Sevilla – värav Ameerikasse

„ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT

OLI aasta 1493 ning Hispaania Cádizi sadamas heiskas purjed vähemalt 17 laevast koosnev laevastik. Christoph Kolumbus alustas oma teist avastusretke koos 1500 meremehe, seikleja, preestri ja kolonistiga. Tema ekspeditsiooni peamine eesmärk oli koloniseerida Ameerika.

Pärast seda ajaloolist merereisi sai aga Sevilla väravaks Uude Maailma. Ei möödunud kaua, kui Sevilla oli saanud kuningalt endale kolooniatega kaubitsemise monopoli. Sevillast asusid teele Hispaania galeoonid, mis pöördusid tagasi Boliivia, Mehhiko ja Peruu kaevandustest pärit hõbekangide laadungiga. Vaid mõne aastakümnega sai Sevilla üheks suuremaks ja jõukamaks Euroopa linnaks. Mälestusi sellest möödunud ajast võib veelgi näha Sevilla vanades ehitistes.

Organiseerimaks kiiresti kasvavat kaubavahetust Ameerikaga, rajas Hispaania kuningas Felipe II Guadalquiviri jõe äärde suure turuhoone, kus rikkad kaupmehed said äri ajada. (Peapiiskop oli vastu katedraalis kaubitsemisele.) Kaks sajandit hiljem hakati seda hoonet kasutama arheoloogiamuuseumina (Archivo General de Indias) ning tänapäeval hoitakse seal peaaegu kõiki ürikuid hispaanlaste koloniaalvallutustest Uues Maailmas. *

Veel tänase päevani tuhnivad aarete jahtijad Sevilla arhiivis vanu ürikuid uppunud laevade kohta. Ajaloolastele pakub aga rohkem huvi Kolumbuse originaalkirjade uurimine.

Tuulelipp ja apelsiniaed

Sevillal oli ka teine hiilgeaeg kaua enne Ameerika avastamist ning paljud linna uhked ehitised on pärit just sellest varasemast ajast. Mitu sajandit valitsesid suuri alasid Hispaanias maurid, kellest enamik oli tulnud sinna Marokost. 12. sajandil tegi Almohaadide  dünastia Sevilla oma pealinnaks ning tol sajandil rajati ka mošee, mille torn kõrgub linna kohal tänase päevani.

Kui maurid linnast välja tõrjuti, lõhkusid linnaelanikud mošee ning rajasid selle asemele Sevilla katedraali, mis sai suuruselt kolmandaks katedraaliks Euroopas (foto nr 1). Kuna aga mošee torn ehk minarett oli liiga ilus, et seda ära lõhkuda, jäeti see katedraali kõrvale kellatorniks. Torni harmoonilised proportsioonid, keerukas müürsepatöö ja aknad on massiivsele katedraalile huvitavaks kontrastiks.

Umbes 500 aastat tagasi toimunud maaväringu tõttu tuli torni ülemist osa renoveerida ning algse kupli asemel pandi torni otsa hoopis pronksist tuulelipp. Tuulelipu tõttu sai torn endale nimeks La Giralda (foto nr 2) ning see torn on saanud Sevilla kõige tuntumaks ehitiseks. Neile, kes on valmis La Giralda torni tippu ronima, avaneb sellest linnale suurepärane panoraam.

Katedraali juures paikneb väike sisehoov, mis kuulus juba algse mošee Patio de los Naranjose juurde. Siseõu, mida kaunistavad apelsinipuude read, on saanud eeskujuks paljudele sarnastele Andaluusia sisehoovidele. * Ja kuna apelsinipuud ääristavad nii mitmeidki Sevilla tänavaid ja väljakuid, on kogu linn kevaditi täis apelsiniõite  hõngu. Ka linna ümber kasvavad apelsinipuud, mille tõid algselt Hispaaniasse maurid, ning nende puude vilju hinnatakse väga, kuna neist saab valmistada marmelaadi.

Linnast läbi voolav Guadalquiviri jõgi on alati etendanud olulist osa Sevilla kaupmeeste elus. Tänu Guadalquiviri jõele sai Sevilla tähtsaimaks sadamaks, mis ühendas Hispaaniat Uue Maailmaga, ning see sisemaa sadam on kasutuses veel praegugi. Kesklinnas võib jõe kaldal näha aedasid. Jõe ühel kaldal asub La Torre del Oro ehk Kuldne torn (foto nr 3), mis on samuti mälestus mauride valitsusajast.

