Piñata purustamise iidne komme
Piñata purustamise iidne komme
„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT
NAABRUSKONNA lapsed peavad fiesta’t. Kuuleme nende innustunud hõikeid: „Dale! Dale! Dale!” (Löö! Löö! Löö!) Kiikame kõrvalhoovi ja meie pilk peatub lustakate kaunistustega papjeemašeest * eeslil, mis ripub kahe puu vahel. Üks kinniseotud silmadega laps püüab kaaslaste ergutuste saatel eeslile kepiga pihta saada ja teda puruks lüüa. Viimaks lähebki eesel katki ning välja pudeneb kompvekke, puuvilju ja mänguasju. Naerukilgetega hakatakse ahvatlevat kraami üksteise võidu üles korjama. Paistab, et lõbu on laialt. Meile öeldakse, et eeslikuju nimetatakse piñata’ks ja et piñata’de purustamine fiesta’del pole tavaks mitte ainult Mehhikos, vaid ka mitmel pool mujal Ladina-Ameerikas.
Tunneme huvi, miks on see tava nii populaarne. Kust on see alguse saanud? Kas piñata purustamisel on ehk mingi eriline tähendus? Otsustasime asja uurida.
Piñata algupära
Ühe laialt levinud arvamuse järgi olid hiinlased need, kes esimesena midagi piñata-sarnast kasutusele võtsid. Nad tegid seda seoses uue aasta saabumisega, mis ühtlasi tähistas kevade algust. Lehmade, härgade ja pühvlite kujud dekoreeriti värvilise paberiga ning täideti viit liiki seemnetega. Kujude purustamiseks kasutati värvilisi keppe. Kujusid katnud ehispaber põletati ja selle tuhka säilitati terve aasta, kuna see usuti toovat õnne.
Arvatakse, et XIII sajandil tõi Veneetsia maailmarändur Marco Polo selle tava Hiinast Itaaliasse. Selle praegune nimi tulebki itaaliakeelsest sõnast pignatta, mis tähendab õhukest potti ning mis Itaalias täideti seemnete asemel nipsasjade, ehete või kompvekkidega. Sealt levis see tava Hispaaniasse. Piñata purustamine sai kombeks suure paastu esimesel pühapäeval. * Tõenäoliselt viisid hispaania misjonärid XVI sajandi alguses piñata Mehhikosse.
Võimalik, et misjonärid olid üllatunud (nagu meiegi), saades teada, et Mehhiko põliselanikel juba on sellesarnane tava. Asteegid pühitsesid oma päikese- ja sõjajumala Huitzilopochtli sünnipäeva, pannes aasta lõpul tema templis tulba otsa savipoti. See kaunistati värviliste linnusulgedega ja täideti tillukeste väärisesemetega. Anum purustati kepiga ning välja kukkunud aarded olid jumalakujule ohvrianniks. Maajadel aga oli mäng, milles kinniseotud silmadega osalejad püüdsid pihta saada savinõule, mis rippus nööri küljes.
Et indiaanlasi ristiusku pöörata, hakkasid leidlikud hispaania misjonärid kasutama piñata’t, sümboliseerimaks muu hulgas kristlase pingutusi Saatana ja patu võitmiseks. Tavapärane piñata kujutas endast savipotti, mis kaeti värvilise paberiga, ning sellele anti tähe kuju, millel oli seitse tutikestega kaunistatud nurka. Nurgad pidid kujutama seitset surmapattu: ahnust, aplust, tuska, kõrkust, kadedust, viha ja iharust. Piñata löömine pimesilmi kujutas seda, et pimeda, kahtlusteta usu ja tugeva tahtega on võimalik kiusatusest või kurjast võitu saada. Anuma sisu oli tasuks.
Nüüdisaegne piñata
Hiljem hakati piñata’sid kasutama jõuluaja pidudel posada’del * ning seda tehakse tänapäevani. (Posada’del kasutatakse tähekujulisi piñata’sid, sümboliseerimaks tähte, mis juhtis tähetargad Petlemma.) Piñata’de purustamine on ka sünnipäevapidude lahutamatu osa. Õigupoolest on piñata’d mehhiko kultuurile nii omaseks saanud, et Mehhiko koguni ekspordib neid.
Saime teada, et paljude Mehhiko elanike jaoks on piñata oma religioosse tähenduse kaotanud ning enamik peab seda süütuks lõbuks. Piñata’sid kasutatakse Mehhikos paljudel pidulikel sündmustel, mitte ainult posada’del ja sünnipäevadel. Ja lisaks traditsioonilistele tähekujulistele piñata’dele on müügil väga mitmesugused, näiteks looma-, lille- ja klounikujulised piñata’d.
Kristlasel, kes kaalub, kas kasutada seltskondlikul koosviibimisel piñata’t, aitab otsust langetada see, kui ta võtab hoolikalt arvesse teiste südametunnistust (1. Korintlastele 10:31–33). Peamine pole mitte see, mis tähendus oli sel taval sajandeid tagasi, vaid see, kuidas sellele mingis kohas praegu vaadatakse. On mõistetav, et arvamused on paiguti erinevad. Seepärast on tark niisugustest asjadest tüliküsimust mitte teha. Piibel ütleb: „Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu!” (1. Korintlastele 10:24).
[Allmärkused]
^ lõik 3 Tainaspaber, peenestatud paberimassist, kriidist, kipsist ja liimainest mass, millest pressitakse mitmesuguseid esemeid.
^ lõik 7 Mõnes religioonis, näiteks katoliikluses, on suur paast 40-päevane meelepuhastusaeg, mille haripunktiks on suure nädala pidulikud talitused seoses ülestõusmispühadega.
^ lõik 11 Mehhiko posada’d on üheksapäevane jõulueelne pidude seeria, milles mängitakse seda, kuidas Joosep ja Maarja endile posada’t ehk ulualust otsisid. Kõigil üheksal õhtul on piñata purustamine peo haripunktiks.
[Pilt lk 23]
Kui mõtled, kas kasutada piñata’t seltskondlikul koosviibimisel, võta hoolikalt arvesse teiste südametunnistust
[Pilt lk 23]
Piñata’sid on igasuguse kuju ja suurusega