Kui haiguseks on hulgikoldekõvastus

AVIS oli parajasti üksi autoga kodu poole sõitmas, kui ta nägemine ootamatult ähmastus. Ta jättis kohe auto seisma. Mõne minuti pärast tema nägemine selgines, ning kandnud juhtunu väsimuse arvele, jätkas ta sõitu. Neli aastat hiljem puhkusel olles äratas Avise keskööl ränk peavalu. Ta läks haiglasse, kus arst talle valuvaigistit andis ja siis ta järelevalve alla jättis, kartes võimalikku tuiksoonelaiendit.

Järgmisel päeval oli valu küll kadunud, ent Avis tundis end väga nõrgana. Tal oli raske isegi klaasi vett käes hoida ning ta tajus paremas kehapooles pakitsust ja kõrvetust. Tundes olukorra pärast muret, katkestasid nad mehega puhkuse ja sõitsid koju. Järgmisel hommikul einestades ei suutnud Avis kahvlit käes hoida ning kogu ta parem kehapool oli jõetu. Ta läks haiglasse, kus arstid tegid talle terve rea teste, mis välistasid ajurabanduse. Teadmata midagi sellest, mis oli juhtunud neli aastat tagasi, pidasid arstid testide tulemusi diagnoosi panemiseks ebapiisavaks. Mõne kuu pärast olid Avise parema kehapoole häired kadunud. Ta tegi järelduse, et teda oli vaevanud mingi tundmatu viirus.

Möödus veel neli aastat. Siis aga tajus Avis ühel reedesel hommikul ärgates, et ta vasak silm näeb ähmaselt. Arst pidas seda stressi ilminguks. Ent pühapäeval ei näinud ta vasaku silmaga enam midagi. Hirmunult ja nuttes helistas ta arstile, kes ta otsekohe uurimisele saatis. Tänu steroidravile ta nägemine osaliselt taastus. Pärast edasisi teste panid arstid Avise tervisehädale diagnoosi – ta põdes hulgikoldekõvastust (ladina keeles sclerosis multiplex).

Mis on hulgikoldekõvastus?

Hulgikoldekõvastus on krooniline põletikuline kesknärvisüsteemi ehk pea- ja seljaajuhaigus. Paljude arstide arvates on hulgikoldekõvastus autoimmuunhaigus. See termin viitab rühmale haigustele, mille puhul immuunsüsteemis on tekkinud häired, nii et see hakkab ründama mõningaid organismi kudesid. Haiguse põhjus pole teada, kuid üheks võimalikuks vallandavaks teguriks peetakse viirusinfektsiooni. Lõpptulemuseks paistab olevat see, et immuunsüsteemi komponendid ründavad kesknärvisüsteemi närvikiude ümbritsevat müeliinikihti, mistõttu olulisele rasvainele müeliinile tekivad kõvendid. Nimi hulgikoldekõvastus viitabki  närvikiududele tekkinud mitmetele kõvastunud kolletele.

Müeliin ümbritseb teatud närvikiude ja tagab nende elektrilise isolatsiooni. Kui aga müeliin on kahjustunud, võivad elektrilised impulsid täielikult blokeeruda või siis külgnevate närvide vahel lühiühendusi põhjustada, nii et tekivad ebanormaalsed impulsid. Ja kuna kahjustusi võib esineda kõikjal kesknärvisüsteemis, pole olemas patsiente, kel oleksid täpselt ühesugused haigussümptomid. Sõltuvalt sellest, milline kesknärvisüsteemi piirkond on kahjustatud, võib patsiendil esineda iga haiguspuhangu korral isesuguseid sümptomeid. Siiski on üldjuhul sümptomiteks väsimus, nõrkus, jäsemete tuimus, kõndimisraskused, nägemisteravuse langus, pakitsus, kõrvetustunne ning põie ja soolte talitlushäired, samuti tähelepanu- ja otsustusvõime alanemine. Kuid asja hea külg on see, et „paljudel patsientidel ei teki olulist puuet”, väidab Ameerika Ühendriikide hulgikoldekõvastuse ühing. (Vaata kasti „Hulgikoldekõvastuse neli põhitüüpi”.)

Nagu Avise juhtumil, võib haiguse puhkedes olla raske diagnoosi panna, sest sümptomid on omased ka tervele reale muudele haigustele. Ent kui on juba kindlaks tehtud korduvad haigusepisoodid, oskavad arstid tavaliselt täpsema hinnangu anda. (Vaata kasti „Hulgikoldekõvastuse standardtestid”.)

Kogu maailmas põeb hulgikoldekõvastust umbes 2,5 miljonit inimest. See arv hõlmab umbes 50 000 kanadalast ja 350 000 ühendriiklast. Ameerika Ühendriikides diagnoositakse see haigus umbes 200 inimesel nädalas. „Kui arvata välja traumad, on hulgikoldekõvastus nooremate ja keskealiste täiskasvanute seas kõige sagedasemaks neuroloogilise vaegurluse põhjuseks,” kirjutab üks meditsiiniväljaanne. Naised haigestuvad peaaegu kaks korda enam kui mehed, kusjuures tavapäraselt ilmnevad sümptomid esmakordselt 20–50 aasta vanuselt.

