Lugejate kirju

Tüviraku-uuringud. Ma pole teie artikleid suurt kommenteerinud – olen hakanud pidama „Ärgake!” suurepärast kvaliteeti endastmõistetavaks. Kuid ma ei saa jätta märkimata, et artiklisari „Tüvirakud: kas teadus pole mitte liiga kaugele läinud?” (22. november 2002) on ere näide esmaklassilisest kirjutisest raskesti mõistetaval teemal. Meedia on tüviraku-uuringuid küll sageli kajastanud, ent toodud faktidest on raske tervikpilti luua. Teie artiklid, mille keskmes on kõlbelised, eetilised ja sotsiaalsed küsimused, käsitlevad probleeme arusaadavalt.

K. M., Ameerika Ühendriigid

Kaaslaste mõju. Palju tänu artikli eest „Kas kaaslased võivad tõesti suurt mõju avaldada?” (22. november 2002). Olin alati arvanud, et mind küll kaaslased ei mõjuta. Minu kodukandis abiellutakse tihti väga noorelt, kuid minu soov on jääda mõneks ajaks vallaliseks ja arendada oma vaimsust. Paraku päritakse minult alatihti: „Millal siis sina abiellud?” (Olen vaid 16-aastane.) Hakkasin juba mõtlema, et ehk pole see õige, et ma vallaline olen. See artikkel aitas mul mõista, kui suurt mõju avaldavad tegelikult kaaslased.

E. A., Ameerika Ühendriigid

Toiduabi. Tänan teid väga artikli eest „Armastus tegudes. Abistamismaraton” (22. november 2002). Olin üllatunud, saades teada, kui suuri kahjustusi üleujutus Texases Houstonis tekitas. Ma ei teadnudki, millisesse viletsasse olukorda mu kristlikud vennad ja õed seal sattusid. Selline hästi organiseeritud hädaabitöö lubas saada aimu sellest, kuidas maakera pärast Harmagedooni kauniks muudetakse.

M. I., Jaapan

Geneetiline kood. Sooviksin pöörata tähelepanu sellele, kuidas te kasutate oma väljaandes terminit ’geneetiline kood’. Näiteks artiklis „Kuidas said universum ja elu alguse?” (8. juuni 2002) räägitakse „hiljutisest inimese geneetilise koodi kaardistamisest”. Bioloogina tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et termini selline kasutusviis on ebatäpne.

A. R., Venemaa

„Ärgake!” vastab: Rangelt võttes on lugejal õigus. Teadlased ei kasuta terminit ’geneetiline kood’ geenide endi kirjeldamiseks. Kood viitab hoopis mehhanismile või seaduspärasuste kogumile, mille kohaselt rakud „loevad” ehk dekodeerivad geene ja sünteesivad valke. Peab siiski ütlema, et „Ärgake!” on mõeldud laiale lugejaskonnale, mitte teadlastele. Üldkasutatava terminina on ’geneetiline kood’ saanud oskuskeelelisest laiema tähenduse.

Reovesi. Minul kui reoveepuhastusjaama vanemoperaatoril oli väga meeldiv lugeda artiklit „Kuhu kõik see vesi läheb?” (8. oktoober 2002). Reoveekäitlemine hoiab ära lugematute miljonite inimeste haigestumise nakkushaigustesse. Minevikus laastasid kogu maailma tüüfus, koolera ja teised vee kaudu levivad haigused. Huvitav on see, et moodne reoveekäitlus on looduslik protsess, mille käigus kasutatakse keemilisi lisaaineid üldjuhul vähe või üldse mitte. Puhastusjaamas, kus mina töötan, kasutatakse käideldud reovee desinfitseerimiseks ultraviolettkiirgust. Aitäh elupäästva reoveepuhastusprotsessi tutvustamise eest!

E. P., Ameerika Ühendriigid

Merevaik. Mul on väga hea meel artikli üle „Kuldse pisara vangistuses” (22. september 2002). Pean ütlema, et varem ei pööranud ma merevaigule mingit tähelepanu. Ent nüüd, mil olen seda artiklit lugenud, ei saa ma juveelipoest mööda minnes jätta seisatamata, et silmitseda detailsemalt seda imelist vaiku, mida olin varem pidanud millekski tavaliseks, millel puudub võlu.

F. L., Prantsusmaa