Vaatleme maailma

Lindude hämmastav tasakaaluvõime

Lindude sisekõrvas asub tasakaaluelund, mis aitab neil lennates liigutusi koordineerida. Selle elundi olemasolu ei selgita aga tõika, kuidas linnud saavad püstiasendis seista ja kõndida, „kuna erinevalt inimestest on nende kehahoiak rõhtne, lisaks ei ole nende saba piisaval määral tasakaalustavaks raskuseks”, ütleb Saksamaa ajaleht „Leipziger Volkszeitung”. „Pärast neli aastat väldanud uuringut õnnestus loomapsühholoog Reinhold Neckeril leida tuvidel teine tasakaaluelund,” kirjutab ajaleht. Necker avastas lindudel närvirakud ja vaagnapiirkonnas vedelikku sisaldavad õõned, mis tõenäoliselt aitavad hoida tasakaalu. „Kui õõntes polnud vedelikku, ei suutnud kaetud silmadega tuvid enam püstiasendis seista ega kõndida. Nad kukkusid õrrelt alla või vajusid külili. Siiski olid linnud võimelised lendama.”

 Annetused plastkaardiga

„Järjest enam Kanada kirikuid [võtab kasutusele] moodsaid raha ülekandmise viise, võimaldades koguduseliikmetel teha annetusi panga- ja krediitkaardi abil,” kirjutab ajaleht „Vancouver Sun”. Kirikutesse on pandud välja makseterminalid, „kus on võimalik valida kas summa automaatse kontolt ülekandmise või krediitkaardiga maksmise vahel”. Koguduseliikmetel tuleb lihtsalt kaart makseterminalist läbi tõmmata, lüüa sisse summa, mida soovitakse annetada, ning panna tšeki koopia annetuskasti. Üks pastor ütles: „Ühiskonnas on suundumus kanda raha üle elektrooniliselt, mitte maksta sularahas. Miks ei peaks see toimima ka kirikus?” Üks kiriku varahoidja ütles naljatamisi: „Tänu annetustele saab lisaks võimalusele taevasse pääseda ka lennureisiks boonuspunkte koguda. Seda tuleb võtta lihtsalt kui topelthüvitust.”

Hoia oma häält

„Häälehäired on tavalised hädad, kuid need jäetakse tihtilugu ravimata,” ütleb Lõuna-Aafrika Vabariigi ajaleht „Natal Witness”. Kõne- ja kuulmisteaduste abiprofessori Julie Barkmeieri sõnul tulenevad sellised probleemid sageli häälekurrusõlmekestest, polüüpidest või häälepaelte põletikust, mis tekivad häälepaeltes siis, kui häält kasutatakse valesti. Üks populaarne meditsiinikäsiraamat ütleb, et häält kasutatakse ebaõigesti näiteks siis, kui karjutakse, räägitakse ebaloomulikult madalal toonil või hingatakse sisse selliseid ärriteid nagu sigaretisuits või tööstusgaasid. „Kui [häälepaelad] liiga palju vibreerivad, võivad need üksteise vastu hõõrudes tekitada pehmeid ja turses kühmukesi, mis arenevad sõlmetaolisteks paksenditeks,” teatab „Natal Witness”. Ja nii tekibki kähisev, räme hääl. „Kui hääle muutunud kõlapilt on püsinud kauem kui kaks nädalat, peaks minema arsti juurde,” soovitatakse artiklis. „Kui tahad hoida oma häält, ... ei tohi karjuda ega liiga valjult rääkida, sageli köhida ega köhatada, tuleb juua palju vett ja vähem kohvi, ei tohi suitsetada ning enne rääkimist tuleb sügavalt sisse hingata. ... Lisaks kõigele peab andma häälele puhkust.”

Hukkunud lapse isik tuvastatud

90 aastat pärast Titanicu hukkumist 1912. aasta aprillis tehti kindlaks ühe katastroofis hukkunud noore ohvri isik, ütleb Londoni ajaleht „The Times”. Tema surnukeha, mis leiti koos 43 muu kindlakstegemata jäänud ohvriga vees hulpimas, maeti Kanadasse Nova Scotiasse. Noore ohvri hauakivil on tekst „Tundmatu laps”. 50 teadlasest, ajaloolasest, suguvõsauurijast ja hambaarstist koosnev rühm sai DNA proovi kaudu teada, et see surnud laps oli 13-aastane soome poiss Eino Panula, kes hukkus laevaõnnetuses koos ema ja nelja vennaga. Pere kavatses alustada uut elu Ameerikas, kuhu juba varem oli reisi ette võtnud Eino isa, kes neid asjatult ootama jäi. Kuna keegi ei otsinud seda surnud poissi ega suutnud tuvastada tema isikut, maksis ühe Kanada päästelaeva meeskond tema matmise ja haua korrashoiu eest. Ka teiste Titanicu nimetute ohvrite isikud võib DNA testi abil kindlaks teha. Õnnetuse ohvri isiku tuvastamiseks „andis üks tema emapoolne sugulane vereproovi veidi pärast seda, kui ohver oleks saanud saja-aastaseks”, kirjutab „The Times”.

