Mis on lahti ilmaga?

„Katastroofilised üleujutused ja rängad tormid, mida me praegu üle elame, muutuvad veelgi sagedasemaks.” (ILMASTIKURISKIDE SPETSIALIST THOMAS LOSTER)

KAS ilmaga on tõesti midagi tõsist lahti? Paljud kardavad, et on. Meteoroloog dr Peter Werner Potsdami Kliimauuringute Instituudist ütleb: „Kui pidada silmas maakera ilmastikku – äärmusi sademete, üleujutuste, põudade ja tormide vallas – ja panna tähele üldist suundumust, on täielik alus öelda, et viimase 50 aastaga on need äärmused neljakordistunud.”

Paljude arvates annavad ebatavalised ilmastikunähud tunnistust globaalsest kliimasoojenemisest – niinimetatud kasvuhooneefekti kiirest süvenemisest. USA keskkonnakaitse agentuur selgitab: „Kasvuhooneefekt on maakera temperatuuri tõus, mis on tingitud sellest, et atmosfääri mõningad gaasid (näiteks veeaur, süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid ja metaan) neelavad päikesekiirgust. Kui neid gaase poleks, pääseks soojus maailmaruumi kiiresti tagasi ning Maa keskmine temperatuur oleks 33 °C külmem.”

Paljud aga väidavad, et inimene on endale teadmata seda looduslikku protsessi muutnud. USA Aeronautika ja Kosmose Riikliku Administratsiooni elektroonilises väljaandes „Earth Observatory” öeldakse: „Inimeste tehased ja autod on aastakümnete jooksul paisanud atmosfääri miljardeid tonne kasvuhoonegaase ... Paljud teadlased kalduvad arvama, et kasvuhoonegaaside suurenenud kontsentratsioon on takistanud lisandunud soojuskiirgusel Maalt lahkuda. Nimelt hoiavad need gaasid ülemäärast soojust Maa atmosfääris enam-vähem samamoodi, nagu tuuleklaas hoiab kinni autosse pääsenud päikeseenergiat.”

Skeptikud avaldavad arvamust, et inimtegevus on paisanud atmosfääri vaid tühise protsendi kasvuhoonegaasi. Ent valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertnõukogu (IPCC), Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni ja ÜRO Keskkonnaprogrammi rahastatav uurimisrühm teatab: „On saadud uusi ja kaalukamaid tõendeid selle kohta, et valdav osa viimase 50 aasta jooksul täheldatud kliimasoojenemisest on inimtegevuse tagajärg.”

Klimatoloog Pieter Tans USA Riiklikust Ookeanide ja Atmosfääri Administratsioonist ütleb: „Kui minult küsitaks numbrit, ütleksin, et 60 protsendi taga on inimene ..., ülejäänud 40 protsendil on looduslikud põhjused.”

 Globaalse kliimasoojenemise võimalikud tagajärjed

Millised on siis olnud inimese põhjustatud kasvuhoonegaaside kontsentreerumise ilmsed tagajärjed? Enamik teadlasi on nüüd seisukohal, et Maa on tõepoolest soojenenud. Kui tõsine see temperatuuritõus on? IPCC 2001. aasta raportis öeldakse: „Globaalsed pinnasetemperatuurid on pärast 19. sajandit suurenenud 0,4–0,8 °C.” Paljude teadlaste arvates võib selline väike tõus tuua kaasa tõsiseid ilmastikumuutusi.

Peab ütlema, et Maa kliima on hämmastavalt keerukas nähtus, nii et teadlased ei oska päris kindlalt öelda, mis on just globaalse soojenemise tagajärjed, kui neid üldse on. Kuid paljude arvates on sademete suurenemine põhjapoolkeral, põud Aasias ja Aafrikas ning süvenevad El Niño nähtused Vaikse ookeani regioonis tingitud globaalsest soojenemisest.

Tarvis on leida globaalne lahendus

Kuna üldiselt peetakse seda probleemi inimese põhjustatuks, siis kas inimene ei võiks selle probleemi ka lahendada? Paljudes ühiskondades on antud välja seadusi nende saasteainete vähendamiseks, mida tehased ja autod atmosfääri paiskavad. Paraku on sedalaadi iseenesest küll kiiduväärt püüded vähe, kui üldse, kasu toonud. Saastamine on globaalne probleem, seega peaks ka lahendus olema globaalne. Aastal 1992 peeti Rio de Janeiros rahvusvaheline ökoloogiakonverents ning kümme aastat hiljem, aastal 2002, peeti Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis säästva arengu konverents, kuhu tuli kokku 40 000 delegaati, nende hulgas sadakond riigipead.

Sellised konverentsid on aidanud tublisti kaasa sellele, et teadlased üldküsimustes üksmeelele võiksid jõuda. Saksa ajalehes „Der Tagesspiegel” selgitatakse: „Enamikul teadlastel oli [aastal 1992] kasvuhooneefekti suhtes kahtlusi, nüüd aga on need praktiliselt hajunud.” Kuigi see on nii, tuletab Saksamaa keskkonnaminister Jürgen Trittin meile meelde, et probleemile pole tegelikult ikka veel lahendust leitud. „Niisiis, Johannesburg peaks olema lisaks sõnadele ka tegude konverents,” rõhutas ta.