Kuldne torn sai endale nime ajal, mil selle väliskülge katsid kuldsed plaadid. Torn rajati siiski linna kaitse, mitte kaunistuse eesmärgil. Kunagi ulatus Kuldsest tornist jõe teisele kaldale kaksiktornide juurde raske kett, mis aitas linna kaitsjatel jõeliiklust kontrollida. Just siin laaditi Ameerikast tulnud laevadelt maha kulla- ja hõbedalaadungid. Tänapäeval randuvad aga Kuldse torni juures galeoonide asemel reisilaevad.

Aiad, sisehoovid, plaadid

Maurid ehitasid nii paleesid kui ka mošeesid ning rajasid nende kaunistamiseks aedu. Niisiis asub Sevillas üks Hispaania kaunimaid palee ja aedade komplekse, mille nimi on Reales Alcázares ehk Kuninglik palee (foto nr 4). See palee on pärit 12. sajandist, kuigi 14. sajandil tehti ulatuslikke ümberehitusi. Vaatamata ümberehitustele, säilitati mauri stiil – tubade ja sisehoovide kaunid dekoratsioonid, peened kaared, värvilised plaadid ja krohvitud seinad, mida turistid on imetlenud ajast aega.

Paleed ümbritseb purskkaevude ja palmipuudega kaunis aed. Üks mauri valitseja rajas selle aia kastmiseks isegi 16 kilomeetri pikkuse akvedukti. Palee ja selle aedade võrratu ilu tõttu on see olnud viimased 700 aastat Hispaania kuningliku perekonna üks ametlikke residentse.

Peale apelsinipuude, mis pakuvad varju ja täidavad tänavad oma lõhnaga, lisavad linnale omapära ka värviliste plaatidega kaetud majaseinad. Värviliste plaatide kasutamine  on samuti pärit mauridelt. Mauridel oli tavaks katta siseruumid plaatidega, mis olid kaunistatud geomeetriliste kujunditega. Tänapäeval ilustavad kõiksugu dekoratiivplaadid nii majade, poodide kui ka uhkete elamute välisseinu.

Plaadid pole aga sugugi ainsad, mis Sevilla kitsastele tänavatele värvi annavad. Lubivalgetele majaseintele annavad sära ka väikesed rõdud ja aknalaudadele asetatud lillekastid, mis on täis pelargoone ja roose. Tänu pehmele kliimale õitsevad seal lilled peaaegu aasta ringi, andes linnale oma võlu.

Rahvusvahelised sündmused Sevillas

Möödunud sajandil toimunud rahvusvahelised sündmused on tugevdanud Sevilla sidemeid Ameerikaga. Aastal 1929 rajati rahvusvahelise näituse jaoks kaunis Plaza de España ehk Hispaania väljak (foto nr 5), mis on tänase päevani üks turistide lemmikpaiku. Ühel pool väljakut seisab poolringikujuline hoone, mille seintel on plaatidest kaart kõigist Hispaania provintsidest.

1992. aastal, viis sajandit pärast seda, kui Kolumbus esmakordselt Ameerikasse purjetas, toimus Sevillas maailmanäitus, mis on tuntud kui EXPO 92. Kooskõlas teemaga „Suurte avastuste aeg” eksponeeriti näitusel loomulikus suuruses Kolumbuse lipulaeva jäljendit (foto nr 6). Laeva väikesed mõõtmed näitavad, kui ohtlik oli vanasti meresõit. Üks teine EXPO ajalooline vaatamisväärsus on restaureeritud La Cartuja klooster (foto nr 7), kus paikneb nüüd kunstimuuseum. Selles kloostris valmistas Kolumbus ette üht oma üle Atlandi ookeani kulgevat merereisi ja see on ka paik, kuhu Kolumbus algselt maeti.

Sevilla olümpiastaadionil toimub 2003. aastal veel üks tähtis sündmus – Jehoova tunnistajate rahvusvaheline konvent. Sellele konvendile tuleb delegaate nii Euroopast kui ka Ameerikast ja siis on neil võimalik saada paremini tuttavaks Sevillaga, linnaga, mis sai väravaks Ameerikasse.

[Allmärkused]

[Pildi allikaviide lk 15]

Godo-Foto

[Pildi allikaviide lk 16]

Godo-Foto

[Pildi allikaviide lk 17]

Godo-Foto