Kui tõsine see nuhtlus on?

OKTOOBRIS 1997 haigestus kolmenädalane Hollie Mullin kõrvainfektsiooni. Kuna tema seisund mõne päeva jooksul ei paranenud, kirjutas arst välja moodsa antibiootikumi. Loodeti, et haigus allub kergesti ravile, kuid nii see ei läinud. Infektsioon hakkas pärast igat antibiootikumikuuri korduma.

Hollie tegi oma esimesel eluaastal läbi 17 ravikuuri erinevate antibiootikumidega. 21-kuuselt haigestus ta oma elu rängimasse infektsiooni. Pärast seda, kui talle viimases hädas oli üht antibiootikumi 14 päeva jooksul veeni manustatud, hakkas infektsioon lõpuks taanduma.

Sedalaadi haigusjuhte esineb üha enam, kusjuures tegemist pole üldse mitte vaid beebide ja eakate inimestega. Infektsioonidesse, mis varem allusid kergesti antibiootikumiravile, haigestub ja isegi sureb igas eas inimesi. Tegelikult on antibiootikumide toimele vastupidavad mikroobid olnud juba alates 1950. aastatest mõningate haiglate tõsine probleem. Kuid 1960. ja 1970. aastatel levisid antibiootikumiresistentsed mikroobid haiglaseintest väljapoole.

Lõpuks hakkasid meditsiiniteadlased viitama sellele, et antibiootikumiresistentsete mikroobide lisandumise peapõhjuseks on antibiootikumide liigtarbimine nii inimeste kui loomade seas. Üks neist teadlastest nimetas aastal 1978 antibiootikumide liigtarvitamist „täiesti kontrolli alt väljunuks”. Ja 1990. aastatel ilmusid kõikjal maailmas ajalehtedesse pealkirjad „Superpisikud saabuvad”, „Superpisikud tungivad peale”, „Ohtlikud ravimid – antibiootikumide liigtarvitamine sünnitab superpisikuid”.

Kas tekitati lihtsalt kõmu? Autoriteetsete meditsiiniorganisatsioonide arvates sugugi mitte. Infektsioonhaiguste 2000. aasta raportis tõdes Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) peadirektor järgmist: „Uue aastatuhande koidikul on inimkonda tabanud järjekordne kriis. Varem ravile allunud haigused ... on nüüd varustatud antimikroobse resistentsuse kaitserüüga.”

Kui tõsine see kriis on? „Selline murettekitav [ravimiresistentsete mikroobide] areng mõjub nakkushaiguste ravimisele halvavalt,” teatab MTO. Nüüd kõnelevad paljud spetsialistid koguni sellest, et inimkond pöördub tagasi „antibiootikumide-eelsesse ajastusse”, mil polnud veel antibiootikume, millega infektsioone ravida.

Mil viisil on siis resistentsetel mikroorganismidel õnnestunud teaduse kõrgsaavutusi osavalt ületades maailm praktiliselt koloniseerida? Kuidas saaks inimene ennast ja teisi kaitsta? Ja milliseid lahendusi antibiootikumiresistentsetest mikroobidest jagusaamiseks silmapiiril terendub? Vastuseid pakuvad järgmised artiklid.