Miks on pornograafia nii laialt levinud?

EROOTILIST materjali kasutati seksuaaltungi õhutamiseks juba tuhandeid aastaid tagasi. Varem oli aga pornograafilist materjali raske teha ning seetõttu oli see kättesaadav üksnes rikkale ja valitsevale klassile. Trükitoodangu kasv ning fotograafia ja filmikunsti leiutamine sai aga murranguks. Pornograafia sai taskukohaseks ja kättesaadavaks ka vaesematele inimestele.

Videomagnetofoni kasutuselevõtt kiirendas pornograafia levikut veelgi. Erinevalt kinoprojektori filmirullidest ja vanadest fotodest oli videokassettide salvestamine, kopeerimine ja levitamine kerge. Peale selle on videoid võimalik üksi kodus vaadata. Veel kättesaadavamaks on teinud pornograafia kaabeltelevisioon ja Internet. Inimene, kes kardab, et keegi tuttav võib teda näha poes pornograafiliste videote riiuli juures, saab nüüd „jääda koju ja vaadata pornofilme kaabel- või satelliittelevisioonist”, ütleb meediaanalüütik Dennis McAlpine. Tema sõnul on kerge juurdepääs pornole üks tegureid, miks paljud inimesed on hakanud sellesse sallivamalt suhtuma.

Pornograafia muutub vastuvõetavaks

Kuna pornograafiat on hakatud pidama normaalseks, on see tekitanud paljudes segaseid tundeid. „Sellel on juba palju suurem mõju kultuurile kui ooperil, balletil, teatril, muusikal ja kunstil ühtekokku,” ütleb kirjanik  Germaine Greer. Tänapäevast suhtumist pornograafiasse peegeldavad paljude kuulsuste rõivad, mis sarnanevad prostituutide omadega; muusikavideod, kus näidatakse järjest enam ebamoraalseid stseene; ning reklaamitööstuse seksuaalse alatooniga reklaamid. McAlpine järeldab: „Ühiskond võtab vastu selle, mida talle sisse söödetakse. ... See aitab luua ideed, et pornograafia on normaalne.” Tagajärg on see, et „inimesi ei näi enam miski šokeerivat”, kurdab kirjanik Andrea Dworkin. „Neile ei paista miski muret tekitavat.”

Miks vaadatakse pornot

Erru läinud FBI agent Roger Young väljendab samasuguseid mõtteid kui Andrea Dworkin, viidates sellele, et paljud inimesed „ei näe pornograafia rõvedusest ja sellega kaasnevatest probleemidest täielikku pilti”. Mõningaid inimesi mõjutavad pornograafia pooldajad, kes väidavad, et porno vaatamine ei avalda inimestele halba mõju. „Pornograafia on vaid fantaasia,” kirjutab kirjanik Ferrel M. Christensen, „see on fakt, mida selle vastastel näib olevat raske mõista.” Kui aga fantaasial poleks inimesele mingit mõjujõudu, millel põhineb siis reklaamitööstus? Miks kulutavad korporatsioonid miljoneid dollareid telereklaamidele, trükis ilmuvatele reklaamidele ja videotele, kui need ei avalda inimestele pikemat mõju?

Nii nagu kõigi teiste reklaamide puhul, nii on ka pornograafilise alatooniga reklaamide peamine eesmärk tekitada ihasid, mida inimesel varem ei olnud. „Pornograafia eesmärk pole mitte midagi muud kui tulu saada,” kirjutavad uurijad Steven Hill ja Nina Silver.  „Ja hullunud pornoturul müüakse kõike, mille pealt on võimalik kasu saada, eriti naiste keha ja seksi.” Greer võrdleb pornograafiat tugevat sõltuvust tekitava kiirtoiduga, mis ei sisalda toitaineid ja kuhu on lisatud maitse suurendamiseks lisandeid ja kemikaale. „Kaubanduslik kiirseks,” ütleb ta, „on võltsseks ... Toidureklaamid edendavad toitainevaba toidu müüki, seksireklaamid aga fantaasial põhinevat seksi.”

Mõned arstid väidavad, et pornograafia võib tekitada sõltuvust, millest on palju raskem lahti saada kui uimastisõltuvusest. Uimastisõltlaste ravi algab tavaliselt keha mürgitustamisest. Pennsylvania ülikooli arst dr Mary Anne Layden ütleb, et pornograafia sõltuvuse puhul on aga nii, et „inimese mõistusesse on tekkinud vaimne pilt ja see on saanud ajukeemia osaks”. Seepärast tulevad inimestele pornograafilised pildid eredalt meelde isegi aastaid hiljem. Dr Layden järeldab: „See on praegu ainus sõltuvus, mille puhul mürgitustamist pole võimalik teha.” Kas see tähendab, et pornograafia mõju alt polegi võimalik lahti saada? Millist konkreetset kahju teeb pornograafia?

[Kast lk 5]

Fakte Interneti-pornograafia kohta

▪ Umbes 75 protsenti võrgupornot on pärit Ameerika Ühendriikidest, ligi 15 protsenti Euroopast.

▪ Arvestuste kohaselt vaatab ühe nädala jooksul pornograafilisi veebisaite 70 miljonit inimest. Umbes 20 miljonit neist elab Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.

▪ Hiljuti avaldatud uuring näitas, et ühe kuu pikkuse perioodi jooksul külastas Euroopa riikides Interneti pornograafilisi lehekülgi kõige enam Saksamaa elanikke, sellele järgnesid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania.

▪ Saksamaal vaatab võrguporno sõltlane pornograafiat keskmiselt 70 minutit kuus.

▪ Euroopas vaatavad pornograafilisi lehekülgi kõige rohkem üle 50-aastased inimesed.

▪ Ühe allika sõnul vaatab 70 protsenti pornograafiliste saitide külastajatest võrgupornot päevasel ajal.

▪ On arvestatud, et umbes 100 000 veebilehte sisaldab lastepornograafiat.

▪ Umbes 80 protsenti kaubanduslikust Interneti lastepornograafiast pärineb Jaapanist.

[Pildid lk 4]

Pornograafia on muutunud järjest kättesaadavamaks