Noored küsivad:

Miks ma taotlen täiuslikkust?

„Kuna mu isa oli õpetaja, oodati, et pean alati kõige paremaid hindeid saama. Vahel nutsin end magama.” (Leah) *

„Olen perfektsionist. Pean olema milleski kõige parem või tegema midagi täiesti teistmoodi kui teised, muidu on kõik mõttetu.” (Caleb)

KAS sul on kogu aeg tunne, et pead olema täiuslik? Kas sa pole kunagi endaga päris rahul, ükskõik kui palju sa ka ei pingutaks? Kas sa ei suuda taluda mitte mingisugust kriitikat? Kas sa süüdistad ennast ja pead end rumalaks, teistest halvemaks või väärtusetuks, kui midagi läheb valesti? Kas sa tunned, et pead alati ise mingi asja ära tegema, et see saaks hästi tehtud? Kas sul on vahel ebaõnnestumise ees nii suur hirm, et lükkad millegi tegemist edasi või jätad hoopis tegemata?

Millised on sinu suhted teistega? Kas sul pole ühtegi sõpra, sest ükski inimene pole sinu jaoks piisavalt täiuslik? Kas sind häirivad liigselt teiste puudused ja vead? Kui vastad ühelegi neist küsimustest jaatavalt, siis võib-olla vaevab sindki perfektsionism. Kui oled perfektsionist, pole sa siiski ainus. Perfektsionism on omane paljudele noortele, eriti andekatele ja edukatele. *

Mis põhjustab perfektsionismi? Uurijatel on selle kohta ainult teooriad. Raamat „Perfectionism–What’s Bad About Being Too Good?” esitab arvamuse: „Perfektsionism pole haigus; sellesse ei nakatuta. Perfektsionism pole pärilik ega kaasasündinud. Kuidas siis muutub inimene perfektsionistiks? Mõned eksperdid arvavad, et perfektsionism areneb lapsepõlves. Nõudmised, mida esitab perekond, inimene ise, ühiskond, meedia ning ebarealistlikud rollimudelid, avaldavad nii suurt mõju, et need panevad mõningaid inimesi muretsema ja end pidevalt süüdistama või liigselt töötama.”

Ükskõik mis ka perfektsionismi ei põhjustaks, võib see inimese elu rikkuda. Uurime lähemalt perfektsionismi ja seda, kuidas see võib kahju tuua.

Mis on perfektsionism?

Perfektsionism on midagi enamat kui püüd midagi väga hästi teha või rahuldustunne hästi tehtud tööst, sest kiidetakse ju ka Õpetussõnades 22:29 „meest, kes oma töös on tubli”.  Samuti räägib Piibel kiitvalt mitmest inimesest, kes arendasid erisuguseid oskusi (1. Saamueli 16:18; 1. Kuningate 7:13, 14). Seega pole vale püüda teha midagi väga hästi ja seada kõrgeid, kuid realistlikke eesmärke. Nii võib inimene tunda raskest tööst rõõmu (Koguja 2:24, UM).

Perfektsionist aga sellist rahuldust ei tunne. Tema suhtumine saavutustesse on ebaterve. Mõningate ekspertide sõnul tähendab perfektsionism ka „saavutamatute eesmärkide püstitamist (s.t täiuslikkuse taotlust) ja pidevat rahulolematust, hoolimata headest tulemustest”. Nii muutubki perfektsionism „kroonilise stressi allikaks ja inimene tunneb kogu aeg, et tal ei õnnestu miski”. Üks allikas defineerib perfektsionismi seetõttu „mõistusevastaseks sooviks, mille puhul inimene tahab, et tema ja/või teda ümbritsev oleksid täiuslikud”. Inimene „arvab, et kõik, mida ta elus teha püüab, peab olema üksikasjadeni täiuslik, ilma igasuguste kõrvalekallete, vigade ja möödalaskmisteta”.

Kas aga Jeesus ei öelnud: „Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik”? (Matteuse 5:48.) Ütles küll, kuid ta ei mõelnud seda, et inimene peab olema absoluutselt täiuslik. Piibel ütleb, et „kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23). Mida siis Jeesus mõtles? Piiblis tähendab sõna „täiuslik” täielikkust (Matteuse 19:21). Kui Jeesus ütles, et me peame olema täiuslikud, rääkis ta armastusest ja õhutas oma järelkäijaid rohkem armastust osutama. Kuidas? Armastades isegi oma vaenlasi. Piiblikirjutaja Luukas toob ära Jeesuse järgmised sõnad: „Olge armulised, nõnda nagu teie Isa on armuline” (Luuka 6:36).

