Piibli seisukoht

Kas Jumal õnnistab inimesi rikkusega?

„See on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks.” (ÕPETUSSÕNAD 10:22)

KAS ülaltoodud piiblitekst näitab, et Jumal õnnistab oma teenijaid materiaalse varaga? Mõned inimesed arvavad, et see on nii. Üks Austraalia nelipühikiriku jutlustaja väidab: „[Oma] raamatus tahan teile rääkida esiteks sellest, miks te vajate rohkem raha, ning teiseks, kuidas seda saada ... Kui te suudate muuta oma mõtlemist ja hakata rahasse õigesti suhtuma, saate Jumalalt õnnistusi ja rikkust ning teid ei vaeva enam iial rahamured.”

Niisugune väide näib osutavat sellele, nagu vaestel inimestel polekski Jumala heakskiitu. Seega, kas materiaalne vara on tõesti märk Jumala õnnistusest?

Rikkusega õnnistati kindlal eesmärgil

Piibel räägib ustavatest jumalateenritest, keda Jumal õnnistas rikkusega. Näiteks Jaakob, kes lahkus kodunt, kepp käes, tuli kahekümne aasta pärast tagasi, kaasas kaks karja lambaid, veiseid ja eesleid. Piibel ütleb, et Jaakob oli saanud rikkaks tänu Jumalale (1. Moosese 32:11). Iiobit, kes kaotas kogu oma vara, õnnistas Jehoova hiljem „neljateist tuhande pudulojuse, kuue tuhande kaameli, tuhande paari härja ja tuhande emaeesliga” (Iiob 42:12). Jehoova õnnistas rikkusega ka kuningas Saalomoni, kelle vara sai nii suureks, et seda teatakse veel tänapäevalgi (1. Kuningate 3:13).

 Samas sisaldab Piibel ka arvukaid jutustusi sellistest ustavatest ja kuulekatest jumalateenritest, kes olid vaesed. On selge, et Jumal ei karistanud osa inimesi vaesusega, õnnistades samal ajal teisi rikkusega. Miks siis andis Jumal mõningatele materiaalset vara?

Vastus on iga juhtumi puhul erinev. Jaakobit õnnistati varaga, mis aitas luua aluse rahvale, kelle seast tuli tõotatud Seeme (1. Moosese 22:17, 18). Iiobi rikkus näitas selgelt, kes oli talle häda toonud, ning see pühitses Jehoova nime (Jakoobuse 5:11). Saalomon kasutas Jumalalt saadud rikkust, et rajada suurejooneline tempel (1. Kuningate 7:47–51). Samas inspireeris Jehoova Saalomoni kirjutama isiklikest kogemustest, kui piiratud väärtus on materiaalsel varal (Koguja 2:3–11; 5:9; 7:12).

Kuidas Jumal meid õnnistab

Jeesus õpetas oma järelkäijaid suhtuma rahasse tasakaalukalt, kui ta andis nõu, et nad ei muretseks materiaalsete asjade pärast. Ta ütles selgituseks, et isegi Saalomon polnud kogu oma hiilguses nii ehitud kui lilled. Jeesus lausus: „Kui nüüd Jumal rohtu väljal ... nõnda ehib, kas siis mitte palju enam teid, teie nõdrausulised?” Jeesus kinnitas oma jüngritele, et kui nad otsivad esiti Jumala riiki ja tema õiglust, siis toit, riided ja eluase antakse neile pealegi (Matteuse 6:25, 28–33). Kuidas Jumal täidab selle lubaduse?

Selle Piibli nõuande ellurakendamine toob meile eelkõige vaimseid õnnistusi (Õpetussõnad 10:22). Siiski on sellest ka muud kasu. Näiteks annab Jumala Sõna kristlastele juhise: „Kes varastab, ärgu varastagu enam, vaid tehku pigemini tööd” (Efeslastele 4:28). Veel ütleb Piibel, et „laisk käsi toob vaesuse, aga virgad käed teevad rikkaks” (Õpetussõnad 10:4). Tihti eelistavad tööandjad võtta tööle ausaid ja töökaid kristlasi. Ka see on õnnistus.

Lisaks õpetab Piibel kristlasi hoiduma ahnust õhutavate hasartmängude mängimisest ning sellistest tervistkahjustavatest harjumustest nagu suitsetamine ja joomarlus (1. Korintlastele 6:9, 10; 2. Korintlastele 7:1; Efeslastele 5:5). Inimestel, kes neid nõuandeid järgivad, kulub vähem raha ja neil on parem tervis.

Väärtuslikum kui hõbe ja kuld

Alati ei saa materiaalset vara pidada märgiks Jumala heakskiidust ja õnnistusest. Näiteks paljastas Jeesus mõningate Laodikea kristlaste nõrga vaimsuse, öeldes: „Sa ju ütled: ma olen rikas ja mul on vara küllalt ega ole mul midagi vaja. Ja sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti!” (Ilmutuse 3:17). Materiaalselt vaestele, kuid vaimselt tugevatele Smürna kristlastele lausus ta aga sõnad: „Ma tean su viletsust ning vaesust – kuid sa oled siiski rikas” (Ilmutuse 2:9). Need kristlased kannatasid puudust tõenäoliselt sellepärast, et neid Jumalale ustavaks jäämise pärast taga kiusati. Neil oli aga rikkusi, mis on palju rohkem väärt kui hõbe ja kuld (Õpetussõnad 22:1; Heebrealastele 10:34).

Jehoova Jumal õnnistab nende pingutusi, kes püüavad täita tema tahet (Laul 1:2, 3). Ta annab neile jõudu ja abi katsumustes vastu pidada, oma pere eest hoolitseda ning esmalt tema Kuningriiki otsida (Laul 37:25; Matteuse 6:31–33; Filiplastele 4:12, 13). Selle asemel et pidada materiaalseid asju Jumala peamiseks õnnistuseks, püüavad tõelised kristlased „rikkaks saada heade tegude poolest”. Arendades lähedasi suhteid oma Loojaga, koguvad kristlased „enestele raudvara heaks aluseks tuleviku jaoks” (1. Timoteosele 6:17–19; Markuse 12:42–44).