Vaatleme maailma

Ohtlik teha mitut asja korraga

Kui inimene püüab teha mitut asja korraga, „on tema efektiivsus tegelikult väiksem ja ta teeb kõike lohakamalt”, kirjutab „The Wall Street Journal”. „Kui teha kahte-kolme asja korraga, võib kuluda rohkem aega kui teha neid ükshaaval ning iga tegevuse jaoks jääb vähem aega mõtlemiseks.” Selle tagajärg võib olla näiteks unustamine (mida sa just tegid või ütlesid), tähelepanuvõime vähenemine, keskendumisraskused, stressi sümptomid (kiire hingamine) ja suhtlemisraskused. Efektiivsus kannatab kõige rohkem siis, kui ülesanded nõuavad ühe ja sama ajuosa kasutamist, näiteks kui on vaja rääkida telefoniga ja kuulata seda, mida laps teisest toast ütleb. Mitmele asjale keskendumine on eriti ohtlik autot juhtides. Söömine, joomine, millegi otsimine, pingeline jutuajamine kas kaasreisija või helistajaga, jumestamine ja raadio kruttimine või mõne muu asja reguleerimine võib hetkeks inimese tähelepanu auto juhtimiselt kõrvale viia ja liiklusõnnetuse põhjustada.

 Ära kunagi raputa last!

Lapse tugev raputamine vigastab kaelakõõluseid ja lihaseid, mis „võib põhjustada peas sisemist verejooksu ja suurendada survet ajule, mis tekitab ajuvigastusi”, ütleb ajaleht „Toronto Star”. Kuna lapse lihased pole täielikult välja arenenud ja ajukude on erakordselt habras, „võib lapse raputamine vaid paari sekundi jooksul põhjustada talle eluaegseid vigastusi. Nende vigastuste hulka kuuluvad aju tursumine ja ajukahjustused, ajuhalvatus, vaimne ja füüsiline arengupeetus, pimedaks jäämine, kuulmise kadumine, halvatus või isegi surm”. Dr James King, kes on pediaater Ida-Ontario lastehaiglas, on uurinud seda, kuidas raputamine lastele mõjub. Ta ütleb, et avalikkust tuleb harida, sest tihtipeale pole kahjustused kohe ilmsed ning lapsel võidakse diagnoosida hoopis gripp või mõni teine viirushaigus. „Sõnum sellest, et last ei tohi kunagi raputada, peab kõlama valjult ja selgelt,” ütleb dr King. „Vastsed vanemad peavad seda teadma.”

Huvipuudus religiooni vastu

„Näib, et [jaapanlased] ei otsi praeguste raskete oludega toimetulekus abi religioonist,” teatab ajaleht „IHT Asahi Shimbun”. Küsimusele „Kas sa oled usklik või tunned mingil määral huvi mõne religiooni või uskumuse vastu” vastas jaatavalt üksnes 13 protsenti meestest ja naistest. 9 protsenti meestest ja 10 protsenti naistest ütles, et nad tunnevad natuke huvi. „Üllatavalt vähe tundis religiooni vastu huvi 20. aastates naisi, nimelt kõigest 6 protsenti,” lisas ajaleht. Selles iga-aastases küsitluses selgus, et 77 protsenti Jaapani meestest ja 76 protsenti naistest pole religioonist ega mingisugustest uskumustest üleüldse huvitatud. Võrreldes samasuguse küsitlusega 1978. aastal, on näha, et jaapanlaste huvi religiooni vastu on langenud peaaegu poole võrra. Üldiselt olid vanemad inimesed, eriti üle 60-aastased need, kes tundsid religiooni vastu mingitki huvi.

Depressiooni seos teiste haigustega

„Maailma Tervishoiuorganisatsioon ennustab, et aastaks 2020 on depressioon töövõimetust põhjustavatest haigustest südamehaiguste järel teisel kohal maailmas,” teatab „U.S.News & World Report”. Seda tõsist tervisehäda ei peeta enam „üksnes psühholoogiliseks probleemiks”. USA riikliku vaimse tervise instituudi kliinilise neuroendokrinoloogia osakonna juhataja Philip Goldi sõnul on „depressioon ainus süstemaatiline haigus, mis mõjutab ja raskendab peaaegu kõiki teisi haigusi”. Depressioon võib aidata kaasa isegi südamehaiguste ja suhkruhaiguse tekkimisele. Uuringud näitavad, et depressiooni all kannatavatel inimestel „ei suuda süda reageerida keha muutuvatele vajadustele vere ja hapniku järele”, märgitakse artiklis. Peale selle „saadab aju välja signaale, et see vajab rohkem energiat ning see võib põhjustada kortisooli tootmist, mis tõstab veresuhkrut”. Seost nähakse ka depressiooni ning osteoporoosi ja vähi vahel. Praegu uuritakse seda, kas depressiooni ravimine võib aidata neid haigusi ravida.

