Vaatleme maailma

Auto, mille kütuseks on jäätmed

Ühel Soome talumehel on auto, mis liigub lagunevatest jäätmetest eralduva gaasi varal. „Auto mootorikütuseks on biogaas, mida saadakse autoomaniku talus paiknevas biogaasi reaktoris puhastatavatest ja survestatavatest jäätmetest,” teatab ajakiri „Suomen luonto”. Biogaas on kõige puhtama põlemistsükliga mootorikütus, mida tänapäeval kasutatakse, ning kuna seda on võimalik saada jäätmekäitlemise käigus, on see ka ülimalt keskkonnasõbralik. Tegelikult on üheks biogaasi tootmise kõrvalproduktiks väärtuslik põlluväetis. Biogaasikütust saavad kasutada ka loodusliku gaasi baasil töötavad autod – neid on kogu maailmas paar miljonit. Rootsis kasutatakse paljude linnaliinibusside mootorikütusena biogaasi ning mõnes kütusetanklas juba pakutakse lisaks teistele kütteainetele ka biogaasi. Artiklis tuuakse ära veel üks oluline eelis: „Biogaas on palju odavam kui bensiin või diislikütus.”

 Kuidas sipelgad üleujutustes ellu jäävad

Mida teevad sipelgad, kui vihma kallab? Mitte kõik sipelgaliigid ei ela maa all, kuid mõningad maa all elutsevatest liikidest kasutavad tähelepanuväärset üleujutuse üleelamise taktikat, kirjutab „The New York Times”. Mõningad troopiliste metsade sipelgad „reageerivad juba ainsalegi pesa sissepääsule sattunud veetilgale, rajades tavaliselt pesa varuväljapääsudeni viivaid avariikäike”, selgitavad sipelgauurijad dr Edward O. Wilson ja Bert Holldobler. „Nad juhivad pesakaaslased mööda lõhnastatud radasid vabade väljapääsutunnelite poole, mõnikord ka üleüldse pesast välja.” Napilt 30 sekundi jooksul suudavad nad mobiliseerida valdava osa kolooniast. Ühed Ameerika Ühendriikide edelaosas ning Lõuna-Ameerika põhjaosas elavad perekond Solenopsise hulka kuuluvad sipelgad „liiguvad pesast maapinnale ning moodustavad täiskasvanutest, kuningannast ja haudmest tõusuvees ulpiva hiigelmassi. Paljud jäävad ellu ... Lõpuks ankurdub parv rohu keskele või põõsastesse ning ellujäänud võivad vee alanedes pessa tagasi pöörduda”, teatab „The Times”.

Joomarluse ränk hind

„Naiste ja noorte seas levinud liigjoomine on toonud kaasa alkoholist põhjustatud surmajuhtumite tohutu kasvu Suurbritannias,” teatab Londoni ajaleht „The Independent”. „Liigjoomisest põhjustatud surmajuhtumid on 20 aastaga peamiselt krooniliste maksahaiguste ja tsirroosi tõttu kahekordistunud.” Ohvrid on järjest nooremad. „Kümmekond aastat tagasi ulatus surmajuhtude tippiga nii naistel kui meestel varastesse seitsmekümnendatesse. Viimased arvud aastatest 1998–2000 näitavad, et tippiga on langenud hilistesse viiekümnendatesse,” tõdeb raport. Ent alkoholi kuritarvitamise tagajärjed ei piirdu vaid haigustega. Prantsusmaal on „alkohol otseselt süüdi 10–20 protsendis tööõnnetustes”, teatab ajaleht „Le Monde”. Lisaks saab Prantsusmaal igal aastal joomisest tingitud liiklusõnnetustes 2700 inimest surma ja 24 000 haavata, peale selle on alkoholiga seotud umbes 30 protsenti vägivallategusid. Alkoholi kuritarvitamine läheb ka rahaliselt väga kalliks maksma. „Le Monde” märgib, et aastal 1996 tekitas alkoholi kuritarvitamine rahalist kahju 17,6 miljardi euro ulatuses.

Stress ja haigused

Hollandi teadusuuringute organisatsioon teatab, et ühe 8000 töölist hõlmanud uuringu kohaselt „suurendab tööstress ja kurnatus haigestumist sellistesse ägedatesse infektsioonidesse nagu külmetushaigused, gripitaolised haigused ja gastroenteriit”. „Uuringust ilmnes, et väga vastutusrikkal positsioonil töötajad kannatasid külmetushaiguste all 20 protsenti enam kui vähema vastutusega kohtadel töötajad.” Suuremat infektsiooniohtu põhjustavate tegurite hulka kuulus ka öötöö ja ettevõtte reorganiseerimisest tingitud turvatunde puudumine. „Vahetustöölised nakatuvad infektsioonidesse kergemini kui päevaajal töötajad,” nenditakse raportis.

