Saun – minevikus ja nüüdisajal

JUBA sajandeid on saunast paljudes kultuurides mõnu tuntud. Arvukate saunatüüpide hulka kuuluvad ka Põhja-Ameerika indiaanlaste inipi, vene banja, türgi hamman ja jaapani mushiburo.

Muistses Roomas ehitati termisid, kus oli nii soe pesemisruum kui ka leiliruum. Kõige kaunimad ja luksuslikumad rooma termid, mis kunagi välja on kaevatud, on Caracalla termid, mis võtsid enda alla 11 hektarit ja kuhu mahtus korraga 1600 kümblejat.

Kutsume sind tutvuma kahe saunatüübiga, mis on kasutusel tänapäevalgi. Üks neist on mehhiko temescal, teine aga soome saun, mida sa kindlasti tahad proovida, kui oled selle loo läbi lugenud.

Temescal

Mehhiko Hispaania-eelset temescali kasutasid asteegid, sapoteegid, misteegid ja maajad nii raviotstarbel kui ka puhastusriitusteks, nagu näiteks täisealiseks vastuvõtmise kombetalitus, lapse sünd, sugulase matus ja muud hõimutseremooniad. Temescal tuleneb iidsest nahuatli sõnast temazcalli tähendusega ’kümblusmaja’. See oli kas nelinurkne või ümmargune saviplonnidest ehitis, millel oli võlvlagi. Vulkaanilist päritolu kivid aeti kuumaks, misjärel neile visati leili saamiseks kuuma vett, millele oli lisatud selliseid rohtusid nagu rosmariin ja eukalüpt. Saunaline viheldi kas rituaalsel või meditsiinilisel eesmärgil õrnalt läbi, tseremoonia lõpuks aga piserdati üle külma veega.

 Asekuningate ajal võitlesid selle tava vastu Hispaania orduvennad, kes pidasid sellist meeste ja naiste ühist saunaskäimist lubamatuks. Sellegipoolest jäi temescal alles ning on veel nüüdki paljudes Mehhiko paikades kasutusel peamiselt kümblemise, haiguste leevendamise ja sünnitusest toibumise otstarbel. Kuid tuntakse huvi ka temescaliga seotud traditsiooniliste religioossete toimingute elustamise vastu, mis on osa selle maa kultuuripärandist.

Soome saun

Saunadest tuntuim on arvatavasti Soome saun, mis on eksisteerinud juba paar tuhat aastat. Vanim saunatüüp oli lihtne kaetud pinnasesüvend tulekoldega keskel või nurgas. 12. sajandi hakul aga hakati püstitama maapealseid saunahooneid.

Nüüdis-Soomes on tavaliselt igas kodus puiduga vooderdatud ja elektriga või puudega köetav saun. Suvilates ja maapiirkondades on puudega köetavad saunad veel praegugi üldlevinud. Nii elektri kui ka puudega köetavate saunaahjude peal on kerisekivid. Niiskuse suurendamiseks viskavad saunalised tulistele kividele kapaga vett. Rooma ja türgi saunast erineb soome saun eeskätt selle poolest, et soome sauna vooderdis ja sisustus on alati puidust. Kuna puit on halb soojusjuht, võib sauna tuliseks kütta, ilma et pingid, käsipuud või seinad saunalisi kõrvetaksid.

Saun on sedavõrd lahutamatu osa soome kultuurist, et arvestuste kohaselt tuleb iga kolme soomlase kohta üks saun. Enamik soomlasi käib saunas kord nädalas. Kuid paljud käivad siis, kui nad reeglina järve ääres puhkust veedavad, peaaegu iga päev saunas. Tavapäraselt naudivad saunalised tulist sauna vaheldumisi ujumisega külmas järvevees. Neile, kes soovivad järgida aasta läbi seda vahelduvat kuuma-külma saunarituaali, leidub hulgaliselt saunu veekogude ääres, kus selleks, et oleks võimalik end viivuks vette kasta, hoitakse talvel jääauku lahti.

Sauna kasu tervisele

Soomlased on juba ammust ajast seisukohal, et saun on tervisele kasulik. Soome vanasõna ütleb: „Saun on vaese mehe apteek.” Tõepoolest, kuni 19. sajandini oli saunal lisaks pesemisruumile ka haiglapalati ja sünnitustoa funktsioon.

Tavaliselt kestab leilivõtmine temperatuuril 80–100 kraadi 10–15 minutit. Paljud saunalised teevad seda mitu korda, vahepeal aga puhkavad või käivad duši all. Kuumuse mõjul suureneb verevool, avanevad poorid ning erituvad sellised laguproduktid nagu piimhape, mistõttu saun avaldabki puhastavat ja mürkaineid eemaldavat toimet. Tihti käiakse saunas selleks, et leevendada füüsilisest pingutusest tingitud valulikkust ning leida kergendust allergia, külmetushaiguse ja liigesepõletiku korral. Kuigi sauna kasutegurite kohta on mitmesuguseid arvamusi, toob saunaskäimine entusiastide väitel mõnu-, kergus- ja puhtustunde. On nii neid, kes käivad saunas selle lõõgastava ja rahustava toime tõttu päeva lõpus, kui ka neid, kes peavad külma-kuuma vaheldumist noorendavaks ning eelistavad käia saunas päevaajal. *

Kõikjal maailmas on saunad eriti just hotellides ja spordirajatistes muutumas üha populaarsemaks. Kuid ettevaatust: mõningates maades seostatakse saunaga prostitutsiooniga tegelemist. Seepärast tee enne kindlaks, kas saun, kuhu kavatsed minna, on ikka õige, oma tegelikku otstarvet täitev saun.

Mõningais paigus ei tööta saunad korralikult. Näiteks kui kerisel pole piisavalt kive ning sellele visatakse vett, võib veeviskamisest tekkinud ootamatu aurupahvak ebameeldivusi tekitada. Lisaks võib vesi valguda tulle või elektrimähistele ja lõpuks ahju rikkuda. Niisiis peaks kindlasti alati järgima sauna kasutusjuhiseid ning hoolitsetama sauna puhtuse ja korraliku õhutuse eest. Kui sul avaneb võimalus kasutada sellistele nõuetele vastavat sauna, soovid ehk sinagi seda iidset ja samas nüüdisaegset saunaskäigu tava järele proovida.

[Allmärkus]

 [Kast/pildid lk 23]

Nõuandeid saunaskäiguks

● Hoidu enne saunaminekut alkoholist ja tugevast kõhutäiest.

● Alusta dušivõtmisega.

● Pane rätik istme peale.

● Ära unusta, et mida madalamal pink asub, seda jahedam seal on.

● Niiskust saad reguleerida, visates kerisekividele väikeste kogustena vett.

● Ära hakka teiste saunalistega võistlema selles, kes kõige kõrgema temperatuuri välja kannatab või kõige kauem laval vastu peab.

● Käi lõpuks jaheda duši all.

[Pilt lk 21]

Caracalla termid Roomas

[Allikaviide]

Courtesy of James Grout/ Soprintendenza Archeologica di Roma

[Pilt lk 21]

Temescal