Vaatleme maailma

On avastatud uusi linnuliike

„Alates aastast 1998 on teadusajakirjades kirjeldatud kokku 28 uut linnuliiki ja edasised uuringud võivad lisada maailma ligikaudu 9700 linnuliigile veel palju uusi liike,” annab teada Londoni „The Independent”. Ajakirja „Birding World” toimetaja Steve Gantletti sõnul „on paljud sellised avastused tehtud tänu sellele, et maailm on muutunud ligipääsetavamaks – ornitoloogid saavad minna sellistesse kaugetesse paikadesse, kuhu mõni aastakümme tagasi oleks olnud praktiliselt võimatu pääseda”. Ta lisab: „Need avastused peegeldavad ka suurenenud asjatundlikkust linnuliikide määramisel nende laulu järgi, mis tihedates troopilistes vihmametsades ongi tihti ainuke avastamismoodus.” Teadlased usuvad, et avastamist ootab veel palju liike. Ent paljusid avastatud liike võib ohustada nende asuala hävitamine, „sest nende populatsioon on napp ja piirdub vaid väikeste aladega”, selgitab „The Independent”.

 Lärmakad kalad

Austraalia mereinstituudi teadlased on avastanud, et kalad, „nende hulgas korallahvenad, ogakalalased ja helendusahvenlased ... suhtlevad nii urinate, piiksatuste kui ka vilinate abil”, teatab ajaleht „The West Australian”. See avastus aitab seletada, kuidas rifi juurest eemale kandunud kalapojad kodutee leiavad. Teadlased salvestasid rifi hääled ja mängisid neid ette kalapüünistes. Teadlane dr Mark Meekan kõneles ajalehele, et „püünistesse, kus neid salvestisi ette mängiti, kogunes rohkem kalapoegi kui püünistesse, kus seda ei tehtud, mis osutab sellele, et kalu meelitasid ligi konkreetsed helid”. Teadlased on avastanud, et mõningate täiskasvanud kalade tekitatud helisid võib registreerida 15 kilomeetri raadiuses. „Videvikus ja koidu ajal,” ütleb Meekan, „saavutab kalade helikoor haripunkti. Seda võiks võrrelda mitmetuhandehäälse möirgamisega jalgpallistaadionil.” Paraku inimese kõrv seda „koori” ei kuule.

Kas kaalukaotus või rahakaotus?

„Aastal 2002 üritas dieeti pidada umbes 231 miljonit Euroopa Liidu kodanikku,” teatab Pariisi „International Herald Tribune”. Tööstusarengut jälgiva rühmituse Datamonitor koostatud raporti järgi kulutasid Euroopa dieedipidajad eelmisel aastal kõhnumistoodetele 80 miljardit eurot, „mis võrdub Maroko tööstusliku kogutoodanguga”. Paraku suudab saavutatud saledust rohkem kui aasta hoida napilt 4 miljonit Euroopa dieedijälgijat, kusjuures saledust suudab püsivalt säilitada vähem kui üks viiekümnest, kirjutab ajaleht. Suurimat kulutamisindu võis täheldada Saksamaal, kus dieedijälgijad loovutasid kõhnumistoodetele ligikaudu 18 miljardit eurot, britid aga kulutasid selleks umbes 14 miljardit eurot. Itaalia ja Prantsusmaa tarbijad olid nõus nende eest maksma vastavalt 13 ja 12 miljardit eurot. „International Herald Tribune” kirjutab, et Datamonitor’i andmete põhjal „tuleks dieedipidajatel enesele teadvustada, et ainuüksi dieedijälgimine ei too ülekaalulisusele kauakestvat lahendust”.

„Esimese eluveerandi kriis”

„Kuldsed kahekümnendad” peaksid olema „ideaalne aeg õnnelikuks ja muretuks eluks”, kirjutab Saksamaa ajaleht „Gießener Allgemeine”. „Puberteet on seljataga ja keskeakriis kaugel ees.” Kuid selle asemel et tunda end õnneliku ja muretuna, kogeb üha enam kahekümnendatesse aastatesse jõudnuid spetsialistide sõnul esimese eluveerandi kriisi. See termin „käib identiteedikriisi kohta, mis tabab noori, kui nad on lõpetamas oma haridusteed ning neil tuleb otsustada, mida ülejäänud eluga peale hakata”, kirjutab ajaleht. Mannheimi psühholoog Christiane Papastefanou selgitab, et muret tuleviku pärast süvendavad viimaste aastate sotsiaalsed arengud. Ja pidades silmas nii suurt hulka ameti ja elustiili valikuvõimalusi tänapäeval, kardavad noored langetada vale otsust. Kuid selles Saksamaa ajalehes tsiteeritud Papastefanou usub, et otsuseid saab vajaduse korral muuta ning et selles pole midagi halba, kui „eluteel kulgedes ka mõned käänakud tehakse”.

