Vaatleme maailma

Merivähid leiavad tee koju

„Langustid oskavad vääramatult leida kodutee isegi siis, kui nende silmad kinni siduda, neid autoga ringi sõidutada ning võõrastes vetes lahti lasta,” teatab Kanada ajaleht „National Post”. Teadlased püüdsid Florida Keysi vetest kümneid merivähke, panid nad pimedatesse tsisternidesse ning lasid vabadusse 37 kilomeetri kaugusel püüdmiskohast. Ehkki merivähkide silmad olid kinni kaetud, oskasid nad alati liikuda paiga suunas, kust nad kinni olid püütud. Teadlaste arvates on see kõige arenenum seni leitud navigeerimisvorm selgrootute seas. „Ükskõik mida me ka ette ei võtnud, merivähid leidsid alati kodu poole kõndimiseks vajaliku suuna,” ütleb uuringut juhatanud dr Kenneth Lohmann. „Tegelikult on see küllaltki tähelepanuväärne avastus – need tillukesed koorikloomad suudavad mingil moel oma asukoha kindlaks määrata tingimustes, kus inimesed täielikult ära eksiks.”

 Süüst vabad

„Mehhikos ei peeta vanglast põgenemist kuriteoks,” annab teada „The Korea Herald”. „Mehhiko õigussüsteem sätestab, et kõigi inimeste põhiline soov on olla vaba ning et selle poole püüdlemine pole karistatav.” Vangid mõistetakse süüdi vaid siis, kui nad põgenedes seadust rikuvad, kedagi vigastavad, kellegi omandit kahjustavad, kellelegi altkäemaksu annavad või teiste vangidega salanõu peavad. Kuid on ka üks oht. Vangivalvuritele on antud voli tulistada igaüht, kes üritab põgeneda. Seetõttu on püütud rakendada ülimalt nutikaid põgenemismeetodeid. Näiteks aastal 1998 pidas üks süüdimõistetud mõrvar dieeti, kuni ta kaalus vaid 50 kilo, nõnda et ta naine suutis teda kanda välja kotis, mida ta tavaliselt mehe musta pesu kojuviimiseks kasutas. Üheksa kuu pärast mees arreteeriti, kuid ta põgenes taas ega ole enam päevavalgele ilmunud.

Euroopa Liidu laienemine

„Pool sajandit pärast seda, kui külm sõda Euroopa kaheks jagas, on saavutatud läbirääkimiste teel eesmärk ... ühendada Lääne- ja Kesk-Euroopa,” teatab Pariisi päevaleht „International Herald Tribune”. Võttes vastu kutse ühineda Euroopa Liiduga aastal 2004, võib lisanduda liitu kümme riiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari ehk veel 75 miljonit inimest. Seeläbi võib „ühine 450 miljonit inimest hõlmav turg” anda majanduslikku kogutoodangut 9,3 triljoni euro väärtuses. Üldjoontes võrdsustub see Ameerika Ühendriikide 10 triljoni euro suuruse kogutoodanguga. „Euroopa saavutab esimest korda ajaloos ühtsuse,” kuulutas Euroopa Komisjoni esimees Romano Prodi. Üks laienenud liitu ees ootavatest arvukatest raskustest on 21 ametlikus keeles asjaajamine.

Läänelikud pulmad Jaapanis

Olgugi et vaid 0,8 protsenti Jaapani elanikest väidab end olevat kristlased, on üha enam populaarsust võitmas läänelikud pulmakombed – nende hulgas valge pruudikleit, lillekimbud ja pruutpaari sammumine piki pingiridade vahelist käiku –, annab „The Japan Times” teada. Kui üks ajakiri küsitles aastal 2001 abiellunud 4132 abielupaari, selgus, et 61,2 protsendil neist olid olnud läänelikud pulmad, 20,1 protsendil šintoistlikud pulmad ja 0,9 protsendil budistlik pulmatseremoonia. Tihtilugu palkavad pulmasid korraldavad firmad läänelike pulmade puhuks „eurooplase välimusega välismaalasi, kes polegi vaimulikud”, sest üldjuhul eelistavad kliendid neid. „Paljude noorpaaride meelest aitab tseremooniat pidav välismaalane luua peenemat või koguni pühalikku pulmaatmosfääri,” väidab ühe pulmasid korraldava firma esinaine. Need „nädalalõpupastorid” lihtsalt juhatavad kuulajaskonna ees pulmatõotuste lausumist ja loevad ette piiblikohti.