Kuidas hulgikoldekõvastust ravitakse

Kuna see haigus on seni veel ravimatu, püüavad arstid haiguse süvenemist peatada või aeglustada ning haigusnähte leevendada. Haiguskulu peatamiseks või aeglustamiseks ning haigushoogude leevendamiseks on olemas vähemalt kahte tüüpi interferooni (immuunrakkude sünteesitud looduslikku valku) ning ravim nimetusega kopaksoon.

Mõningatele patsientidele määravad arstid põletiku alandamiseks ja korduvatest haigushoogudest kiiremaks paranemiseks ka kortikosteroide. Kuid „pikaajaline kortikosteroidravi pole üldjuhul soovitatav ning võib põhjustada  arvukalt komplikatsioone, sealhulgas luuhõrenemist, haavandeid ja suhkurtõbe”, teatab meditsiiniväljaanne „The Merck Manual”. Lisaks ei pruugi steroidravi haiguse pikaajalist kulgu muuta. Seepärast eelistavad mõningad arstid kergekujulist haigushoogu mitte ravida. *

Mõningad uurijad lähenevad probleemile teisest küljest ning püüavad leida mooduseid kahjustunud müeliini parandamiseks. Nad on laboratoorsete uuringute käigus suutnud määratleda mõningaid müeliini sünteesivate küpsete rakkude eellasrakke. Kui nad õpivad seda sünteesiprotsessi tõhustama, suudavad nad ehk stimuleerida organismi kahjustatud närvikiude parandama.

Kuidas hulgikoldekõvastusega toime tulla

Üle 50 protsendi haigetest teatab, et üheks kõige raskemaks probleemiks on väsimus. Väsimus võib haigussümptomeid süvendada ning töötamist ja uue töökoha leidmist raskendada. Lisaks võib inimene hakata tajuma, et haigust on võimatu ohjeldada. Seepärast leiavad paljud pärastlõunase väsimuse all kannatajad, et on parem teha tööd päeva esimesel poolel ning võtta regulaarselt ette pärastlõunauinak. Näiteks Avis on tänu igapäevasele tunniajalisele puhkusele pärastlõunal suutnud jätkata tegevust vabatahtliku täisajalise jumalateenijana.

Mis puutub hulgikoldekõvastushaigete üldisesse tervishoidu, rõhutab „Harrison’s Principles of Internal Medicine” tervise eest hoolitsemise tähtsust, „sealhulgas stressi vähendamist, tasakaalustatud söögisedelit, kiirest kaalulangetusest hoidumist ning küllaldast puhkust”. Enamik teadlasi on arvamusel, et stress võib kutsuda esile uusi haigushoogusid. Seetõttu oleks haigetel soovitatav määrata kindlaks konkreetsed stressitegurid, mida oleks mõistlik vältida.

Teisest küljest võiksid haiged säilitada nii normaalse ja aktiivse elutegevuse kui võimalik, vältides seejuures ületöötamist, kurnatust või viibimist liiga kuumas või külmas keskkonnas. Ka võiksid nad sobival määral kehalist liikumist  harrastada. „The Merck Manual” kirjutab: „Korrapärast kehalist liikumist (näiteks jalgrattasõit või jooks treeninguseadmel, ujumine, venitusharjutused) võiks soovitada ka patsientidele, kelle haigus on kaugemale arenenud, sest seeläbi tõhustub südame- ja lihastalitlus, väheneb lihasjäikus ning paraneb psüühiline seisund.”

„Tähtis on oma organismi kuulata,” ütleb Avis. „Kui tunnen erakordset väsimust või kui mu jäsemed pakitsevad või on tuimad, siis tean, et päevaks–paariks tuleb tempot aeglustada. Sel kombel olen suutnud haigusega hakkama saada.”

Hulgikoldekõvastuse põdejaid võib vaevata ka depressioon, mis ei tarvitse otseselt haiguskulust tuleneda. Algse diagnoosišoki järel võivad haiged kogeda erisuguseid leinastaadiumeid. Nad võivad eitada tõsiasju ning tunda viha, pettumust, kurbust ja abitust. Neis tunnetes pole midagi ebatavalist ning üldjuhul hakkavad need positiivsema meelelaadi ees taanduma.

Loomulikult ei saa jääda kõrvale ka perekonnaliikmed ja sõbrad, kes tavaliselt diagnoosist teadasaanuga koos kurvastavad. Ent haigusega lähemalt tutvudes saavad nad olukorraga paremini hakkama ning võivad olla haigele tõhusaks toeks. Näiteks on kasulik teada, et see haigus ei mõjuta eriti eluea pikkust, ei nakka ega ole otseselt pärilik, ehkki andmete põhjal võib arvata, et haigusele vastuvõtlikkus on pärilik.

