Trinidadi ja Tobago asfaldijärv

„ÄRGAKE!” TRINIDADI-KORRESPONDENDILT

MIS on ühist Hongkongi ja Hiinat ühendaval tunnelil, Austrias Alpides kulgeval maanteel ning Inglismaal asuval Juubeliviaduktil? Neid kõiki on kunagi sillutatud seguga, mis sisaldab Trinidadi ja Tobago asfaldijärvest pärit erilist asfalti *.

Suures asfaldijärves lasub looduslik asfalt järve pinnal. Aastal 1814 kirjeldas üks geograafialeksikon seda kui „väga vapustavat nähtust”. Võid selles ka ise veenduda, kui tuled koos meiega Trinidadi edelaranniku asfaldijärvele.

 Jalutuskäik järvel

Kui jõuame La Brea (hispaania keeles „pigi”) külasse, märkame, et kõnniteed justkui kaoksid maa sisse. Isegi mõned majad on kummaliselt viltuses reas, nagu oleksid need oma raskuse all nihkunud. Meil pole eriti aega selle põhjusesse süveneda, kuna meie ees laiub järv, mis näeb küll rohkem välja mahajäetud parkimisplatsi moodi. Olemegi jõudnud asfaldijärve äärde. Meie giid ütleb, et järve pindala on 47 hektarit ja järve sügavus keskkohas umbes 80 meetrit. „Lähme vaatame lähemalt,” ütleb ta.

Astume ettevaatlikult järve pinnale ja avastame, et järvepind on üllatavalt tahke, kuigi ebatasane. Tegelikult kannab järv isegi veoautot ja teisi raskeid sõidukeid. (Siiski vajuksid need aeglaselt järve põhja, kui need tükiks ajaks ühe koha peale seisma jätta.) Ometi tuleb meil hoolega jalge ette vaadata, sest järve peal on kohti, kus kleepuv bituumen võib pahaaimamatutele külastajatele ebameeldiva üllatuse valmistada.

Aeg-ajalt tunneme järvel olles teravat lõhna. Saame teada, et see on vesiniksulfiid. Lisaks väikeses koguses vesiniksulfiidile moodustub järves ka metaani, etaani ja süsinikdioksiidi. Giid murrab järvest tükikese asfalti ja see näeb välja nagu Šveitsi juust – täis auke, mis on moodustunud asfaldi sisse jäänud gaasimullidest.

Asfaldijärv on tähtis ka selle poolest, et see on elupaigaks lindudele-loomadele. Mõned lombid, mis on tekkinud järvepinnale, ja järve ümbritsev rohi, on koduks haruldasele väike-händpardile (Oxyura dominica). Tõenäoliselt ei õnnestu meil seda tillukest parti täna näha, sest inimese liginedes jääb ta tihti liikumatult paigale või sukeldub vaikselt vette. Kui kõnnime rinnuni rohus, tõuseb järsku lendu tumeda keha ja kahvatukollaste tiivaalustega lokut-lootoselind (Jacana  jacana). Siin elavad ka koldjalg-sultantaidad (Porphyrula martinica) ja teised märgalalinnud. Samuti on järv elupaigaks väikestele mageveekaladele ning mõnikord on siin nähtud kaimaneidki.

Kasutuses 400 aastat

Osutades ranniku poole, jutustab giid, et 1595. aastal jäi siia ankrusse Briti maadeuurija Sir Walter Raleigh. Tol ajal oli järv, mis asub praegu lohus, tasandik, mille asfaldivood ulatusid rannikuni. Raleigh kasutas asfalti oma lekkiva laeva parandamiseks ning ütles, et see on kõige paremate omadustega asfalt, mis ei sula päikese käes nagu Norra pigi, ning kulub seetõttu ära lõunasadamates kauplevatele laevadele. *

1846. aastal destilleeris kanadalane dr Abraham Gesner, keda hiljem hakati kutsuma naftatööstuse isaks, Trinidadi asfaldist uue valgustusõli, mille ta nimetas petrooleumiks. Kahjuks andis asfaldis olev väävel petrooleumile ebameeldiva lõhna. Hiljem leidis aga Gesner teise asfaldiallika ja sealne asfalt oli peaaegu lõhnatu.

Trinidadi asfalti hakati rohkem hindama alles siis, kui avastati, et sellega saab katta maanteid. 1876. aastal tegid insenerid ettepaneku sillutada selle asfaldiga Washingtonis asuv Pennsylvania avenüü. Tihedast liiklusest hoolimata, olevat see teekate püsinud väga heas korras üksteist aastat. See tõstis Trinidadi asfaldi mainet.

Viimastel aastatel on naftafirmad hakanud nafta töötlemise kõrvaltootena tootma odavamat bituumenit. Siiski kasutavad insenerid siiani Trinidadi looduslikku asfalti nii maanteede, sildade, lennuradade kui ka sadamakaide sillutamisel. Miks?

