Orhideed täies oma hiilguses

„ÄRGAKE!” COSTA RICA KORRESPONDENDILT

„Müüril ilutsevad õrnas tuuleiilis liikuvad orhideed, mis säravad varjude ja valguse mängus oma kauneimas ehtes.”

NII algas ajaleheartikkel, mis andis teada iga-aastasest riiklikust orhideenäitusest Costa Ricas San José linnas. Piisab vaid orhideede mainimisest, kui silme ette kerkib pilt maailma eksootilisematest ja kaunimatest lilledest. Üht orhideenäitust vaatama tulnud inimest kuuldi ütlemas: „Kuidas võib keegi öelda, et nii ilusad ja keeruka ehitusega õied pole Jumala kätetöö?” Orhideed toovad tõepoolest kiitust Jehoova Jumalale, kelle nähtamatuid omadusi võib panna tähele tema loomistöödes (Roomlastele 1:20).

Orhideesid on imetletud aastatuhandeid. Tõendid näitavad, et hiinlased kasvatasid neid lilli juba enam kui 4000 aastat tagasi ning teisel pool maakera, praegusel Mehhiko alal kultiveeris mitmeid orhideeliike valitseja nimega Montezuma (1502–1520). Siiski kasvas nõudlus orhideede järele alles 19. sajandil.

Aastal 1818 sai inglane William Cattley laadungi Brasiiliast toodud troopikataimi. Pakkimismaterjali hulgas märkas ta taimeosasid, mis nägid välja nagu taime juured. Kui Cattley oli taimed maha istutanud, oli ta üllatunud, nähes mõne aja pärast taimel kauneid punakaslillasid õisi. See orhideeliik kannab nüüd nime Cattleya.

19. sajandil oli haruldaste orhideede kasvatamine väga levinud rikaste seas. Eriti pöörast hinda tuli maksta vastavastatud liikide eest. Sajandi lõpus hakkas orhideehullus aga vaibuma. Aastakümneid hiljem, kui leiti uusi odavaid meetodeid, kuidas orhideesid kunstlikult paljundada, muutus nende taimede kasvatamine taas  populaarseks. Sellest ajast peale võis igaüks lubada endale nende taimede kasvatamist.

Tohutu liigirikkus

Orhideelised ehk käpalised, kuhu kuulub ühtekokku 20 000 liiki, võib olla suurim õistaimede sugukond. * Orhideesid kasvab peaaegu igal pool põhjapolaarjoonest kuni poolkõrbeteni. Mõned neist kasvavad puudel umbes 3000 meetri kõrgusel Andides, teised, näiteks nagu mõned liigid Austraalias, kasvavad aga suurema osa oma elust maa all.

Orhideesid on kõikvõimaliku suuruse, värvuse ja lõhnaga. Üks Paapua Uus-Guinea orhidee kasvab mitme meetri kõrguseks ja kaalub kuni kaks tonni. On ka nõelapeasuuruste õitega orhideesid, mis mahuvad vabalt sõrmkübara sisse. Mõned orhideed kasvavad maas, enamik (epifüüdid) kasvab aga puudel ja teistel taimedel. On orhideesid, mis lõhnavad nagu kookosed või vaarikad, teised aga haisevad nagu roiskunud liha.

Mõni võib imestada, kas kõik need lilled kuuluvad tõesti samasse sugukonda. Vaatamata orhideede tohutule mitmekesisusele, eristab neid teistest õistaimedest kaks tunnust. Esiteks on orhideedel eriline kroonlehtede paigutus ning teiseks on nende õites sammas, mis ühendab taime isas- ja emasorganeid.

 Costa Rica pärismaised orhideed

Väikesest pindalast hoolimata on Costa Rica maa, kus orhideesid kasvab kõige tihedamalt. Selles riigis leidub umbes 1400 orhideeliiki ning osa orhideesid on kindlasti veel avastamata. Tänu sellele, et Costa Rica asub Kariibi mere ja Vaikse ookeani vahel, on sellel maal erineva niiskusega piirkondi, ja see tagab vajalikud tingimused eri liiki orhideede kasvuks. Sellel maal leidub ka palju udumetsi, kus kasvab suurem osa orhideeliikidest. Näiteks leiti ühes udumetsas üheltainsalt puult 47 orhideeliiki.

Paljude ohustatud orhideede kaitsmiseks tuleb teha pidevalt pingutusi. Õnneks on aga Costa Rica metsades niisuguseid orhideeliike, mida kasvab hulgaliselt. Tänapäeval on orhideede kasvatamine saanud hobiks erinevate elualade inimestele. Orhideesid pole tegelikult sugugi raske kasvatada. Ainuke probleem seisneb selles, et nende taimede kasvatamine võib muutuda sõltuvuseks. Üks kirjanik ütles kord nii: „Püüda kasvatada ainult ühte orhideed oleks sama mis piirduda vaid ühe maapähkli söömisega.”

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 23]

Iga-aastane orhideenäitus

Costa Rica orhideeühing korraldas 1971. aastal esimese riikliku näituse, et teavitada inimesi vajadusest kaitsta orhideede kasvukohti. Esimesel näitusel oli mõnel üksikul laual vaid 147 taime. Hiljutisel orhideenäitusel eksponeeriti aga üle 1600 taime. Näitusekülastajaid ootas ees tõeline värvide meri. Orhideesid oli kõikvõimaliku värvuse, suuruse ja kujuga.

[Allikaviide]

Jardín Botánico Lankester

[Kast/pildid lk 24]

Lankesteri aiad

Lankesteri aedasid, mille lõi Briti loodusuurija Charles Lankester Wells, peetakse üheks hinnalisemaks botaanikaaiaks Ameerikas. Lankesteri aedades on 800 pärismaist ja võõramaist orhideeliiki, mis kasvavad 10,7 hektari suurusel alal, kus on nii metsi kui ka aedasid. See ala on ka riiklik kaitsekeskus. Näiteks, kui võimud on konfiskeerinud illegaalselt müüdud orhideeliike, mida vahel ette tuleb, tuuakse need taimed Lankesteri aedadesse, kus need taimed proovitakse päästa.

[Allikaviide]

Fotod üleval: Jardín Botánico Lankester de la Universidad de Costa Rica

[Kast/pildid lk 25]

Orhideede kasvatamine kodus

▪ Enamikku orhideesid võib kasvatada kivikeste või puukooretükkidega täidetud potis või korvis.

▪ Kuigi suurem osa orhideesid ei vaja mulda, tuleb neid pidevalt väetada, ja seda eriti õitsemise ajal.

▪ Valgustus sõltub orhidee liigist. Lõunapoolne päikesevalgus sobib Vanda perekonna liikidele, läänepoolne või varjuline kasvukoht lõuna pool aga perekonna Cattleya ja Phalaenopsis liikidele.

▪ Orhideedele tuleb panna nii palju vett, et see hakkab poti põhjast välja voolama. Pinnast ei tohiks kunagi lasta täiesti läbi kuivada.

▪ Orhideed kasvavad niisketes paikades. Kui õhk on kuiv, hoia lillepotti kivikeste peal ning vala potialusele kivikeste vahele vett.

[Pildid]

Phalaenopsis

Vanda

Cattleya

[Allikaviide]

Jardinería Juan Bourguignon

[Pilt lk 24, 25]

See orhidee kasvab rohkem kui 6 meetri kõrguseks ja kaalub kuni kaks tonni

[Allikaviide]

Noemi Figueroa/Brooklyn Botanical Garden

[Pilt lk 25]

Maailma väikseima orhideeõie läbimõõt on vaid millimeeter