Vaatleme maailma

Haidel amputeeritakse uimed

Kogu maailmas jahivad kutselised kalurid ookeanides haisid, lõikavad neil ära uimed ja heidavad korjuse üle parda. „Sellise jõhkra amputatsioonini tõukab neid nõudlus kalli [haiuime]supi järele,” teatab „Science News”. Augustis 2002 arestis USA rannavalveamet Mehhiko rannavetes Hawaii laeva, olles avastanud, et selle koormaks on 32 tonni haiuimi. Pardal polnud mitte ühtki muud haikere osa. „See koletu laadung tunnistab vähemalt 30 000 hai mahanottimisest ning umbes 580 tonni hailiha minemaviskamisest,” kirjutab ajakiri. „Maailma kalalaevad tapavad arvestuste järgi 100 miljonit haid aastas.” Haiuimede järele, mille kilohind on vabaturul umbes 400 eurot, valitseb tohutu suur nõudlus.

 Ajakasutus

Ühe värske uuringu põhjal selgub, et „ajapuuduse üle kaebavad inimesed petavad endid”, teatab „The Australian”. Ajaleht viitab New South Walesi ülikooli ja Austraalia riikliku ülikooli uurimusele ning tõdeb: „Paljud meist kulutavad töölkäimisele ja majapidamistöödele rohkem aega, kui tegelikult vaja oleks.” Uurijad arvestasid välja, kui palju oleks töötaval lasteta abielupaaril tarvis tööd teha, et hankida eluks hädavajalikku. Seejärel võrdlesid nad väljaarvestatud ajahulka sellega, mida need paarid tegelikult töötegemisele kulutavad. Uurimuses leiti, et töötavad lasteta abielupaarid „kulutasid nädalas 79 tundi töötegemisele, 37 tundi majapidamistoimetustele ja 138 tundi enda eest hoolitsemisele, kuid tegelikult oleks neil olnud tarvis nädalas 20 tundi [kumbki 10 tundi] töötada, 18 tundi majapidamistöid teha ja 116 tundi enese eest hoolitseda [söömine ja magamine kaasa arvatud]”, teatab ajaleht. Kui abielupaar oleks valmis oma elustiili lihtsustama, võiks ta nädalas võita koguni sada tundi vaba aega lisaks. „The Australian” tõdeb, et uuringu kohaselt peavad töötavad lasteta abielupaarid oma ajakava „teistega võrreldes kõige pingelisemaks, ent tegelikult on neil kõigist gruppidest kõige lahedamalt aega käes, kusjuures lapsevanemad on palju suuremas ajahädas”.

Indias on üha rohkem suhkurtõbe

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni arvestuste kohaselt põeb maailmas suhkurtõbe üle 170 miljoni inimese. Kõige rohkem suhkurtõbiseid – 32 miljonit – on Indias. Arvatakse, et aastaks 2005 tõuseb see arv üle 57 miljoni, annab teada ajaleht „Deccan Herald”. Aasias Sri Lankas peetud rahvusvahelisel diabeedikongressil mainisid eksperdid lisaks stressile, geneetilistele teguritele, väikesele sünnikaalule ja vastsündinute ületoitmisele sellise järsu tõusu ühe peamise põhjusena muutusi toitumistavades ja eluviisis. Indias on diabeediravi maksumus üks maailma väiksemaid. Paraku on diabeedist tingitud komplikatsioonide ja suremuse näitajad ikka veel kõrged. Osalt on põhjuseks vähene informeeritus ja haiguse hiline diagnoosimine. India suuremates linnades tehtud uuringu põhjal selgus, et 12 protsenti täiskasvanutest põeb suhkurtõbe ja 14 protsendil on vähenenud glükoositaluvus, mis viitab ähvardavale suhkurtõvele.

Sõjakorrespondentide traumad

„Märkimisväärselt palju [sõjakorrespondente] kannatab ränkade traumade all olukordade tõttu, mille vahetuks tunnistajaks ja kogejaks nad on olnud,” kirjutab „The New York Times”. Ajalehes mainitakse „uurimust, mis puudutas kuue suurema uudisteagentuuri [140] väliskorrespondenti, kes regulaarselt edastasid teateid sõdadest ja muudest relvastatud konfliktidest”. Artiklis selgitatakse, et „raskekujulise depressiooni ja traumajärgse stresshäire esinemissagedus oli rindereporteritel oluliselt suurem kui neil reporteritel [võrdlusrühmas oli neid 107], kes sõjateemasid ei käsitlenud”. Sümptomite hulka kuuluvad ka „taaskogemised, korduvad painajalikud unenäod, ärritatus, keskendumisraskused ja liigne valvsus”. Lisaks „mainisid korrespondendid mitmesuguseid sotsiaalseid häireid, ... sealhulgas kohanemisraskusi tsiviilühiskonnaga, soovimatust sõpradega seltsida, sassis suhteid ning alkoholi kui uinutusvahendi pruukimist”. Uurimuses osalenud mehed ja naised „olid viibinud keskmiselt 15 aastat sellistes konfliktipiirkondades nagu Bosnia, Rwanda, Tšetšeenia, Somaalia ja Afganistan”.