Perfektsionistid loodavad aga saavutada absoluutset täiuslikkust. Seepärast võivad nad seada teistele kõrgeid nõudmisi. Raamatu „Never Good Enough–Freeing Yourself From the Chains of Perfectionism” sõnul on perfektsionistid „inimesed, keda frustreerib see, kuidas teised näivad oma tööd tegevat ... Nende arvates ei taha neid ümbritsevad inimesed teha rahuldustpakkuvat tööd ega tunne oma saavutuste üle uhkust”.

Näiteks kuna Carly õpib koolis hästi, võeti ta programmi, mis on mõeldud andekatele õpilastele. Ometi ei lähe tal hästi inimsuhetes. Kuna ta taotleb kõiges täiuslikkust, on ta kaotanud peaaegu kõik oma sõbrad. „Ma arvan, et nad olid liiga ebatäiuslikud,” ütleb ta.

Teised nõuavad aga täiust iseendalt. Raamatu „Never Good Enough” sõnul tunnevad sellised inimesed, et „nemad või nende teod pole piisavalt head ... ja eriti suurt muret tunnevad nad selle pärast, mida teised neist arvavad”.

Kui inimene püüab olla täiuslik

Selle asemel, et täiuslikkuse taotlemine tooks mingit kasu, osutub see sageli ebaterveks ja kahjulikuks, ning väga heade tulemuste asemel kogeb  inimene tihtipeale hoopis ebaõnnestumisi. Kristlik mees, kelle nimi on Daniel, meenutab seda, kuidas ta nägi palju vaeva oma kõne kallal, mida ta pidi esitama Jehoova tunnistajate kuningriigisaalis. Paljud kiitsid teda kõne eest, ent kooli juhataja käest sai Daniel ka taktitundelisi ja kasulikke soovitusi. Piibel innustab meid ’kuulma nõu ja võtma õpetust’ (Õpetussõnad 19:20). Selle asemel et tunda rõõmu headest nõuannetest, tundis ta end läbikukkununa. „Tahtsin maa alla vajuda,” meenutab ta. Daniel ei saanud nädalaid öösiti magada.

Perfektsionism võib seega takistada õppimist. Ühel noortele mõeldud veebisaidil kirjutas Racheli-nimeline noor: „Kui astusin keskkooli, otsustasin hästi õppida. Olin alati viitele õppinud ja ma ei näinud ühtki põhjust, miks mul peaks edaspidi halvemini minema.” Peagi aga mõistis Rachel, et matemaatika on päris raske, ning ta hakkas selles aines „ainult” nelju saama. „Teiste jaoks oli see hea hinne,” ütleb Rachel, „minule aga häbiasi. Sattusin paanikasse ja hakkasin muretsema ... Kartsin õpetajalt abi paluda, sest arvasin, et kui ma seda teen, tunnistan, et ma ei mõista seda ainet. ... Vahel peaaegu veensin ennast, et surra on parem kui ebaõnnestumisi kogeda.”

Ebaõnnestumiste ees kartust tundes on mõned noored mõelnud isegi enesetapule. Õnneks pole siiski enamik noori nii kaugele läinud. Ent vaimse tervise asjatundja Sylvia Rimm märgib, et hirmust midagi halvasti teha ei proovigi noored oma ülesannet täita. Rimmi sõnul mõned perfektsionistid „ei anna oma tööd ära, ei tunne sellest rõõmu, unustavad oma koolitööd ja toovad vabandusi”.

On ka noori, kes lähevad edu saavutamiseks äärmusesse. „Õppisin hilja õhtuni, et ma ei teeks ühtki viga,” tunnistab Daniel. Öösiti õppimine võib tuua aga vastupidiseid tulemusi. Tavaliselt läheb unisel õpilasel koolis halvemini.

Pole siis ime, et perfektsionism tekitab kroonilist viha, madalat enesehinnangut, süütunnet, pessimismi, söömishäireid ja masendust. Kõige kurvem on aga see, et perfektsionism võib kahjustada inimese vaimsust. Näiteks innustab Piibel kristlasi väljendama oma usku (Roomlastele 10:10; Heebrealastele 10:24, 25). Vivian aga ei tahtnud kristlikel koosolekutel vastata, sest ta kartis oma mõtteid valesti sõnastada. Leah’il oli samasugune hirm. Ta ütles: „Kui ütlen midagi valesti, jääb teistele minust vale mulje. Seepärast hoian oma mõtted endale.”

On ilmne, et soov olla täiuslik on kahjulik ja ebaterve. Kui sina paned enda puhul tähele mõningaid selles artiklis kirjeldatud jooni, tunned võib-olla vajadust muuta oma mõtlemist. Järgmine artikkel selles rubriigis räägib, kuidas end muuta.

[Allmärkused]

[Pilt lk 12]

Kartus ebaõnnestumise ees ei lase mõningatel noortel oma ülesandeid lõpule viia

[Pilt lk 13]

Perfektsionism võib tekitada masendust ja madalat enesehinnangut