Kas ilm on käest ära?

„KUI kaks inglast kokku saavad, kõnelevad nad kõigepealt ilmast.” Seda mainis naljatamisi kuulus kirjanik Samuel Johnson. Kuid viimastel aastatel ei paku ilm mitte ainult keskustelu alustamiseks ainet, vaid on saanud ka tõsiseks mureküsimuseks kõikjal maailmas. Miks? Sest juba niigi alati ettearvamatu ilm paistab muutuvat aina heitlikumaks.

Näiteks tabasid Euroopat 2002. aasta suvel erakordselt tugevad tormid, mis tõid endaga kaasa „sajandi kõige rängemad üleujutused Kesk-Euroopas”. Pangem tähele järgmisi uudiseid.

AUSTRIA. „Eriti kannatasid tõsiste rajude all Salzburgi, Kärnteni ja Tirooli liidumaa. Paljud tänavad olid kuni 15 meetri paksuse püdela muda ja rämpsu all. Viinis Südbahnhofi raudteejaamas põhjustas äikesetorm rongiõnnetuse, milles sai vigastada palju inimesi.”

PRANTSUSMAA. „23 surnut, 9 kadunut ja tuhandeid rängalt kannatada saanuid ... Esmaspäeval möllanud tormide ajal surmas välk kolm inimest ... Üks tuletõrjuja sai surma, olles päästmas hättasattunud abielupaari, kelle auto olid tulvaveed kaasa haaranud.”

RUMEENIA. „Alates juuli keskpaigast on kaotanud tormide tõttu elu üle kümne inimese.”

SAKSAMAA. „Mitte iial varem Liitvabariigi ajaloos pole tulnud linnu ja külasid sellises ulatuses evakueerida kui nüüd, „sajandi üleujutuse” ajal. Tuhanded linnaelanikud on kodunt põgenenud. Enamik on seda teinud ettevaatusabinõude rakendamise raames. Mõningad päästeti tulvavete eest paadi või helikopteriga viimasel minutil.”

TŠEHHI VABARIIK. „Praha koges midagi kohutavat, kuid veelgi suurem õnnetus on tabanud maapiirkondasid. 200 000 inimest on sunnitud kodunt lahkuma. Üleujutused on matnud enda alla terved linnad.”

VENEMAA. „Musta mere rannikul on saanud surma vähemalt 58 inimest. Merepõhja on jäänud umbes 30 autot ja bussi, kusjuures nende otsimine pole uute tormihoiatuste tõttu võimalik.”

 Mitte ainult Euroopa

Augustis 2002 teatas Saksamaa päevaleht „Süddeutsche Zeitung”: „Aasiat, Euroopat ja Lõuna-Ameerikat on laastanud uued paduvihma- ja tormihood. Kolmapäeval sai Nepali maalihkes surma vähemalt 50 inimest. Taifuun tappis Lõuna-Hiinas kaheksa inimest ja põhjustas ränga vihmasaju Kesk-Hiinas. Hiinas toimunud üleujutuste tõttu tõusis Mekongi jõgi viimase 30 aasta kõrgeimale tasemele ning uputas Tai kirdeosas rohkem kui sada maja. ... Argentinas uppus paduvihmade tagajärjel vähemalt viis inimest. ... Hiina suviste tormide tõttu on hukkunud üle tuhande inimese.”

Samal ajal kui paljusid maailma paiku tabas veenuhtlus, kannatasid Ameerika Ühendriigid ränga põua käes. Teadetest võis lugeda: „Kogu riigis teeb muret see, et kaevudes napib vett või pole seda üldse, et jõgede veetase on kõikjal rekordiliselt madal ning et laastavaid põlenguid on sel aastaajal tavapärasest kaks korda enam. Võttes arvesse kahjustatud põllu- ja karjamaad, joogiveevarude nappuse, tulekahjud ja liivatormid, prognoosivad eksperdid, et 2002. aasta põud on tekitanud miljardite dollarite ulatuses majanduslikku kahju.”

Põhja-Aafrika piirkondi on alates 1960. aastatest laastanud põud. Teadete kohaselt „on sademeid tulnud 20–49 protsenti vähem kui 20. sajandi esimesel poolel, nii et tagajärjeks on laiaulatuslik näljahäda ja tohutult palju surmajuhtumeid”.

Ilmastikunähtus El Niño – mille on vallandanud Vaikse ookeani idaosa vete soojenemine – põhjustab Põhja- ja Lõuna-Ameerikas perioodilisi üleujutusi ning teisi ebatavalisi ilmanähtusi. * Uudisteagentuur CNN teatab, et aastatel 1983/84 „põhjustas El Niño üle 1000 surmajuhtumi ning tekitas peaaegu igal kontinendil kliimakatastroofe, kahjustades vara ja karja kokku 10 miljardi dollari ulatuses”. Pärast esmakordset registreerimist 19. sajandil on see ilmastikunähtus kordunud regulaarselt (enam-vähem igal neljandal aastal). Ent mõningate spetsialistide arvates „on El Niño hakanud sagenema ning sageneb tulevikus veelgi”.

Artiklis, mille avaldas USA Aeronautika ja Kosmose Riiklik Administratsioon, öeldakse rahustavalt: „Enamik meie kogetud „kummalisi” ilmastikunähtusi – näiteks ebatavaliselt soe sügis või erakordselt sademeterohke talv – on tingitud normaalsetest regionaalsetest ilmamuutustest.” Siiski on märke, mis lasevad aimata tõsise probleemi olemasolu. Keskkonnakaitseorganisatsioon Greenpeace ennustab: „Ohtlikud ilmastikumuutused, sealhulgas võimsamaks muutuvad orkaanid ja paduvihmad jätkavad meie planeedi laastamist. Üha rängemad põuad ja üleujutused muudavad tõsiselt Maa palet, põhjustades rannaäärsete maade ja metsade hävimist.” Kas neil väidetel on alust? Kui on, siis millest on sellised „ohtlikud ilmastikumuutused” tingitud?

[Allmärkus]

 [Pildid lk 2, 3]

Üleujutus Saksamaal (ülal) ja Tšehhi Vabariigis (vasakul)