Inspireeriv kuretants

„ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT

LÕUNA-KOREAS Pusani linnas võib näha omapärast rahvatantsu. Mehed, seljas valge rüü ja peas kõrge must kaabu, lehvitavad kätega, keerutavad ja kummardavad ning seisavad vahepeal isegi ühel jalal.

Niisuguste veidrate improviseeritud liigutustega imiteerivad mehed õnnekurgi, kes on juba sajandeid Lõuna-Koreas talvitunud. Kurgede ainulaadne tants avaldas kohalikele elanikele nii suurt muljet, et nad lõid oma tantsu, mis põhineb nende lindude poosidel.

Pooleteise tuhande kilomeetri kaugusel Jaapanis Hokkaidos tulevad loodusesõbrad kurgi vaatama Kushiro Shitsugeni rahvusparki. Tänu sellele, et inimesed karmidel talvekuudel õnnekurgi toidavad, on sealne kurekoloonia kasvanud mitmesaja-pealiseks. See, kuidas need graatsilised musta-valgekirjud linnud lumes hingestatult tantsivad, on võrratult kaunis. Ajakirja „National Geographic” kirjutaja Jennifer Ackerman kirjeldab oma vaimustust kuretantsust jaapani sõnaga aware, mis väljendab millegi üürikese üüratust ilust tekkivaid tundeid.

Kured, kes elavad kõigil mandritel peale Lõuna-Ameerika ja Antarktise, on köitnud inimeste tähelepanu juba ammu. Neid linde on maalitud koopaseintele nii Aafrikas, Austraalias kui ka Euroopas. Kaug-Idas, kus kurgi peetakse pikaealisuse ja õnne sümboliks, on need linnud kunstnike lemmikmotiiviks. Kuna kurepaarid võivad jääda kokku terveks eluks, sümboliseerivad nad ka abieluõnne, ning neid on tihtipeale kujutatud pruudi kimonol. Korealased on kutsunud haruldast ja kaunist õnnekurge „looduse monumendiks”. Jaapanlased on kujutanud tantsivaid kurgi 1000-jeenisel rahatähel ja hiinlased lõid 2500 aastat tagasi „valgete kurgede tantsu”. Võib-olla just kuretants ongi see, mis on inimestes nende lindude vastu nii suurt vaimustust tekitanud.

Kuretants

Kõik 15 kureliiki tantsivad ning oma esimesi tantsusammukesi teevad juba paaripäevased kurepojad. „Ka mõnda teise rühma kuuluvad linnud tantsivad,” selgitab teatmik „Handbook of the Birds of the World”, „kuid ükski neist ei tantsi nii palju ... ja ühegi teise linnu tantsu ei peeta nii kauniks.” Kurgede tants on üsna mitmekesine ja alati suurejooneline, kui pidada silmas nende lindude suurust, graatsilisust ja seda, kuidas nad väljasirutatud tiibadega kõrgele õhku hüppavad. Kuretantsu  hulka kuuluvad tavaliselt „üksteisele järgnevad sünkroonsed sügavad kummardused, hüpped, jooks ning lühikesed lennud”, lisab eelmainitud teatmik. Ja kui mõned kured alustavad tantsu, ühinevad nendega varsti teisedki kured, just nii nagu see on kombeks ka inimestel. Aafrikas nähti kord koguni 60 paari lõuna-kroonkurgi koos tantsimas.

Miks kured üldse tantsivad? Kas selleks, et ennast liigutada, omavahel suhelda, vastassoole muljet avaldada, häiret anda või lihtsalt head tuju väljendada? Kuretantsu motiiviks võib olla ükskõik milline neist teguritest või koguni kõik korraga. On selge, et kurgedele meeldib paaris tantsida ning et tantsimine on osa nende pulmarituaalist. Ometi tantsivad ka mittesuguküpsed kured ning tavaliselt on kõige tantsuhimulisemad just päris noored linnud. „Ükskõik mis kuretantsu ajendiks ka poleks, on seda ilus vaadata,” kirjutab „Handbook of the Birds of the World”.

