Katastroof merel, tragöödia maal

„ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT

ÖKOLOOGILINE ja majanduslik katastroof vallandus 13. novembril aastal 2002, mil tormi kätte sattunud tanker Prestige hakkas lekkima. Püüdeid purunenud laeva päästa saatis ebaedu ning pärast kuut päeva pingutusi – mille jooksul voolas laevast välja peaaegu 20 000 tonni naftat – murdus tanker umbes 200 kilomeetri kaugusel Hispaania rannikust pooleks.

Uppunud tankeris oli enam kui 50 000 tonni naftat, mida voolas välja umbes 125 tonni päevas. Moodustus aina uusi naftalaike, mis pidevalt ranniku poole liikusid. Masuudi viskoossuse ja toksilisuse tõttu olid keskkonnakahjustused äärmiselt rängad.

Paljud randu puhastada üritanud vabatahtlikud olid sunnitud vingu tõttu lahkuma. Lisaks moodustus kütteõlist järjest uusi masuudikamakaid, mis kleepusid kividele otsekui must närimiskumm. „See on üks hullemaid naftalekkeid ajaloos,” kurtis veereostusprobleemidega tegeleva keskuse juhataja Michel Girin.

Kangelaslikud jõupingutused

Nädalate jooksul siirdus merele sadu kalureid, et võidelda naftalaikudega, mis ähvardasid neilt röövida elatise. Kalurid tegid kangelaslikke pingutusi, et koguda kokku naftat, enne kui see kaldad reostab ja maailma ühe kõige rikkalikuma kalastuspiirkonna hävitab. Mõned tõstsid õlist löga veest käsitsi välja. „See oli kohutavalt ränk töö, kuid meil oma väikeste paatidega polnud teist valikut,” selgitas kohalik kalur Antonio.

Samal ajal kui kalurid merel naftaga võitlesid, olid tuhanded vabatahtlikud kõikjalt Hispaaniast usinasti kaldaid puhastamas. Kandes ühekordselt kasutatavaid valgeid ülerõivaid ja maske, nägid nad välja otsekui bioloogilise sõja pida-jad.  Kuid nende ülesandeks oli nafta vaevarikas ämbritesse kühveldamine, et seda saaks ära vedada. Mõned vabatahtlikud eemaldasid kaldaid reostavat naftat kalurite kombel koguni käsitsi.

Traagilised tagajärjed

„Mul pidi kurbus peaaegu hinge matma, kui ma esimest korda nägin, kuidas mustjad lained vastu Muxía kaid pekslevad,” ütles Põhja-Galicia laastatud rannikualal asuva Corcubióni linnapea Rafael Mouzo. „Naftaleke on raskendanud nii paljudel meie linna elanikel elatise hankimist.”

Kahjuks kandus naftareostuse põhiraskus Hispaania vastmoodustatud kaunile rahvuspargile Las Islas Atlánticas (Atlandi saared). Galicia seni rikkumata rannikusaartel pesitsesid hiiglaslikud merelindude kolooniad. Eriti rikkalik merelindude liigistik oli saari ümbritsevatel mererahudel.

Detsembri alguseks oli 95 protsenti looduspargi rannajoonest naftaga reostatud. Ornitoloogide arvestuste järgi oli kahjustatud umbes 100 000 lindu. Sukeldujad nägid koguni, kuidas hiiglaslikud tahkunud naftakamakad merepõhjas ulpisid ja mere habrast ökosüsteemi hävitasid.

Lindude päästmist organiseerinud Jay Holcomb teatas: „Tavaliselt surevad linnud kas lämbumise või alajahtumise tagajärjel. Nafta imbub sulgedesse ning hävitab nende kaitsevõime jahtumise ja märgumise vastu. Lisaks hakkavad nad raskõli tõttu põhja vajuma samal kombel, nagu ujuja hakkab läbivettinud riiete tõttu vee alla vajuma. ... Lindude päästmine pakub suurt rahulolu, olgugi et nende hulk jääb võrdlemisi tagasihoidlikuks.”

„Õnnetus, mida oligi oodata”

Maailm vajab energia saamiseks naftat, ent kulude vähendamiseks transporditakse tihtilugu naftat ohtlike, korrast ära laevadega. Seetõttu on „The New York Times” iseloomustanud tekkinud olukorda kui „õnnetust, mida oligi oodata”.

Prestige on kolmas viimase 26 aasta jooksul Galicia ranniku läheduses põhja läinud tanker. Umbes kümme aastat tagasi läks Põhja-Galicias La Coruña lähedal põhja tanker Aegean Sea, kust voolas välja 40 000 tonni toornaftat, millest mõningad lähedased rannaalad pole seniajani puhtaks saanud. Aastal 1976 läks samas lahes põhja Urquiola, millest voolas merre katastroofiline 100 000-tonnine naftakogus.

Viimase katastroofi mõjul on Euroopa Liit otsustanud keelustada selliste kütusetankerite kasutamise, millel pole topeltkeret. Saab näha, kas see meede osutub Euroopa korduvalt kannatanud rannikute kaitsmisel piisavaks.

On ilmselge, et inimvalitsused pole suutnud luua maailma, kus pole saastamist – olgu selleks kas naftalekked, mürgised jäätmed või atmosfääri saastamine. Kuid kristlased ootavad igatsusega aega, mil Jumala Kuningriigi juhtimisel saab meie planeedist paradiis, mis ei muutu enam iial saastatuks (Jesaja 11:1, 9; Ilmutuse 11:18).

[Pilt lk 20, 21]

Koos alusega Prestige läks põhja 50 000 tonni naftat

[Allikaviide]

AFP PHOTO/DOUANE FRANCAISE