Peterburi – Venemaa aken Euroopasse

„ÄRGAKE!” VENEMAA-KORRESPONDENDILT

„Meel ammu sinusse ju armus, / su külge köidab, Peetri teos, / mind sinu sirgus, sinu karmus, / su kallaste graniitne seos.” (ALEKSANDR SERGEJEVITŠ PUŠKIN)

SEE kuulus Puškini poeem, millest on tsiteeritud ülalolev katkend, jutustab Peterburi linnast, selle rajajast ja asukohast Neeva jõe delta juures Läänemere ääres. Miks aga rajati see suur maailmalinn nii kaugele põhja ja pealegi veel soisele alale?

17. sajandi lõpus takistas Venemaa arengut juurdepääsu puudumine merele. Seepärast oli Venemaa noore tsaari Peeter I unistuseks rajada Venemaale aken Euroopasse ehk väljapääs merele. Kuna lõuna pool blokeeris Osmanite riik tee Mustale merele, pööras Peeter I oma pilgu põhja poole, Rootsi valdustele Läänemere ääres.

Et teostada oma unistus, kuulutas Peeter I 1700. aasta augustis Rootsile sõja. Kuigi tsaari sõjategevus algas ebaõnnestumisega, ei andnud ta alla. 1702. aasta novembriks oli Peeter I sundinud rootslased Laadoga järve äärest taanduma. Euroopa suurim järv Laadoga on Neeva jõe kaudu ühendatud Läänemerega, mis asub järvest 60 kilomeetri kaugusel. Rootslased kaitsesid end Neeva lätetel asuva tillukese saare kindluses, mille Peeter I suutis vallutada, nimetades selle ümber Schlüsselburgiks.

Hiljem panid rootslased venelastele vastu Nyenshanzi kindluses, selle koha lähedal, kus Neeva voolab Läänemerre. 1703. aasta maiks oli  sealne rootslaste garnison täielikult vallutatud. Selle võiduga saavutasid venelased kontrolli kogu Neeva jõe delta üle. Kaitsmaks Neeva deltat, asus Peeter I otsekohe Jänissaarile kindlust ehitama. Seega asetas Peeter I 300 aastat tagasi, 1703. aasta 16. mail nurgakivi kindlusele, mis on praegu tuntud kui Peeter-Pauli kindlus. Seda kuupäeva peetakse tsaari kaitsepühaku apostel Peetruse järgi nimetatud Peterburi linna rajamise algdaatumiks.

Peterburi saab pealinnaks

Erinevalt paljudest teistest pealinnadest taheti Peterburist juba algusest peale teha võimas pealinn. Hoolimata sellest, et linn asus sama kaugel põhjapoolusest kui Gröönimaa lõunatipp, ei takistanud see Peeter I ehitusplaane ellu viimast. Puid lasi ta kohale tuua Laadoga järve äärest ja Novgorodist, ehituseks vajaminevate kivide saamiseks kehtestas ta aga määruse, et kõik venelased, kes toovad Peterburi kaupa, peavad kaasa tooma ka kindlaksmääratud arvul kive. Peale selle keelas Peeter I kiviehitiste püstitamise alguses Moskvas ja hiljem kogu oma impeeriumis. Ja nii voolas Peterburi töötuid müürseppi.

Nagu ütleb „Suur nõukogude entsüklopeedia”, „kerkis linn tolle aja kohta erakordselt kiiresti”. Peagi olid vaiad maas ja valmis nii kuivenduskanalid, tänavad, elumajad, kirikud, haiglad kui ka valitsushooned. Linna rajamine algas dokist, mis on tuntud kui Admiraliteedihoone, millest sai hiljem Venemaa mereväestaap.

1710. aastal hakati  ehitama suvelossi, mis oli mõeldud tsaaride suveresidentsiks. 1712. aastal kolis pealinn koos paljude valitsushoonetega Moskvast Peterburi. Linna esimene kiviloss, mis on alles tänase päevani, sai valmis 1714. aastal. See hoone ehitati linna esimesele kubernerile Aleksandr Menšikovile. Samal aastal algas töö ka Peeter-Pauli kindluse kirikus, mille kõrge torn on saanud linnas orientiiriks. Lisaks suvelossile ehitati ka Talvepalee. 1721. aastal kisuti see Neeva kaldal asuv hoone aga maha ning asendati kiviehitisega. Hiljem rajati umbes 1100 toaga Talvepalee, mis on alles tänase päevani. See suur palee on saanud linna keskuseks, kus asub kuulus kunstimuuseum Ermitaaž.

