Nafta – õnnistus või needus?

MIL määral sõltuvad tööstusriigid naftast ja naftasaadustest? Nafta ja maagaas on tööstusriikidele nii hädavajalikud, et nende tõttu on tekkinud lausa „süsivesinikuühiskond”, nagu ütleb Daniel Yergin oma raamatus „The Prize”. Mõtle, mida kõike saab naftast: kütteõli, määrdeid, vaha, asfalti; ning mida valmistatakse petrokemikaalidest: lennukeid, autosid, laevu, liime, värve, polüestrist riideid, botaseid, mänguasju, aspiriini, deodorante ja muid kosmeetikavahendeid, CD-sid, arvuteid, televiisoreid ja telefone. Igapäevaelus üldkasutatavaid ja nüüdisaegses elulaadis tooniandvaid naftatooteid on üle 4000. Millist kahju on aga naftatööstus tekitanud elusloodusele kogu oma ajaloo jooksul?

Kuningas, kelle „valitsus pole hea”

1940. aasta lõpul, mil sõda Rumeenia ja Ungari vahel näis olevat ähvardavalt lähedal, asus natsi diktaator Adolf Hitler kibekiirelt vahekohtuniku rolli. Kas see oli heatahtlik žest? Hitleri tegelik soov oli hoopiski hoida ära Rumeenia naftapuuraukude sattumist Nõukogude Liidu kontrolli alla. Nafta oli ka peamiseks ajendiks, miks Iraak 1990. aastal Kuveiti tungis ning teised rahvad vastupealetungi alustasid. Ja need pole sugugi ainukesed naftaga seotud konfliktid. Soov kontrollida naftavarusid on põhjustanud kokkupõrkeid ja kannatusi arvukatel kordadel.

Peale selle, et naftal on oluline osa tänapäeva maailmas, etendab see tähtsat rolli ka poliitikas ja on kujunenud mõningate mõjuvõimsate inimeste eriliseks huviobjektiks. Nagu Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) hiljaaegu teatas, pole nafta mitte tavaline saadus, vaid „strateegiline vara”. Riigid on kasutanud poliitilise mõjuvõimu saavutamiseks naftaembargosid ja muid naftaga seotud sanktsioone. Lisaks sellele on naftapuuraugud, naftatöötlemistehased ja tankerid olnud terroristide rünnakuobjektideks, mis tihtilugu on tekitanud keskkonnale tohutut kahju.

Naftatööstuse süüks on pandud kahjuliku süsihappegaasi paiskumist ümbritsevasse keskkonda, mis võib põhjustada globaalseid kliimamuutusi. Ühe maailma suurima naftafirma PEMEX-i raporti kohaselt paiskuvad saasteained keskkonda mitmel naftatöötlemise etapil. Kuigi nüüd, peaaegu kuus aastat pärast protokollile allakirjutamist Kyotos, kuhu olid tulnud kokku 161 riiki, et võtta midagi ette globaalse kliimasoojenemise vastu, on bensiin puhtam kui varem, arvavad paljud, et tegelikult on muutunud väga vähe. OPEC aga väidab, et „nafta on toonud rikkust ja heaolu” paljudele riikidele. Ent kas see peab alati paika?

Võidakse viidata kahjule, mida on põhjustanud naftapuuraukude ja torujuhtmete rajamine. Ka võidakse osutada järjest suurenevale tööpuudusele Saudi Araabias, riigis, kus on kõige rikkalikumad naftavarud. OPEC-i president Alí Rodríguez Araque ütleb: „Nõudes naftatootjatelt, -töötlejatelt ja -tarbijatelt ohvrite toomist, lõikavad tööstusriikide valitsused sellelt tohutut kasu.”

CorpWatch, organisatsioon, kes nõuab korporatsioonidelt aru sellistes küsimustes nagu näiteks keskkonnahoid, nendib: „Nafta on ikka veel kuningas, kuid tema valitsus pole hea.”

Milline on nafta tulevik?