Kas keskkonnakahjusid saab ära hoida?

Globaalne soojenemine on vaid üks paljudest inimkonna ees seisvatest keskkonnaprobleemidest. Seda, et tuleb tõhusaid samme astuda, on kergem öelda kui teha. „Nüüd, mil me lõpuks mõistame, millist tohutut kahju me oleme keskkonnale tekitanud,” kirjutab briti loomauurija Jane Goodall, „tuleb meil tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks rakendada kõik oma oskused.” Kuid ta hoiatab: „Ainuüksi tehnoloogiast ei piisa. Me peame sellesse panema ka oma südame.”

Mõelgem veel kord globaalse soojenemise probleemile. Saastamisvastased meetmed on kulukad – vaesemad riigid lihtsalt ei saa neid endale lubada. Seepärast kardavad mõned eksperdid, et energiapiirangud sunnivad tootjaid  kolima üle vaesematesse maadesse, kus neil on kasulikum tegutseda. Niisiis on ka parimate kavatsustega juhid dilemma ees. Kui nad kaitsevad oma riigi majandushuve, kannatab keskkond. Kui nad edendavad keskkonnakaitset, ohustavad nad majandust.

Sellest tulenevalt väidab Johannesburgi konverentsi keskkonnakaitsenõunik Severn Cullis-Suzuki, et muudatused peavad tulema individuaalse tegutsemise kaudu: „Tegelikud keskkonnakaitsealased muudatused olenevad igaühest meist. Me ei saa jääda lootma oma juhtidele. Peame keskenduma sellele, mis on meie enda võimuses, ning sellele, kuidas muudatusi ellu viia.”

Lootus, et inimesed oma keskkonda austusega suhtuma hakkavad, on igati õigustatud. Ent panna inimesi oma elustiilis vajalikke muudatusi tegema pole sugugi kerge. Toome näite. Enamik inimesi nõustub sellega, et autod põhjustavad globaalset soojenemist. Seepärast soovib inimene ehk vähem autoga sõita või sellest üleüldse loobuda. Kuid seda teha polegi ehk nii lihtne. Wolfgang Sachs keskkonnakaitseküsimustega tegelevast instituudist Wuppertalist väljendas hiljuti mõtet, et „kõik igapäevaeluks olulised paigad (töökoht, lasteaed, kool või ostukeskus) asuvad üksteisest sedavõrd kaugel, et ilma autota on võimatu hakkama saada. ... Küsimus pole üldsegi selles, kas mina isiklikult tahan omada autot või mitte. Enamikul lihtsalt pole teist valikut.”

Mõned teadlased, nagu professor Robert Dickinson Georgia tehnoloogiainstituudist, kardavad, et Maa päästmiseks globaalse soojenemise tagajärgedest on juba hilja midagi ette võtta. Dickinson arvab, et ka siis, kui saastamine päevapealt lõppeks, jäävad varem tekitatud atmosfäärikahjustused veel vähemalt sajaks aastaks püsima!

Kui keskkonnaprobleeme ei suuda lahendada ei valitsused ega üksikisikud, kes siis suudab? Ilmaküsimustes on inimesed juba iidsetest aegadest lootnud taevavägedele. Nii naiivsed, kui nende pingutused ka olid, osutasid need ühele põhitõele: nende probleemide lahendamiseks vajab inimkond Jumala abi.

[Väljavõte lk 7]

„On saadud uusi ja kaalukamaid tõendeid selle kohta, et valdav osa viimase 50 aasta jooksul täheldatud kliimasoojenemisest on inimtegevuse tagajärg.”

[Kast lk 6]

„Kas globaalne soojenemine kahjustab tervist?”

Sellise mõtlemapaneva küsimuse tõstatas üks artikkel ajakirjast „Scientific American”. Selles ennustati, et globaalse soojenemise tõttu „hakkavad paljud tõsised tervisehädad sagenema ning laiemalt levima”. Näiteks kardetakse, et mõningates paikades „võib kuumalainetest põhjustatud surmajuhtude arv aastaks 2020 kahekordistuda”.

See, millist rolli võib globaalne soojenemine hakata mängima nakkushaiguste levikus, pole nii ilmselge. „Moskiitodest põhjustatud tervisehädad muutuvad üha valdavamaks,” sest moskiitod „hakkavad atmosfääri soojenedes kiiremini paljunema ja sagedamini hammustama. ... Laialdaste alade soojenedes võivad moskiitod levida järjest uutele territooriumidele ja tuua endaga kaasa haigusi”.

Lõpuks tuleb märkida ka üleujutuste ja põudade mõju – mõlemad võivad põhjustada veevarude saastumist. Pole kahtlustki, et globaalse soojenemise ohtu tuleb suhtuda tõsiselt.

[Pilt lk 7]

Kasvuhooneefekti tõttu koguneb soojus atmosfääri, selle asemel et hajuda maailmaruumi

[Allikaviide]

NASA foto

[Pildid lk 7]

Inimene on lasknud atmosfääri miljardeid tonne saasteaineid, võimendades seeläbi kasvuhooneefekti