Esimesel aastakümnel pärast rajamist kasvas Peterburi tohutu kiirusega, teadupoolest oli 1714. aastaks rajatud umbes 34 500 ehitist ning losside ja suurte hoonete rajamine aina jätkus. Peterburi ehitistest on näha, kui suurt rolli on etendanud Venemaa ajaloos religioon.

Üks näide sellest on sammastikuga poolringikujuline Kaasani kirik, mis asub Nevski prospektil. Tänu Kaasani kirikule on Nevski prospekt saanud üheks kõige elavama liiklusega tänavaks maailmas. Hiljem hakati ehitama Iisaku katedraali. Soisesse pinnasesse tuli ehitise püstitamiseks asetada umbes 24 000 vaia ning kiriku massiivne kuppel kaeti 100 kilogrammi puhta kullaga.

Ka Peterburi lähistel leidis aset suur ehitustöö. Peterhofis ehk praeguses Petrodvoretsis algas 1714. aastal Suure Lossi ehitamine, mis sai Peeter I residentsiks. Vahepeal rajati Peeter I naisele Katariinale uhke loss  Tsarskoje Selo linna, mida nüüd Puškiniks kutsutakse. Sama sajandi teisel poolel ehitati kahte lõunapoolsesse äärelinna Pavlovskisse ja Gattšinasse veel kaks suurt lossi.

Uue linna muutsid veel kaunimaks jõgedele ja kanalitele rajatud sajad sillad, mille tõttu Peterburi on sageli nimetatud põhjamaa Veneetsiaks. Koos andekate vene arhitektidega andsid oma osa selle „ühe hiilgavama ja harmoonilisema Euroopa linna” kerkimisele ka prantsuse, saksa ja itaalia arhitektid („The Encyclopædia Britannica”).

Linn on säilinud

Peetri vastastel polnud aimugi, kui visalt venelased kaitsevad oma akent Euroopasse. Raamat „Peter the Great–His Life and World” selgitab: „Alates päevast, mil Peeter I oma jalaga esmakordselt Neeva suudmele astus, on see maa ning sellele kerkinud linn püsinud venelaste valduses.”

„Läbi sajandite pole suutnud suured sõjaväed, ei Karl XII, Napoleoni ega Hitleri omad, vallutada endale Peeter I sadamat Läänemere ääres, kuigi natsi armeed piirasid seda linna Teise maailmasõja ajal 900 päeva,” ütleb veel ülaltsiteeritud raamat. Selle pika blokaadi ajal suri linnas umbes miljon inimest. Paljud surid 1941/42. aasta talvel nälja ja külma tõttu, kui temperatuur langes 40 külmakraadini. See termomeetri punkt on ühesugune nii Celsiuse kui ka Fahrenheiti skaala järgi.

Aastal 1914, mil algas Esimene maailmasõda, muudeti linna nimi Petrogradiks. Kui aga 1924. aastal suri Nõukogude Liidu esimene valitseja Vladimir Iljitš Lenin, sai linn nimeks Leningrad. 1991. aastal, mil Nõukogude Liit kokku varises, muudeti linna nimi taas Peterburiks.

Panus maailmale

Aastal 1724, aasta enne seda, kui Peeter I 52-aastaselt suri, rajati tema määrusega Venemaa Teaduste Akadeemia ning 1757. aastal Kunstiakadeemia. 19. sajandil õppisid selles linnas vene maalikunstnikud Karl Brüllov ja Ilja Repin, kes said rahvusvaheliselt tuntuks.

1819. aastal rajati Peterburis riiklik ülikool  ning peagi oli seal rohkemgi kõrgemaid õppeasutusi. 19. sajandi lõpu poole avastas Peterburis elanud Nobeli auhinna laureaat vene füsioloog Ivan Pavlov tingitud refleksid. Siin koostas vene keemik Dmitri Mendelejev keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mis on tuntud kui Mendelejevi tabel.

Rahvusvahelist tähelepanu on tõmmanud endale ka Peterburi kultuurielu. 1738. aastal avati tantsukool, millest sai hiljem maailmakuulus Maria balletitrupp. Peagi kaunistasid linna paljud teatrid ning balleti- ja kontserdisaalid. Peterburis elasid nii mõnedki kuulsad heliloojad, nende hulgas Pjotr Iljitš Tšaikovski, kes on tuntud oma kuulsate klassikaliste ballettide „Uinuv kaunitar”, „Luikede järv” ja „Pähklipureja” ning avamängu „1812. aasta” poolest.

