Parasiitne, kuid kasulik putukas

KÄGUVAMPLASED on kummalise, isegi hirmuäratava välimusega putukad. Miks nimetatakse neid aga parasiitideks? Kuna tavaliselt munevad nad oma munad teise putuka või ämbliku vastse peale või sisse.

Põhja-Ameerikas elab enam kui 3000 käguvamplase liiki, kes kuuluvad suurde parasiitsete putukate sugukonda. Ühtekokku on teadlaste hinnangute kohaselt käguvamplaste sugukonnas üle 40 000 liigi.

Käguvamplasi on suuruses 0,3 kuni 5 sentimeetrit. Nende peenike ja kõver tagakeha on pikem kui pea ja rindmik kokku. Herilastest erinevad käguvamplased pikemate tundlate poolest.

Käguvamplaste kõige iseloomulikum tunnus on tagakeha otsas asuv nõela meenutav muneti, mis on paljudel liikidel kehast pikem. Muneti on sama peenike kui hobusejõhv ning sellel on kolm niidisarnast kiudu, mis lükkavad muna munetist välja.

Kuidas leiab käguvamplane peremeesputuka vastse? Emast Megarhyssa-käguvamplast on nähtud tundlatega puud koputamas, mis aitab tal tajuda rohkem kui 2 sentimeetri sügavusel puukoore all vastse tekitatud vibratsioone. Niipea, kui vastne on leitud, koputab ta kõvemini. Seejärel hakkab ta oma munetiga puukoort puurima.

Need, kes seda toimingut pealt on näinud, ütlevad: „Kui muneti tipp on puutunud vastset, surutakse munetist üksainus muna hukule määratud peremeesputuka keha kõrvale või peale.” Niipea kui munast on koorunud vastne, sööb ta ära peremeesvastse rasva ja kehamahlad. Seejärel koob ta kookoni, kus areneb valmikuks. Kui valmik on jõudnud puukoore alt välja, on ta omakorda valmis teistel putukatel parasiteerima.

Kuigi kirjeldatu põhjal võib tunduda, et käguvamplased on julmad parasiidid, täidavad need putukad tegelikult tähtsat ülesannet. Nende vastsed toituvad viljasaaki kahjustavatest putukatest, näiteks lutikatest, õielõikajatest ja õunamähkuritest, kui mainida vaid mõnda. Niisiis hoiavad käguvamplased põllukahjurite levimist kontrolli all.

Kuigi käguvamplasi on palju, näevad inimesed neid harva, sest need putukad toituvad ja sigivad üldiselt paikades, kus inimesed käivad harva. Käguvamplased on järjekordne näide bioloogilisest mitmekesisusest ja looduses valitsevast tasakaalust, mille kohta inimesel on veel palju õppida.

[Pilt lk 24]

Käguvamplane valmistub munemiseks

[Allikaviide]

Scott Bauer/Agricultural Research Service, USDA