Vananevad eurooplased

„Vana Euroopa õigustab oma nime üha enam,” teatab Hispaania ajaleht „El País”. Peaaegu kõigis Euroopa Liidu maades on vähemalt 20 protsenti rahvastikust üle 60-aastased. Demograafid ennustavad, et aastaks 2050 on üle 60-aastaseid kümnest elanikust neli näiteks sellistes maades nagu Austria, Itaalia ja Hispaania. Selline jätkuv rahvastiku vananemine eeldab nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke muudatusi, märgiti Hispaanias Madridis peetud teisel vananemise maailmakonverentsil. Pensionide ja tervisekindlustuse rahastamine muutub aina raskemaks. Näiteks tööandjad peavad palkama vanemaealisi töölisi, koostama paindlikke või osaajalise töö graafikuid ning järkjärgulisi pensioniplaane. Peale selle, „kuna noori inimesi on vähem, tuleb laienemisplaanidega firmadel hakata oma teenuseid ja tooteid suunama vanemale sihtgrupile”, nendib hispaania ärimees Josep Maria Riera.

Seksuaalkasvatust on tarvis rohkem kui kunagi varem

Saksamaa ametlike andmete järgi kasvas aastatel 1996–2001 abortide hulk 15–17-aastaste tütarlaste seas 60 protsenti, veelgi nooremate seas aga 90 protsenti, annab teada „Der Spiegel”. Norbert Kluge Koblenz-Landau ülikoolist tõdeb, et kuigi lapsed saavutavad suguküpsuse üha varasemas eas, ei saa nad seksuaalküsimustes korralikku ettevalmistust piisavalt vara. Neis elutähtsates küsimustes tuleb lapsi põhjalikult informeerida juba enne nende kümneaastaseks saamist, kuid paljud lapsevanemad jätavad oma kohuse täitmata, nendib Kluge. Nagu kirjutab „Berliner Morgenpost”, annab Bonni lapsevanemate föderaalnõukogu vanematele nõu peatuda lastele seksuaalõpetust jagades pikemalt pigem sellistel emotsionaalset külge puudutavatel teemadel nagu armastus ja lähisuhted kui bioloogilistel protsessidel.

E-post ja sotsiaalsed oskused

Kaks teadlast väidavad, et oma kaastöötajatega samalt korruselt kaldutakse suhtlema samamoodi nagu teises ajavööndis töötavate partneritega, nimelt elektronposti teel, kirjutab Kanada ajaleht „Globe and Mail”. Kõneldes mõjust, mida elektronpost võib avaldada sotsiaalsetele oskustele, mainib Walesi ülikooli lingvistikaprofessor David Crystal: „Üks vestluse põhijooni on vahetu tagasiside.” Ent tingituna ajavahemikust sõnumi saabumise ja sellele vastamise vahel, elektronpost seda ei võimalda. Pealegi saab elektronkirja saatja mõtteid arendada, ilma et keegi sõnagi vahele saaks öelda. „Võime vestluse käigus vaheldumisi kõnelda ja kuulata on tähtis sotsiaalne oskus,” märgib ajaleht.

Kas kaks närvikava?

Inimesel on eriline närvisüsteem, mis võimaldab tal tajuda armastust ja õrnust, kirjutab Saksamaa teadusajakiri „Bild der Wissenschaft”. Rootsi teadlased avastasid, et naine, kes oli kaotanud oma peamised puuteretseptorid, koges sellegipoolest meeldivat aistingut, kui teda pehme pintsliga silitati. Leiti, et mõnutunnet aitab tajuda nahas paiknev teine närvirakkude võrgustik, mis koosneb aeglase juhtimiskiirusega närvikiududest nimetusega C kompimiskiud. See neuronite võrgustik reageerib vaid õrnale puudutusele ja aktiveerib emotsioonidega seotud ajupiirkondi. „International Herald Tribune” märgib selle kohta, miks inimesel võib olla kaks närvikava: „Aeglased närvikiud funktsioneerivad esimestest elutundidest peale – võib-olla juba isegi emaüsas –, samas kui kiired närvikiud arenevad pärast sündi aegamööda. Vastsündinud on ehk võimelised tajuma vanema puudutuses väljenduvat armastust veel enne kui puudutust ennast.”