Peterburi asusid elama ka kuulsad vene poeedid ja kirjanikud, näiteks Aleksandr Sergejevitš Puškin, keda paljud peavad Venemaa suurimaks poeediks ja vene moodsa kirjanduse rajajaks. Venemaal on Shakespeare’ile vastu panna Puškin, kelle töid on tõlgitud kõikidesse suurtesse keeltesse ning nende seas on ka artikli alguses tsiteeritud ood tema kodulinnaks saanud Peterburile. Mainimata ei saa jätta ka Dostojevskit, kelle kohta ütleb „The Encyclopædia Britannica”, et „teda peetakse üheks ajaloo parimaks romaanikirjanikuks”.

Niisiis võib öelda, et kõik, mida Peterburi sai Euroopalt oma väikese alguse ajal, on ta andnud mitmekordselt tagasi. Selle linna elanikud on aastasadade jooksul maailmakultuuri vaieldamatult rikastanud.

Aeg meenutusteks

24. maist kuni 1. juunini kogunesid sajad tuhanded inimesed Peterburi, et tähistada selle linna 300. aastapäeva. Paljud imetlesid linna ilu ning mõtisklesid selle tähelepanuväärse ajaloo üle.

Juhtumisi toimus Peterburi äärelinnas nädal enne seda Jehoova tunnistajate Venemaa harubüroo laiendatud hoonete pühitsemine, kuhu tuli kokku palju inimesi. Järgmisel päeval kogunes Peterburi Kirovi staadionile 9817 inimest, kuulamaks nii kokkuvõtet pühitsemisprogrammist kui ka innustavaid teadaandeid Jehoova tunnistajate tegevusest paljudes riikides.

Rohkem, kui vaadata jõuab

Peterburis on nii palju vaadata, et turistid ei oska tihtipeale otsustada, kust peale hakata. Sageli seistakse sellise dilemma ees Ermitaažis. On arvestatud, et kui vaadata selles muuseumis igat eksponaati vaid minuti, kuluks ekskursiooniks mitu aastat.

Teisi võluvad Peterburis seal etendatavad balletid. Näiteks võib kuulsas Maria teatris istuda kristallist kroonlühtrite all, ümbritsetuna sädelevatest seintest, mille katmiseks on kasutatud 400 kilogrammi kulda. Selles teatris võib näha tõenäoliselt maailma parimaid balletietendusi.

Pelk jalutuskäik umbes viiemiljonilise elanikkonnaga linna tänavatel, kus Neeva kaldaid kaunistavad suursugused ehitised, võib juba iseenesest olla meeldejääv sündmus. Kultuurilist elamust pakub ka sõit ühe maailma sügavaima maa-aluse metrooga, millel on rohkem kui 50 jaama, mille pikkus on 98 kilomeetrit ning millega sõidab iga päev üle kahe miljoni inimese. Mõned Peterburi metroojaamad kuuluvad maailma kauneimate hulka. Aastal 1955, mil Peterburi metroo avati, kirjutas ajaleht „The New York Times”, et selle jaamad „on kahekümnenda sajandi maa-alused paleed”.

Jah, see, kuidas Peterburi rajati ning kuidas see linn on arenenud, samuti selle ilu, kunst, kultuur, haridus ja muusika ei jäta vist kellelegi muljet avaldamata. Ükskõik, milliste huvidega linna külastaja ka poleks, võib ta nõustuda ühe raamatu sõnadega, mille kohaselt on Peterburi „üks Euroopa kauneimaid linnu”.

[Pilt lk 23]

Linna rajaja Peeter I

[Pilt lk 24]

Peeter-Pauli kindlus ja kirik, millega algas Peterburi rajamine

[Pildid lk 24, 25]

Neeva jõe äärde rajatud Talvepalee, kus asub Ermitaaž (interjöör paremas nurgas)

[Allikaviide]

The State Hermitage Museum, St. Petersburg

[Pilt lk 24, 25]

Suur Loss

[Pilt lk 25]

Peterburi on nimetatud põhjamaa Veneetsiaks

[Pildid lk 26]

Maailmakuulus Maria teater

[Allikaviited]

Steve Raymer/National Geographic Image Collection

Foto: Natasha Razina

[Pildid lk 26]

Peterburi metroojaamu on kutsutud maa-alusteks paleedeks

[Piltide allikaviited lk 23]

Ülemine foto: Edward Slater/Index Stock Photography; maal ja embleemid: The State Hermitage Museum, St. Petersburg