Kured rändel

Kurgi kuuldakse tavaliselt enne, kui nähakse. Kurgede läbilõikavaid ja pasundavaid hüüdusid võib kuulda isegi siis, kui linnud on päris kaugel. Tõenäoliselt aitavad häälitsused kurgedel pika rände ajal sidet pidada. Enamik põhja pool pesitsevaid kureliike on rändlinnud. Sügiseti võtavad nad ette pika teekonna Kanadast, Skandinaaviast ja Siberist soojematele aladele Hiinasse, Indiasse, Ameerika Ühendriikidesse (Texas) või Vahemere äärde. Kurgede ränne on ohtlik ja väsitav. Mõned sookured on teel Indiasse Himaalajat ületades lennanud koguni ligi 10 000 meetri kõrgusel. Kured lendavad kolmnurgas ning kasutavad ära tõusvaid õhuvoole, et liuelda nii palju kui võimalik. Veevälju ületades tuleb neil aga loota üksnes oma tiibadele. *

Hispaania ornitoloog Juan Carlos Alonso on peaaegu 20 aastat uurinud 70 000 Hispaanias talvituva sookure rännet. „Rännet aitab uurida lindude rõngastamine ja neile raadiosaatja kinnitamine,” selgitab Alonso. „Kui erutav on küll leida Hispaaniast kurg, kelle olen ise rõngastanud ja kes on kasvanud üles Põhja-Saksamaal! Kured on kasutanud oma rändeteid sajandeid. Üks kurg, kes rõngastati Soomes, leiti talvitumas Etioopias. Mõned Siberis pesitsevad kured lendavad aga talveks Mehhikosse.”

 Ellujäämisvõitlus inimese abiga

Praegu on viieteistkümnest kureliigist väljasuremise ohus üheksa. Kõige suuremas ohus on Põhja-Ameerikas elavad trompetkured, keda oli 1938. aastaks jäänud alles vaid 14. Kuid tänu sellele, et trompetkurgi hakati vangistuses kasvatama ning nende peamisi elupaiku kaitsma, on nende arv aeglaselt kasvanud üle 300. Praegu kasvatavad loodusteadlased vangistuses üles trompetkurgede poegi, kelle nad hiljem lasevad vabasse loodusesse. Hiljaaegu on vangistuses kasvanud noorte trompetkurgede rändama õpetamiseks hakatud kasutama kergeid õhusõidukeid ning seda ettevõtmist on krooninud edu. Vene teadlased teevad samalaadseid pingutusi ohustatud valgekure kaitsmiseks.

Üks liigutavamaid kurepäästmise operatsioone leidis aset Jaapanis. Salk Hokkaidos talvitunud õnnekurgi toitus kuumaveeallikate lähedal asuvates ojades. 1952. aasta talv oli aga nii külm, et isegi need ojad külmusid kinni ning 30 linnust koosnev salk näis olevat surmasuus. Kohalikud koolilapsed hakkasid õnnekurgi maisiga toitma, päästes niiviisi nende lindude elu. Sellest ajast alates on õnnekurgi talviti regulaarselt toidetud ning nüüdseks on sealsete kurgede arv tõusnud ligi 900 linnuni, mis moodustab kolmandiku õnnekurgede ülemaailmsest populatsioonist.

Ebakindel tulevik

Nii nagu paljud teised liigid, on ka kured kannatanud märgalade kuivendamise ja rohumaade vähenemise tõttu. Selleks et jääda ellu, on kured pidanud õppima elama inimeste kõrval. Üldiselt hoiavad kured inimestega paarikilomeetrist distantsi. Kui aga inimesed neid ei sega, võivad nad nende ligiolekuga harjuda. Näiteks on Indias lennuvõimelistest lindudest suurim saaruskurg hakanud pesitsema külatiikides. Teised kureliigid on õppinud toitu otsima põllumajandusmaastikelt nii rändepeatustel kui ka talvitusaladel.

Loodetakse, et paljude maade keskkonnakaitsjate ühised pingutused aitavad nendel graatsilistel olenditel ellu jääda. Kui kurb oleks küll see, kui tulevased põlved ei näekski võrratut kuretantsu ega seda, kuidas nad sügiseti kruuksudes üle taevalaotuse lõuna poole lendavad.

[Allmärkus]

 [Pilt lk 15]

Õnnekured Aasias

[Pilt lk 16]

Detail Korea portselanist

[Pilt lk 16]

Suletukkadega neitsikured

[Pilt lk 16, 17]

Sookured lendamas

[Pilt lk 17]

Põhja-kroonkured