Põllumajandusprobleemid lahenevad

„PÕLLUMEESTE olukorda väljastpoolt vaadates võiks küll küsida, kuidas üldse veel leidub põllumajandusega tegeleda soovijaid,” lausub kolmanda põlve farmer Rodney. Ometi on kogu maailmas miljoneid inimesi maaviljelusele truuks jäänud. On arengumaid, kus võimalust muud ametit valida suurt polegi; põllupidamine võib perele vähemalt hädapärase igapäevase toiduse anda.

Pealegi leiavad paljud pered, et talupidamine pole pelgalt amet – see on eluviis. See, et nii suur hulk inimesi on põuast, haigustest, ränkadest majandustingimustest ja muudest raskustest hoolimata põlluharijaiks jäänud, on tõend nende visadusest ja armastusest põllumeheelu vastu. Enne, kui siirdume põllumajandust tabanud raskuste lahenduse juurde, vaadelgem, milliseid väljapääse on mõningad põllumehed leidnud.

Kuidas on hakkama saadud

Põlluharimisega kaasneb kõiksuguseid paratamatuid raskusi. Tuleb tunnistada tõsiasja, et ilm, majandus ja paljud muud tegurid lihtsalt ei allu kontrollile. „Paljudel põllumeestel tuleb kogeda karmi õppetundi, et töörügamine ei taga kaugeltki alati õnnestumist,” on kirjas Põhja-Carolina põllumajandusülikooli juures tegutsevate täienduskursuste korraldajate raportis. „Põllumehe elus sügavasti juurdunud tööeetika ei anna alati tasu, mida võiks loota. Iga põllumees kohtab olukordi ja mõjureid, mis ei allu tema kontrollile.” Üks eaks farmer kirjeldas seda, kuidas temal oli õnnestunud rõõm säilitada, sõnadega: „Õppisin paratamatusega koostööd tegema.”

 Muistne õpetussõna ütleb: „Kes valvab tuult, ei saa külvata, ja kes vaatleb pilvi, ei saa lõigata!” (Koguja 11:4). Ebakindlus ja otsustusvõimetus võib mõjuda halvavalt. Ülemäärast stressi saab leevendada kui asendada negatiivsed mõtted positiivsete tegudega.

Häid tulemusi annab ka korralik toitumine, piisav puhkus ja mõõdukas liikumine. „The Western Producer” teatab, et hea tervise juures põllumehed „langetavad paremaid otsuseid”. Farmer Eugene ja tema naine Candace rääkisid ajakirjale „Ärgake!”: „Piisav puhkus aitab meil stressiga toime tulla. Kui oleme puhanud, paistavad probleemid väiksematena ja kergemini lahendatavatena. Abi on ka korralikust söögist, eriti kogu perega koos söömisest.” See nõuanne on kooskõlas Piibli sõnadega: „On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast” (Koguja 3:13).

Perekonna ülalpidamine

Üks põllumees rääkis ajakirjale „Ärgake!”: „Paljudel taluperedel tuleb teenida ülalpidamist talust väljaspool tööl käies. Ehkki seda tehakse soovist  kergendada rahalist kitsikust, võib see pingestada omavahelisi suhteid. Mõningad varem nii tihedalt ühte liidetud talupered on nüüd lahku kasvanud.” Mis võiks perekondi aidata?

Umbes 2700 aastat tagasi manitseti perekonnapäid: „Tee enne oma tööd väljas ja hari oma põldu. Pärast pead sa üles ehitama ka oma kodakonda” (Õpetussõnad 24:27, UM). Randy, isa ja neljanda põlve farmer, ütleb: „Väga oluline on võtta pereliikmete jaoks aega, et nad tajuksid, kui väärtuslikuks neid peetakse. Iga perekonnaliige vajab toetust ja armastust. Lahked sõnad ja teod lasevad igaühel tunda end soovituna ja hinnatuna.”

Enne suuri muutusi vajavad eriti just lapsed kindlustunnet. Kaotusvalu, mida lapsed tunnevad pärast talu võõraste kätte sattumist, on võrreldud kaotusvaluga, mida kogevad lapsed, kelle vanemad on kas lahku läinud või surnud. Neil on tarvis teada, et nemad pole selles süüdi ning et pere jääb igal juhul kokku.

