Nafta – kuidas see meie elu mõjutab

KAS sa oled ehk kunagi mõelnud sellele, milline oleks elu ilma nafta ja selle saadusteta? * Naftast valmistatud määrdeõli kasutatakse mootorsõidukite, jalgrataste, ratastoolide ning muude seadmete puhul, millel on liikuvaid osi. Õli vähendab hõõrdumist, aidates seeläbi hoida ära masinaosade rikkeid. Ent see pole veel kõik.

Naftast toodetakse kütteainet lennukitele, autodele ja küttesüsteemidele. Naftasaadusi sisaldavad paljud kosmeetikatooted, värvid, ravimid, põlluväetised, plastid ning loendamatud muud tooted. Ilma naftata oleks meie igapäevaelu täiesti teistsugune. Seega pole üllatav, et ühe allika järgi on naftal ja naftasaadustel „laiem kasutusala kui ühelgi teisel ainel maailmas”. Kuidas naftat saadakse? Kuidas see on tekkinud? Kui kaua on inimesed seda kasutanud?

Piiblis on kirjas, et enam kui paar aastatuhandet enne Kristust ehitas Noa Jumalalt saadud juhendite kohaselt hiiglasliku veesõiduki ning kasutas selle veekindlaks muutmiseks maapigi, mis võis olla mingi naftaaine (1. Moosese 6:14). Naftaaineid kasutasid babüloonlased savitelliste valmistamisel, egiptlased mumifitseerimisel ning teised muistsed rahvad meditsiinilisel otstarbel.

Kes oleks osanud arvata, et see toode hõivab tänapäeva maailmas sedavõrd olulise koha? Seda, et tööstuslik nüüdistsivilisatsioon sõltub naftast, on võimatu eitada.

Nafta kuulsusrikas tee sai alguse selle kasutamisest valgustusõlina. Bakuus (praegune Aserbaidžaani pealinn) kasutati maa seest välja pulbitsevast naftast valmistatud petrooleumi lampides juba 15. sajandil. Aastal 1650 rajati Rumeeniasse madalaid naftakaevusid, kust saadi lambiõli. Juba 19. sajandi keskpaiku oli naftatööstus selles ja teistes Ida-Euroopa riikides tõusnud õitsvale järjele.

19. sajandi Ameerika Ühendriikides üritas rühm mehi maapõuest naftat kätte saada eeskätt nõudluse tõttu hea kvaliteediga lambiõli järele. Need mehed olid jõudnud õigele järeldusele, et turu petrooleumivajaduse rahuldamiseks tuleb neil hakata naftat puurima. Niisiis õnnestuski neil aastal 1859 rajada Pennsylvaniasse naftapuurauk. Vallandus naftapalavik. Mis sai edasi?

[Allmärkus]

[Kast lk 3]

MIS ON NAFTA?

Naftat defineeritakse kui „viskoosset, kergestisüttivat kollasest kuni musta värvuseni, mitmesugustest süsivesinikest koosnevat vedelikku”. Seda „saab jaotada fraktsioonideks, sealhulgas looduslikuks gaasiks, bensiiniks, petrooleumiks, kütte- ja määrdeõlideks, parafiiniks ning asfaldiks. Peale selle on nafta toormaterjaliks ülilaialdases valikus toodetele”. („The American Heritage Dictionary of the English Language”.)