Lugejate kirju

Turvaline lendamine. Olen 10-aastane ja elan USA-s Californias. Olen tänulik „Ärgake!” artikli eest „Kas lendamine on ikka turvaline?” (8. detsember 2002). 47 meie kooli inimest lendab San Diegost Sacramentosse. Varem kartsin, et äkki kukub lennuk alla või keegi röövib selle. See artikkel aga rahustas mind ja kui sain teada uutest ohutusmeetmetest, hakkasin end kindlamini tundma. Tahan pakkuda seda ajakirja kõigile oma klassikaaslastele, kes kardavad lennukiga lennata.

V. M., Ameerika Ühendriigid

Surmamissioon. Mind liigutas Toshiaki Niwa elulugu artiklis „Surmamissioonist rahupüüdlusteni” (8. detsember 2002). Sündisin Filipiinidel mõned aastad pärast Teist maailmasõda. Paljud sõjalood, mida vanemad mulle lapsepõlves jutustasid, rääkisid sõdurite julmusest. Küsisin tihti, kuidas võib keegi nii julm olla. Vend Niwa elulugu aitas mul paremini mõista vastust sellele küsimusele. Tänan teid selliste artiklite avaldamise eest. See, et keegi suudab oma elus niisuguseid muudatusi teha, on järjekordne tõend Jehoova tohutust jõust.

A. C., Ameerika Ühendriigid

Tüvirakud. Olen olnud „Ärgake!” lugeja 20 aastat ning tänu selle artiklitele olen saanud üldteadmisi paljudes valdkondades. Kui hakati rääkima kloonimisest ja tüvirakkudest, ei saanud ma aru, kuidas on teatud kudesid võimalik kasvatada väljaspool inimese organismi. Mõistan nüüd tänu artikliseeriale „Tüvirakud – kas teadus pole mitte liiga kaugele läinud?” (22. november 2002), kuidas see on võimalik ning miks see teema tekitab vaidlusi.

F. M., Itaalia

Neid artikleid lugedes tekkis mul hirm nende meetodite ees, mida inimesed kasutavad raskete haiguste ravimisel. Suur tänu teile nende artiklite koostamise ja faktide esitamise eest. Ootan nüüd veelgi rohkem aega, mil Jumal parandab kõik haigused.

T. F., Filipiinid

Armastus tegudes. Artikkel „Armastus tegudes. Abistamismaraton” (22. november 2002) liigutas mind väga. See, mida vabatahtlikud tegid nende kuude jooksul Houstonis, on võimas tõend sellest, et Jumala rahva seas valitseb tõeline armastus ning et Looja õnnistab rohkelt oma teenijate pingutusi.

C. T., Saksamaa

Ma ei suutnud seda artiklit lugedes pisaraid tagasi hoida. Kui Elbe jõgi üle ajas, pidid 44 meie koguduse liiget evakueeruma. Üks pere meie kogudusest pakkus armastavalt peavarju minule ja mu abikaasale, teine pere aga meie kahele täiskasvanud pojale. Pärast seda katastroofi on meie koguduse liikmed saanud omavahel palju lähedasemaks. Meie pere mõistab hästi, kui vajalik on aidata üksteist niisuguste õnnetuste ajal.

S. R., Saksamaa

Tuli. Lugesin huviga artiklit „Tule kaks palet” (22. september 2002). Siiski väidaksin vastu leheküljel 25 olevale pildiallkirjale, mis ütleb: „Segaduses punahirved põgenemas tulekahju eest, mis Montana Bitterrooti jõeorus hooga edasi tungib.” Mul on sellestsamast pildist suurendus ja hirved ei paista küll segaduses olevat. Tuletõrjujad on tihti näinud hirvi ja põtru tule lähedal, kus need loomad lakuvad mineraale või püherdavad tuhas. Nad teavad isegi suurte metsapõlengute puhul, mida teha, ning paistab, et nad on nendega harjunud.

B. D., Ameerika Ühendriigid

„Ärgake!” vastab: Hindame teie tähelepanekut. Muidugi ei pruugi meist keegi täpselt teada, mida loomad sellises olukorras tunnevad.