk 24, 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Emakas

Seemnealge

Sigimik

Tolmutoru

Emakasuue

Tolmutera

Tolmukas

Tolmukapea

Kroonleht

[Allikaviide]

NED SEIDLER/NGS Image Collection

[Pildid lk 25]

Mikroskoobipilt mitut liiki õietolmust

[Allikaviide]

[Pildid lk 26]

Orhidee Drakaea elastica üks õiekatteleht meenutab välimuselt emasherilast

[Allikaviide]

[Pildi allikaviide lk 24]

[Pildi allikaviide lk 26]

ÄRGAKE!