Piibli aasta

Austrias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Šveitsis kuulutati 2003. aasta Piibli aastaks. Saksa päevaleht „Frankfurter Allgemeine Zeitung” teatab: „Kuna esimene ja ühtlasi ka viimane kord kuulutati selleks aasta 1992, püüavad [kirikud] teha inimesi tuttavamaks selle „eluraamatuga” ja rõhutada Pühakirja kultuurilist väärtust.”

Ajakirja „Bibelreport” 2002. aasta juuninumbri järgi on Piiblit või selle osi tõlgitud 2287 keelde. Arvestuste kohaselt on praeguseks levitatud umbes 5 miljardit Piiblit. Seesugune suurepärane tulemus näitab ilmekalt, kui väärtuslikuks inimesed seda raamatut peavad.

Näib, et tänapäeval ei ole enamik inimesi Piibli praktilisuses veendunud. Paljud arvavad, et Piibli põhimõtted on vanamoodsad ja elukauged. Piibli aastaga loodavad aga Saksamaa kirikud saavutada kahte eesmärki – innustada inimesi rohkem Piibli järgi elama ja kasvatada huvi Piibli vastu neis, kes on kirikust kaugenenud.

Pole muidugi kerge Piiblit algusest lõpuni läbi lugeda, aga see on kahtlemata parim viis mõistmaks Pühakirja peamisi mõtteid. Ent kui keegi tahab Piiblist täit kasu saada, peaks ta hoidma meeles sõnu, mis on kirjas 2. Timoteosele 3:16, 17: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud.”

Saksa luuletaja Johann Wolfgang von Goethe (1749–1832) lausus järgmised sõnad: „Usun, et Piibel muutub seda meeldivamaks, mida paremini seda mõista.” Tõepoolest, ainult Jumala Sõnast võime leida usaldusväärse selgituse selle kohta, kust me tuleme, miks me olemas oleme ja mida toob tulevik (Jesaja 46:9, 10).

[Pildi allikaviide lk 31]

Raamatust „Bildersaal deutscher Geschichte”