Nagu kristallist kuukiired

Aprillis aastal 2000 lõhkasid väärismetalle otsivad kaevurid Mehhikos Chihuahua lähistel umbes 300 meetri sügavusele maa alla tunneli. Kui 40-aastane Eloy Delgado oli end väikesest avausest sisse surunud, avastas ta koopa, mis oli täis hiiglaslikke läbikumavaid mäekristalle. „See oli nii kaunis,” lausus ta, „valgus peegeldus otsekui purunenud peeglikildudelt vastu.” Kellegi teise sõnul tundus, otsekui oleksid „kuukiired ootamatult tardunud”.

Need mäekristallid arvatakse olevat maailma suurimad. Mõningad neist on korraliku männi jämedused, kuni 15 meetri pikkused ja enam kui kümne tonni raskused! „On tõesti vapustav näha nii suuri ja täiuslikke mäekristalle,” ütles Washingtonis Smithsonian Institution’i juures töötav mineraalide kuraator Jeffrey Post. Ta märkis, et enamik maakera kristalle on sedavõrd väiksed, et neid saaks pihku haarata.

Ajakirja „Smithsonian” 2002. aasta aprillinumbris kirjeldati nende kristallide moodustumist: „Nende koobaste metalliladestustest settinud väävlist rikas põhjavesi hakkas lahustama lubjakiviseinu, mistõttu hakkas eralduma suurtes kogustes kaltsiumi. See väävliga segunenud kaltsium omakorda hakkas vormuma sellistes mõõtmetes kristallideks, mida inimsilm veel eales näinud pole.”

Olgugi et kristallidele on koobastes valitsev temperatuur ja niiskus ideaalne, on inimesel seda ränk taluda. Temperatuur on seal enam-vähem 65 °C, niiskus aga peaaegu 100 protsenti. Esimese põhjaameeriklasena koopaid külastanud teadlane Richard Fisher ütleb: „Suurde koopasse sisenedes satutakse otsekui kõrgahju.” Ta lisab, et inimene võib neis tingimustes vastu pidada kõigest 6–10 minutit. Pärast seda muutub palavus ja niiskus väljakannatamatuks.

Need avastatud hiiglaslikud kristallid on järjekordne meeldetuletus maakeral valitsevast imelisest ja hämmastavast mitmekülgsusest, millest suur osa võib olla veel meie eest peidus. Kas pole õiged lauliku sõnad: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti! Maa on täis sinu looduid!”? (Laul 104:24.)

[Piltide allikaviide lk 31]

Kõik pildid: © Richard D. Fisher