Lugejate kirju

Privaatsus. Kaanepealkiri „Kas meie privaatsus on ohus?” (22. jaanuar 2003) köitis mu tähelepanu, kuna olen kirjutanud sel teemal bestselleri. Teie kirjutaja on teinud suurepärase töö. Annan teile veel ühe soovituse: kui küsitakse isikut tõendavat dokumenti, on hea kasutada passi, kuna seal pole kirjas kodust aadressi ega sotsiaalkindlustuse numbrit.

J. L., Hispaania

Ehted. Tänan teid artikli eest „Mereranna ehted” (22. jaanuar 2003). Tundsime rannast teokarpe korjates samasugust vaimustust nagu selle artikli kirjutaja. Teokarpide korjamine on üks meie ilusamaid mälestusi. Iga kord, kui vaatame oma kollektsiooni, imetleme Looja ületamatut kunstiannet.

W. ja M. P., Saksamaa

Hakkasin teokarpide vastu huvi tundma 12-aastaselt. Praeguseks olen neid kogunud üle 20 aasta ja tunnen oma kollektsioonist suurt rõõmu. Kui aga lugesin läbi selle artikli ja sain teada, et maailmas on umbes 50 000 liiki limuseid, nägin, kui tühine hulk karpe minu kogus on. Tunnen nüüd Jehoova loomistöö vastu veelgi suuremat imetlust.

M. S., Paraguay

Kõrkjalaevad. Mulle pakkus suurt huvi artikkel „Kauged meresõidud kõrkjatel” (22. jaanuar 2003). Lugedes Piiblit, jäi mulle silma Iiobi 9:26. Viidates inimese lühikesele elueale, ütleb see tekst: „Need mööduvad otsekui roogvened.” Imestasime sõbrannaga, miks võrdles Iiob lühikest elu roogvenega. Sõbranna arvas, et võib-olla mõtles Iiob sedasama, mis oli kirjas selles artiklis, et „kõrkjad hakkavad tasapisi vettima”, muutudes seega kasutuskõlbmatuks.

N. D., Ameerika Ühendriigid

„Ärgake!” vastab: Vastavalt ühele teatmeteosele viitavad Iiobi sõnad nende kergete laevade suurele liikumiskiirusele. Kui see on nii, siis tuleb siit välja sama mõte, et inimese elu on lühike.

Flamingod. Kui tegime abikaasaga lahti selle ajakirjanumbri, märkasime artiklit „Leekivpunaste sulgedega tantsijad” (22. jaanuar 2003). Mees ütles mulle: „Siin on midagi sinu jaoks.” Ta teab, kui väga mulle meeldib Jehoova loodu ja eriti just graatsilised flamingod. Tahaksin nii väga näha neid kauneid linde oma silmaga. Tänan teid selle artikli eest. Sain palju targemaks.

M. N., Tšehhi

Spikerdamine. Olen 11-aastane. Mulle meeldis väga artikkel „Noored küsivad: mis on spikerdamises halba?” (22. jaanuar 2003). Kuigi minu hinded pole alati head olnud, tean, et olen need alati ausalt ära teeninud. Tegelikult on mõned mu klassikaaslased, kes spikerdavad, saanud minust halvemaid hindeid. Igal juhul on minu südametunnistus puhas ja see on kõige tähtsam.

Z. T., Austria

Olen langenud spikerdamise lõksu tõenäoliselt sellepärast, et ma ei pidanud seda varem nii tõsiseks probleemiks. See artikkel aitab mul pidada meeles näiteks kirjakohta Heebrealastele 13:18, mis omakorda aitab mind siis, kui peaksin edaspidi tundma kiusatust spikerdada.

N. I., Itaalia

Õpin kümnendas klassis. Olen mõnikord eksamite ajal spikerdanud, saamata aru, et see võrdub varastamisega. Tänu sellele artiklile püüan aga nüüdsest peale hoida oma südametunnistust puhtana.

K. G., Eesti