Ohtlikud ravimtaimed

„Üldlevinud arvamus, et kuna taimed on looduslikku päritolu, ei kahjusta need organismi, on väär,” teatab Mexico ajaleht „El Financiero”. Nagu ütleb Abigail Aguilar Contreras Mehhiko Sotsiaalse Turvalisuse Instituudist, võib ravimtaimedega iseravimine olla ohtlik. „Kuna ravimtaimed sisaldavad aktiiv- või mürkaineid, võidakse neid vääriti tarvitades organismi kahjustada ja koguni surma põhjustada,” märgib ajaleht. Üheks näiteks on kaalulangetamiseks kasutatav kollane oleander. See taim võib põhjustada kõhulahtisust ja oksendamist ning kahjustada südant. Seepärast oleks hea enne taimede raviks kasutamist konsulteerida hea ravimtaimede tundjaga.

„Börsil kauplemise narkomaanid”

Ühe saksa raviarsti tähelepanu keskmes on nüüd „börsil kauplemise narkomaanid”, kirjutab Hamburgi ajaleht „Die Welt”. Narkonõustaja Joachim Otto sõnul on selliseid narkomaane lummanud „kiire kasumi eufooria”. Nad hakkasid börsil kauplema „kartusest, et minetavad harukordselt soodsa võimaluse”, seejärel aga kaotasid enesevalitsuse ning sattusid „kohutava kiirusega toimuvate ülekannete, riski ja lakkamatu erutusseisundi” lummusesse. Nüüd on paljud neist suurtes võlgades. Mõned on oma naise teadmata mänginud maha kõik enda säästud või andnud panti oma maja. Enamik läheb end ravima alles siis, kui perekond enam olukorda taluda ei suuda.

Eri aastatel sündinud kaksikud

„Kaksikutel Caleigh ja Emily Johnsonil on palju ühist, kuid pole ühist sünnidaatumit – nad on tulnud ilmale eri aastatel,” teatab New Yorgi „Daily News”. „Caleigh sündis 31. detsembril kell 23.24, Emily aga tuli ilmale 1. jaanuaril kell 00.19.” Nende New Jerseyst Barnegatist pärit ema Dawn Johnson oli ülirõõmus. „Ehkki nad on kaksikud, soovisin, et neil kummalgi oleks midagi eriomast,” lausus ta. „Nii see oligi kohe algusest peale.” Kaksikud, kes pidid sündima 2. veebruaril, nägid ilmavalgust kuu aega varem.

Internetikeel vallutamas klassiruume

„Interneti jututubade ja kiirsõnumite sõnalühenditega släng on vallutamas Inglismaa keskkooliklasse,” edastab ajaleht „Toronto Star”. Mõningad haridustegelased arvavad, et „uued tehnoloogiad ei mõjuta mitte ainult õpilaste kirjutamismaneeri, vaid ka nende mõtteviisi”. Õpilased on võtnud omaks uue, sõnalühenditega inglise keele. Selliseid lühendeid kasutatakse internetivestluste käigus või mobiilisõnumite saatmisel tempo tõstmiseks pidevalt. Nüüd on hakanud sedalaadi sõnade ja lühendite uudismoodustised ilmuma ka õpilaste kirjalikesse kodutöödesse.

Värskeid andmeid kohvi kohta

„Kofeiinivaba kohv pole sugugi tervislikum kui tavaline kohv ning võib joojaid samamoodi öösiti üleval hoida,” teatab Londoni „The Times”. Šveitsi Zürichi ülikooli haigla teadlaste uuringust ilmnes, et põhjuseks polegi ehk kofeiin, sest mõlemat liiki kohv mõjutab südame-veresoonkonda ja närvisüsteemi peaaegu ühtmoodi. Juhtivteadlane dr Roberto Conti nendib: „Senini oleme kandnud südame-veresoonkonnale avalduva mõju kohvis sisalduva kofeiini arvele, ent nüüd me leidsime, et samasugune mõju ilmnes ka kofeiinivaba kohvi joojate juures. See näitab ilmekalt, kui vähe me teame maailma ühe kõige soosituma joogi ja kõige enam tarbitava erguti toimest.”