Paljud hulgikoldekõvastushaiged elavad viljakat ja õnnelikku elu. Avis on ammutanud lisajõudu suhetest Jumalaga ning Piiblil põhinevast tulevikulootusest. Ta ootab igatsusega elu Jumala Kuningriigi valitsuse all, mil ükski ei ütle: „Ma olen nõder!” (Jesaja 33:24; Ilmutuse 21:3, 4). Ammutagu kõik, kes põevad kas hulgikoldekõvastust või mingit muud rasket haigust, „Kirja troostist” jõudu ja jaksu, et katsumustega paremini hakkama saada (Roomlastele 15:4).

[Allmärkus]

[Kast lk 12]

Hulgikoldekõvastuse neli põhitüüpi

Ägenev-parenev. Tegemist on klassikalise haigusvormiga ning seda põeb algsete sümptomite ilmnedes 70–80 protsenti haigeid. Ägenemisperioode saab selgesti eristada parenemisperioodidest, mil sümptomid taanduvad kas täielikult või osaliselt. Halvenemisperioodide vahel ei viita miski haiguse progresseerumisele.

Teiseselt progresseeruv. Umbes 70 protsendil algselt ägenemis-parenemisvormi põdenutest areneb välja hulgikoldekõvastuse teiseselt progresseeruv vorm. Neil võib endiselt esineda ägenemisperioode, kusjuures nende organismi neuroloogilised funktsioonid halvenevad aegamisi.

Halvaloomuline vorm. Seda algusest peale pidevalt halvenevat haigusvormi põeb umbes 10 protsenti patsiente. Patsientidel on akuutseid halvenemisperioode, millele kas järgneb või ei järgne parenemine. Erinevalt ägenev-parenev-vormist haigus progresseerub ägenemisperioodide vahel.

Esmaselt progresseeruv. Seda hulgikoldekõvastuse vormi põeb 10–15 protsenti patsiente. Haigus progresseerub kohe algusest peale pidevalt, ilma et võiks eristada ägenemis-parenemisperioode. Progresseerumiskiirus võib küll varieeruda ning aegajalt võidakse kogeda ajutisi taandumisperioode. Üldiselt esineb seda inimestel, kes haigestuvad üle 40 aasta vanuselt.

[Allikaviide]

Allikad: U.S. National Multiple Sclerosis Society ja raamat „Multiple Sclerosis in Clinical Practice”. Sõltuvalt allikast võivad protsendid veidi erineda.

[Kast lk 13]

Hulgikoldekõvastuse standardtestid

Magnetresonantskuvamine. See on üks tõhusamaid uurimismeetodeid, mis võib anda väga detailseid ülesvõtteid ajukoest. Neilt ülesvõtetelt on võimalik näha märke haiguse kohta või vähemalt seda, et muud haigused on välistatud.

Seljaajuvedeliku analüüs. Aju-seljavedelikku võetakse selgrookanalist. Arstid kontrollivad kõrvalekaldeid mõningates immuunsüsteemi ainete ning müeliini lagunemisel tekkinud ainete tasemes.

Reflektoorsete reaktsioonide testimine. Arvutiseadmete abil mõõdetakse, kui palju aega kulub keskmiselt närvisignaalidel närviteede läbimiseks. Kõrvalekaldeid esineb 80–90 protsendil hulgikoldekõvastushaigetel.

[Kast/pildid lk 14]

Kuidas hulgikoldekõvastusega hakkama saada

Toetus. Heaolutundele aitavad kaasa lähedased suhted mõistvate ja toetavate sugulaste ja sõpradega. Niisiis tuleks paluda vajaduse korral abi ning vältida teistest eemaletõmbumist.

Avameelne suhtlemine. Kui haige on valmis haigusest ja sellega kaasnevatest probleemidest avameelselt kõnelema, edendab see vastastikust mõistmist ja aitab olukorraga toime tulla. Seevastu soovimatus suhelda võib põhjustada vääritimõistmist, pettumust ja üksijäetust.

Vaimsus. Üha rohkem on tõendeid selle kohta, et vaimsus mõjub inimese tervisele hästi ning aitab tuua esile häid omadusi, kaasa arvatud optimistlik vaade tulevikku. See on kooskõlas Jeesuse sõnadega: „Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!” (Matteuse 4:4.)

Huumorimeel. Kuigi hulgikoldekõvastuse puhul on asi naljast kaugel, on naer nii kehale kui vaimule heaks palsamiks.

[Allikaviide]

Põhineb raamatul „Multiple Sclerosis in Clinical Practice”.

[Pilt lk 11]

Hulgikoldekõvastust põeb kaks korda enam naisi kui mehi

[Pilt lk 13]

Korrapärane kehaline liikumine tuleb kasuks nii ihule kui vaimule