Kuidas saaks aidata

Stressist vaevatud põllumehed võivad hoiduda omaette, vältides koguni sõpru (Õpetussõnad 18:1, UM). Kuid hädaajal vajatakse teiste toetust rohkem kui mõnel muul ajal!

Kas sinu sõprade või naabrite hulgas on kedagi, kes põllumajandusprobleemide pärast kannatama peavad? Ainuüksi empaatia osutaminegi võib aidata. „Juba fakt, et meie sõbrad mõistavad, milliste raskustega me silmitsi seisame, pakub tröösti,” ütleb farmer Ron. Jah, võtkem kätte ja külastagem oma sõpru ning kuulakem, mis neil südamel on.

Jacki aitasid sellised külastused. Ta jutustab: „Meenutan südamesoojusega neid kordi, mil armsad sõbrad panid mu täbarat olukorda tähele ja tulid mulle külla, et mind julgustada.” Selleks, et pakkuda tuge, pole tarvis põllunduse asjatundja olla. Alguses tsiteeritud Rodney ütleb: „Juba pelgalt fakt, et sõbrad mõistavad, kui rasket töökoormat ma kannan, annab mulle edasiseks jõudu ja tahtmist teha, mida suudan.” Piibli õpetussõna tuletab meile meelde: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” (Õpetussõnad 17:17).

Püsiv lahendus

Põllumajandusraskused on üks paljude tõendite hulgast, et inimene ei suuda maakera ja selle ressursside haldamisega edukalt toime tulla. Prohvet Jeremija ütleb: „Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23). Kahtlemata vajab inimene Jumala abi. Ja me võime olla kindlad, et selline abi on tulemas.

Piiblis on kirjas: „Jehoova Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma” (1. Moosese 2:15). Jah, maaviljelusega hakati tegelema Jehoova enda käsul! Sajandeid hiljem juhtis Jumal oma Iisraeli rahva Kaananimaale. Inspireeritud jutustus ütleb selle maa kohta: „See [on] ... maa, mis joob vett taeva vihmast, maa, mille eest hoolitseb Jehoova, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni, viibivad Jehoova, su Jumala silmad” (5. Moosese 11:11, 12). Jehoova andis ka seadused, mis takistasid Tõotatud Maa väljakurnamist. Näiteks pidid iisraellased jätma oma põllud, viinamäed ja oliiviistandused igal seitsmendal aastal sööti (2. Moosese 23:10, 11). Nõnda säilis maa viljakus.

Me võime olla kindlad, et tulevikus Jumala Kuningriigi valitsuse ehk Jeesus Kristuse juhitava taevase valitsuse all on maa nii viljakas kui ei kunagi varem (Jesaja 35:1–7). Selle Kuningriigi ametisseseatud valitseja Jeesus Kristus näitas maa peal olles, et tema võimuses on juhtida maaviljelust mõjutavaid loodusjõude (Markuse 4:37–41). Laulus 72 kirjeldatakse seda, milline on olukord siis, kui ta rakendab oma väge maakera ja selle elanike tervendamiseks. Selles kinnitatakse meile: „Viljarohkus on maa peal, mägede otsas kahisevad viljapead nagu Liibanoni mets, ja linna elanikke tärkab otsekui maast rohtu!” (Laul 72:16). Selles tõotatud uues maailmas ootavad Jumala rahvast ees enneolematult prisked saagid, mille koristamine pakub ülisuurt rõõmu.

[Väljavõte lk 9]

„Paljudel põllumeestel tuleb kogeda karmi õppetundi, et töörügamine ei taga kaugeltki alati õnnestumist”

[Pildid lk 10]

Pereliikmetel aitab olukorraga toime tulla see, et hoolitsetakse nende emotsionaalsete ja vaimsete vajaduste eest

[Pilt lk 10]

Jumala valitsuse all annab maa ülirikkalikult toitu

[Pildi allikaviide lk 9]

Garo Nalbandian