Lapsed ja laulmine

Laulmine on „oluline tunnete väljendamise viis, mis soodustab laste isiksuse arengut”, kirjutab Leipzigi ülikooli kõrva-, nina- ja kurguspetsialist dr Michael Fuchs Saksamaa terviseajakirjas „Gesundheit”. Kuid Fuchs kurdab, et „laste hääleulatus on viimase 20 aasta jooksul ilmselgelt kahanenud, samuti on nende häälekõla muutunud”. Fuchs toob välja kaks põhjust. Esiteks, „tänapäeva lapsed laulavad kodus vähem. Möödunud aegadel kasutasid perekonnad oma jõudehetki laulmiseks ja musitseerimiseks, nüüd aga istuvad nad koos teleri ees ning naudivad muusikat vaid passiivselt”. Teiseks, kui lapsed laulavadki, kalduvad nad jäljendama rokk- ja poplauljate rämedat häält. „Selliseid staare jäljendades koormavad lapsed oma hääleorganeid liialt,” kirjutab Fuchs. Seda tehes pinguldavad nad kõri- ja kaelalihaseid. Liigse pinge tõttu võivad ka tekkida nende häälekurdudesse sõlmekesed, mis veelgi hääle kvaliteeti halvendavad.

Küttekollete ohutus

„Kamina- või ahjukütmine võib saastata nii ruumi- kui välisõhku ning põhjustada tulekahju,” rõhutab „UC Berkeley Wellness Letter”. Et aidata inimestel tulekahjuohtu ja kütmisega kaasnevatest saasteainetest põhjustatud sagedasi tervisekahjustusi vältida, toob „Wellness Letter” ära järgmised soovitused.

● „Hoolitse, et korsten oleks töökorras ..., puhastatud ja parandatud.”

● „Soovitatav oleks paigaldada süsinikmonooksiidi andur ..., eriti kui ruumid on korralikult tihendatud.”

● „Leek olgu pigem väike ja kõrge temperatuuriga kui suur ja suitsev.”

● „Kasuta kuivi küttepuid, mis on riidas seisnud ja kuivanud vähemalt kuus kuud. Lehtpuupuit annab parema, kauem kestva leegi.”

● „Jäta aken tuulutuseks paari sentimeetri võrra praokile.”

● „Ahi peaks olema ehitatud õigesse kohta, kergesti süttida võivatest seintest ja mööbliesemetest vähemalt meetri võrra eemale.” Paigalda „ahjuesise põranda kaitseks plekktahvel”.

● „Ära põleta immutatud saematerjali, vineeri, laminaatplaati, värvitud või lakitud puitu, värvilist paberit või plasti. Kõik need võivad tekitada mürkgaase.”

● „Lahtise tulekolde ees kasuta alati sädemepüüdjat.”

Talv ja D-vitamiin

„D-vitamiini läheb vaja kaltsiumi omastamisel, nii et see mineraal saaks ladestuda luudesse ja kaitsta neid murdude eest,” selgitab trükis „Tufts University Health & Nutrition Letter”. „90 protsenti D-vitamiinist moodustub nahas päikesevalguse toimel. Ent põhjapoolsetes piirkondades pole päikesekiirgus talvekuudel D-vitamiini sünteesiks piisavalt tugev. Olukorra muudab veelgi halvemaks see, et ka need ülejäänud 10 protsenti D-vitamiinist on harva keskealiste ja eakate inimeste toidusedelisse lülitatud.” Seetõttu soovitab USA Riiklik Terviseinstituut eriti just põhjapoolsetel laiuskraadidel elavatel üle 50-aastastel inimestel suurendada talveajal tarvitatavat D-vitamiini kogust, süües näiteks selliseid toiduaineid nagu rasvane kala ja tarvitades tursamaksaõli või D-vitamiini preparaate, sealjuures mitte rohkem kui 2000 rahvusvahelist ühikut ehk 50 mikrogrammi päevas.

Lõuna-Aafrika Vabariigi alaealised pummeldajad

„Lõuna-Aafrika Vabariik võib kujuneda joomarite riigiks, sest lapsed hakkavad juba üsna varakult alkoholi kuritarvitama,” hoiatab Johannesburgi ajaleht „The Star”. Teatatakse, et mõnes koolis tuleb tundi koguni 9-aastaseid tugevas pohmeluses lapsi, kusjuures alkoholi kuritarvitamist on hakanud üha enam ette tulema. Miks on joomine nii tõsiseks probleemiks kujunenud? Politsei viitab „reklaamikampaaniatele, mis kajastavad teismelisi köitvat elustiili”. Teiste põhjustena mainib ajaleht alkoholi kergesti kättesaadavust, ühiskonna alkoholilembust, lapsevanemate sallivust ning nüüdisaja lastele võimaldatavat vabadust ja raha. „Puudu jääb ka lugupidamisest autoriteedi vastu ja lapsevanemate kontrollist – üldjoontes tähendab see sotsiaalse struktuuri täielikku kokkuvarisemist,” sõnab üks ravipsühholoog.