Ainulaadne segu

Trinidadi asfalt annab teekattematerjalile tugevust ja vastupidavust ning pärsib libisemist. Selle matthall toon parandab ka öösiti nähtavust. Järve asfaldist valmistatud teekatted on pidanud edukalt vastu nendes paikades, kus temperatuur tõuseb suviti üle 40 kraadi ja langeb talvel alla 25 kraadi. Selle asfaldiga kaetud lennujaama stardi- ja maandumisrajad on kaua säilinud, hoolimata pidevast survest, mida avaldab teekattele raskete lennukite pidev startimine ja maandumine.  Need teekatted peavad vastu ka erosioonile, mida tekitavad jäätõrjeks kasutatud vedelikud ning lekkinud kütteained ja õli. Paljud neist teekatetest on pidanud vastu enam kui 20 aastat kas vähese hoolduse või üldse ilma hooldamiseta.

Trinidadi asfaldijärve omadused võib panna selle erilise koostise arvele. Selle bituumen koosneb 63 kuni 67 protsendist malteenidest ja 33 kuni 37 protsendist asfalteenidest. Malteenid on nafta kemikaalid, mis muudavad bituumeni kleepuvaks. Järves sisalduvate malteenide kohta on öeldud, et need on „väga kleepuvad ja siduvad, mitte aga libedad nagu mõned tehases saadud bituumenid”. Asfalteenid on teine süsivesinike grupp, mis teeb bituumenist termoplastse materjali, mis muutub kuumutades pehmeks ja voolavaks, jahtudes aga tahkeks. Nende komponentide omapära ja suhe annavad asfaldile omadused, mida tehastes pole kerge järgi teha.

Kaevandamine ja töötlemine

Meile hakkab silma suur sõiduk ja me läheme vaatama, kuidas see järve peale sõidab. See on põhimõtteliselt hiigelsuur tugevate metallpiidega traktor, mis järve pinnalt asfalti lõikab. Asfaldikamakad laaditakse köisraudtee vagunitele ja transporditakse lähedalasuvasse tehasesse. Sellest järvest on alates 19. sajandi lõpust kaevandatud üle üheksa miljoni tonni asfalti. Praeguse tarbimise juures peaks allesjäänud kümnest miljonist tonnist piisama järgmiseks 400 aastaks.

Pärast seda, kui järvest on kaevandatud mitu tonni asfalti, kaob kaevanduskohta jäänud auk mõne nädalaga. Niisiis jääb mulje, et järves tekib asfalti juurde. Tahke „asfalt” on tegelikult viskoosne aine ning augu kõrval olev asfalt lihtsalt valgub auku. Seega toimub kogu järves pidev, ent märkamatu liikumine.

Kas sa mäletad neid viltuses reas maju, mida me varem nägime? Üks majade nihkumise põhjus on maa-alused asfaldisooned, mis järvest välja voolavad. Seepärast peaksid inimesed, kes tahavad siia maja ehitada, oma elukohta väga hoolikalt valima.

„Lähme nüüd tehasesse,” ütleb meie giid. Töötlemisprotsess on tegelikult üsna lihtne. Toorasfalt laaditakse suurtesse vaatidesse, mille mahutavus on üle 100 tonni. Siin sulatatakse asfalti 165-kraadise auruga. Nii vabanevad asfaldi sisse jäänud gaasid ja aurustub liigne vesi, mis moodustab toorasfaldi kaalust 30 protsenti. Järgnevalt asfalt filtreeritakse, et eemaldada sellest puu- ning taimetükikesed. Lõpuks juhitakse kuum asfalt silikoonpaberiga vooderdatud kiudplaatidest vaatidesse. Vaadid valmistatakse siinsamas tehases ning igaüks neist mahutab 240 kilogrammi asfalti. Kogu töötlemisprotsess kestab umbes 18 tundi.

„Töödeldud asfalti kutsutakse Epuré ’ks,” ütleb giid. See seguneb hästi tehases toodetud bituumeni ja teiste materjalidega, millest saab kvaliteetseid teekattesegusid. Viimastel aastatel on sellest tehtud ka värvaineid, tihendus-, isolatsiooni- ja veekindlaid materjale. Tänu sellele on seda asfalti kasutatud paljudes elamutes ja muudes ehitistes üle kogu maakera.

Ühe raamatu autor võttis kokku mõtted, mis puudutavad asfalti, kirjutades: „Selles Jumala imelises loomistöös on midagi eriskummalist, mis täidab looduse uurijad aukartuse ja imetlusega.” Trinidadi ja Tobago asfaldijärv on tõepoolest erakordne paik.

[Allmärkused]

Naftast ehk toorõlist jääb aurustudes jääk, mis koosneb peaaegu täielikult bituumenist. Naftast saadud bituumenit nimetatakse ka asfaldiks. Paljudes paikades mõeldakse aga asfaldi all bituumenit, mis on segatud selliste mineraalidega nagu liiv ja kruus ning mida kasutatakse sageli teede sillutamiseks. Siin artiklis mõeldakse sõna „asfalt” all nii asfaldijärve toor- kui ka töödeldud ainet.

[Pilt lk 24, 25]

Asfaldijärv on looduslik asfaldiallikas

[Pilt lk 26]

Asfalditehas

[Pilt lk 26]

Asfaldi kaevandamine järvest