Uus tehnoloogia võtab popitegijad vastutusele

„Tänu uuele tehnoloogiale saavad õpetajad saata lapsevanematele tekstisõnumi, kui õpilane tundidest puudub,” kirjutab Hispaania ajalehe „El País” ingliskeelne väljaanne. Hispaania 200 koolis on seatud üles spetsiaalne arvutisüsteem, mille vahendusel õpetajad saavad anda teada eksamitulemused ja koolist puudujad ning õpilastele määratud karistused. Igal hommikul kontrollivad õpetajad pihuarvuti suuruse seadme abil õpilaste kohalolekut. Seejärel ühendavad nad seadme andmeid töötleva keskarvutiga. „Mõningatel juhtudel edastatakse sõnumid automaatselt lapsevanemate mobiiltelefonidele,” annab ajaleht teada. Tänu sellise tehnoloogia rakendamisele on nüüd tundidest puudumine, mis varem kahe silma vahele võis jääda, registreeritud. Nagu kirjutab ajalehe „El País” hispaaniakeelne väljaanne, on selle arvutisüsteemi paigaldamisest huvitatud veel 400 kooli.

Remont võib beebi tervist kahjustada

Saksamaa uudisteleht „Medi-Netz” kirjutab: „Kui inimesed raseduse ajal või vahetult pärast lapse sündi kodus remonti teevad, võib beebi esimestel elukuudel kannatada hingamisteede ärrituse või koguni mingi hingamisteede haiguse all. Nüüd on avastatud, et kahjustuda võib isegi veel sündimata lapse immuunsüsteem, mistõttu laps muutub nakkushaigustele ja allergiatele vastuvõtlikumaks.” Saksamaa paljude haiglate ja instituutide uurijad on leidnud, et ohtlikke kemikaale eraldub liimidest, vaipkattest, värskest värvist ja uuest mööblist. „Lenduvad keemilised ained nõrgestavad just neid meie immuunsüsteemi rakke, mis kaitsevad meid allergiliste reaktsioonide eest,” kirjutab „Medi-Netz”. Ka ühes ajakirja „GEO” raportis soovitatakse vanematel lükata remonditegemine edasi „lapse kaheaastaseks saamiseni”, mil tema immuunsüsteem on muutunud tugevamaks.

Spordiklubid ja sõltuvusained

„Spordiklubisid külastavad noored tarvitavad alkoholi ja on joobes palju sagedamini kui teised,” võib lugeda Soome ringhäälingu elektroonilistest uudistest. Jyväskylä ülikooli tervisekaitsekeskuse avaldatud uurimistulemused näitavad, et „reklaami ja sponsorluse tõttu seostuvad vägijoogid, õlu ja sigaretid väga sageli spordiga”, kirjutab ajaleht „Helsingin Sanomat”. „Vanemaid sportlasi imetlevad ja jäljendavad noored toimivad nende eeskujul. Ojadena voolav šampus ja sigarisuitsetamine pidulikul võidutähistamisel ei jää noortel märkamata.” Probleemiks on ka nuusktubaka tarvitamine. „Spordiklubisid mittekülastavatest alla 15-aastastest poistest tarvitab iga nädal nuusktubakat vähem kui 4 protsenti, spordiklubides käijatest aga peaaegu 10 protsenti,” annab ajaleht teada.

Silmapilgutus

„Silmalaugude liigutamiseks läheb tarvis enam kui 30 rühma kuuluvaid tuhandeid närvirakke,” selgitab Hispaania ajaleht „El País”. Rühm närvirakkude talitlusele spetsialiseerunud hispaania teadlasi on teinud loomi uurides täpsemalt kui ei kunagi varem kindlaks need närvirakkude grupid, mis „seovad silmalaugu ajukoorega”. Miks vajavad silmalaud nii laialdast ja keerukat närvirakkude võrku? Sest nad ei sulgu sugugi mitte alati ühtmoodi või ühesugustel põhjustel. Silmalaugude funktsioonide hulka kuulub ka automaatne silmade pilgutamine umbes 15 korda minutis, et hoida silma sarvkesta niiskena, samuti reflektoorne pilgutamine, kui midagi ootamatult silma ähvardab sattuda, ja silma sihilik pilgutamine. Lisaks võivad silmalaud näiteks mõningate emotsioonide mõjul lühemaks või pikemaks ajaperioodiks kas osaliselt või täielikult sulguda.

Arvutid ja keskkonnakahju

„Klantspilt moodsast arvutist jätab varju arvuti tegeliku kahju keskkonnale,” kirjutab ajakiri „New Scientist”. Ainuüksi tavalise mälukiibi valmistamine ja selle keskmiselt neli aastat vältav kasutamine arvutis „nõuab fossiilkütust hulgal, mis ületab kiibi enda kaalu 800-kordselt”, selgitab ajakiri. Jaapani, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide analüütikud on arvutanud välja, et kaks grammi kaaluva 32-megabaidise mälukiibi tootmiseks ja kasutamiseks kulub vähemalt 1,6 kilo fossiilkütust pluss vähemalt 32 kilo vett ja 72 grammi selliseid mürkkemikaale nagu ammoonium ja vesinikkloriidhape. Analüütikud järeldavad: „Pooljuhtide keskkonnakahjulikkus ületab kaugelt nende väikesed mõõtmed.”