Abielu ja süda

„Uuringud näitavad, et inimese suhted abikaasaga aitavad ennustada südameoperatsiooni järgset paranemist,” teatab Londoni ajaleht „The Daily Telegraph”. Dr James Coyne USA Pennsylvania ülikoolist ütleb, et õnnelik abielu motiveerib inimest tervise pärast võitlema, kuid õnnetu abielu võib mõjuda halvemini kui abielutus. Dr Coyne ja tema meeskond filmisid abielupaaride kodutülisid ja leidsid, et südamehaiged, kes ei saanud oma kaasaga hästi läbi, surid peaaegu kaks korda suurema tõenäosusega umbes nelja aasta jooksul kui need, kes said oma kaasaga paremini läbi. Chicago ülikooli sotsioloogiaprofessor dr Linda Waite järeldab, et õnneliku abielu võib „lahterdada samasse kategooriasse tervisliku toitumise, füüsilise aktiivsuse ja suitsetamisest hoidumisega”.

„Viiulipuud” ohus

„Kvaliteetsete viiulipoognate valmistamiseks läheb vaja ühte kindlat puitu, kuid seda jääb aina vähemaks,” märgib saksa teadusajakiri „natur & kosmos”. Seda puitu saab siiltsesalpiinia-nimeliselt puult, mille looduslikuks kasvupaigaks on Brasiilia rannikumets. Seda metsa võetakse aga järjest maha põllumaade rajamiseks. Neid puid kasvab vaid neljal protsendil algsest metsaalast ning see puu on kantud ohustatud liikide nimekirja. Peale selle saab viiulipoognate valmistamiseks sobilikku kollast või punakaspruuni lülipuitu vaid üle 20-aastastest puudest. Artiklis öeldakse, et oskusliku poognavalmistaja Thomas Gerbethi sõnul ei ole poognate valmistamiseks ühtki sama head materjali, sest „nii head sünteetilist materjali ei osata veel valmistada”. Nii poognavalmistajad kui ka muusikud püüavad nüüd edendada „viiulipuu” kaitset.

Vana haigus pole kadunud

„Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmed näitavad, et 2002. aasta jooksul on registreeritud enam kui 700 000 uut pidalitõve juhtu,” teatab Hispaania ajaleht „El País”. Pidalitõbi on piibliaegadest alates olnud kardetud haigus. Meie ajal eksisteerivat pidalitõve vormi on võimalik ravida. Viimase 20 aasta jooksul on pidalitõvest terveks saanud 12 miljonit inimest. Siiski „ei saa me veel öelda, et pidalitõbi on minevikuhaigus”, teatab uurija Jeanette Farrell. Tervishoiuametnikel pole õnnestunud sellele haigusele täielikku lõppu teha ning pidalitõppe haigestub pidevalt uusi inimesi. Seda haigust esineb peamiselt Brasiilias, Indias, Madagaskaril, Mosambiigis, Myanmaris ja Nepalis. Seoses hiljutise inimgenoomi dešifreerimisega loodavad teadlased leida pidalitõvele sobivat vaktsiini.

Murettekitav sooline tasakaalutus Hiinas

„Hiina viiendast riiklikust rahvaloendusest selgus, et [poiste-tüdrukute] sündimuse suhe on praegu 116,9:100 poisslaste kasuks, võrreldes 113,8:100 aastal 1990,” ütleb ajakiri „China Today”. „Need arvud ületavad suuresti rahvusvahelise normi 105:100 ja näitavad, et Hiina niigi murettekitav sooline tasakaalutus muutub veel tõsisemaks probleemiks.” Ennustatakse, et tulevikus on umbes 50 miljonil Hiina mehel abieluikka jõudes raske endale naist leida. Artikkel lisab: „Guangdongi provintsi sotsioloogia ja demograafia instituudi juhataja Zheng Zizhen ütles, et see pikka aega kestnud ebanormaalne sündimussuhe hakkab mõjuma halvasti Hiina rahvastiku struktuurile, ühiskonnale ja moraalile.”