Maa simulaator

2002. aasta 11. märtsil lülitasid Jaapani teadlased sisse kõige võimsama eales valmistatud superarvuti. Nende eesmärk oli „luua meie koduplaneedist virtuaalne teisik”, ütleb ajakiri „Time”. Arvuti, mida kutsutakse Maa simulaatoriks, on nelja tenniseväljaku suurune ja maksab umbes 320 miljonit eurot. See arvuti suudab sooritada sekundis 35 triljonit tehet ja on viis korda kiirem kui selle lähim rivaal, Ameerikas asuv sõjaväearvuti, mis teeb sekundis 7,2 triljonit tehet. „Sisestades satelliitidelt ja ookeanipoidelt saadud ilmainfot Maa simulaatorisse,” ütleb „Time”, „võivad teadlased luua kogu planeedist arvutimudeli ja kerida ajas edasi, et näha, mis ootab meie keskkonda ees tulevikus. Teadlased on juba teinud kogu maakera ookeanide temperatuuride prognoosi järgmiseks 50 aastaks.”

Lugemise vajalikkus

„See, kui palju lapsed vabal ajal loevad, mõjutab tunduvalt rohkem nende õppeedukust kui vanemate majanduslik seis või ühiskondlik positsioon,” kirjutab Londoni ajaleht „The Independent”. Rahvusvahelises lugemisharjumuste uuringus, mis korraldati 15-aastaste seas, selgus, et noortel on innukamast lugemisest ja suuremast lugemusest elus rohkem kasu kui haritud vanematest, kes teevad tasuvat tööd. Uuring näitas ka seda, et „15-aastased kõige kehvema perekondliku taustaga lapsed, kes olid eriti innukad lugejad, sooritasid lugemisteste paremini (keskmine punktisumma 540) kui väga kõrgel positsioonil professionaalidest vanemate lapsed, kellele ei meeldi lugeda (punktisumma 491)”, kirjutas ajaleht. Enam kui 1000 teismelise küsitlemise põhjal selgus, et „tüdrukud armastavad rohkem ajaviiteks lugeda kui poisid”. Möödunud kuul väitis end olevat mingisugust raamatut lugenud 75 protsenti tüdrukutest ja 55 protsenti poistest.

Parasiit, kes teeskleb surnut

Brasiilia teadlased on avastanud kavala triki, mida kasutavad parasiidid, mis võivad nakatada inimese immuunsüsteemi ja põhjustada leišmaniaasi, teatab Brasiilia ajaleht „Folha de S. Paulo”. Parasiidid kasutavad ära keha tavalist protsessi, mille puhul makrofaagideks kutsutavad õgirakud neelavad alla vanad ja ise lammutuvad (apoptoos) rakud. Need parasiidid imiteerivad molekulaarseid signaale, mida annavad edasi apoptoosi varajases staadiumis olevad rakud, meelitades makrofaage end sel viisil alla neelama. Niipea, kui parasiidid on sattunud makrofaagidesse, hakkavad nad kiiresti paljunema ja nakatavad seejärel teisi rakke. Parasiitidega nakatumise sümptomiteks on valud ning põrna ja maksa suurenemine. Nakatumine võib põhjustada ka surma. Ajalehe „Folha de S. Paulo” sõnul loodavad teadlased, et parasiidi taktika avastamine aitab leida leišmaniaasile uusi raviviise.

Kaitse end sääskede eest

„Pistesääsklasi, keda on kokku üle 2500 liigi, elab kogu maailmas,” teatab ajakiri „México Desconocido”. Kuigi nii isased kui ka emased sääsed toituvad nektarist, imevad verd ainult emased. Nii nakatavad need sääsed inimesi malaaria, denguepalaviku ja Lääne-Niiluse viirusega. Kuidas end aga sääskede eest kaitsta? Raport soovitab järgmist. 1) Ära viibi väljas hämaral ja pimedal ajal, kui sääsed on kõige aktiivsemad. 2) Kasuta sääsevõrku, mida on immutatud tõrjevahendiga. 3) Kanna riideid, mis ei ole tihedalt ümber keha, eelista pikki käiseid ja pika säärega pükse, vajaduse korral ka kogu pead katva võrguga kübarat. 4) Kanna tõrjevahendit nendele kehaosadele, mida riided ei varja. 5) Võta iga päev sisse 300 milligrammi B₁ vitamiini, see teeb mõningate inimeste higi sääskedele ebameeldivaks. 6) Häda korral kata soistel aladel oma nahk mudaga. Kui sääsk sind hammustab, ära hakka hammustust kratsima, kuna veritsus võib soodustada nakatumist. Määri seda hoopis kalamiinilahusega.