Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas ma võiksin oma õdede-vendade varjust välja saada?

Kuidas ma võiksin oma õdede-vendade varjust välja saada?

Noored küsivad:

Kuidas ma võiksin oma õdede-vendade varjust välja saada?

„Ma tahtsin olla keegi, kuid tundsin pidevalt, et pean elama oma õdede maine vääriliselt. Mulle tundus, et ma ei suuda iialgi saavutada seda, mida mu õed.” (Clare)

KAS sul on vend või õde, kellel näib peaaegu kõik õnnestuvat? Kas su vanemad õhutavad sind alatasa olema niisugune nagu su vend või õde? Kui see on nii, siis võib sind vaevata kartus, et sa jäädki venna või õe varju, et sinu väärtust mõõdetakse selle järgi, kui hästi sa suudad oma venna või õe jälgedes käia.

Barry * mõlemad vanemad vennad on lõpetanud teenistusväljaõppe kooli * ja nad on tuntud kui tublid kristlased. Barry möönab: „Kaotasin enesekindluse, sest mulle tundus, et minust ei saa iialgi nii head kuulutajat ega kõnepidajat kui mu vennad. Mul oli ka raske leida sõpru, sest ma käisin alati oma vendade sabas, kui neid kuskile kutsuti. Arvasin, et minusse suhtutakse hästi vaid minu vendade pärast.”

On raske mitte muutuda kadedaks, kui su õde või venda kogu aeg kiidetakse. Piibli aegadel oli Joosep see, kes oma vendade seast silma paistis. Millist mõju see tema vendadele avaldas? „Nad vihkasid teda ega rääkinud temaga avameelselt” (1. Moosese 37:1–4). Joosep oli muidugi tagasihoidlik. Sinu vend või õde võib aga tekitada sinus võistlusvaimu ja pahameelt, kui ta sulle oma kordaminekuid alalõpmata meelde tuletab.

Mõnes noores tekitab kõik see mässumeelsust – nad võivad koolis õppimisele käega lüüa, vähem kristlikus tegevuses osaleda või siis hakata teisi oma käitumisega šokeerima. Neile võib tunduda, et kui nad ei suuda saavutada seda, mida nende vend või õde, pole üldse mõtet pingutada. Lõppkokkuvõttes teeb aga mässamine kahju mässajale endale. Kuidas saada õe või venna varjust välja, nii et sa ei kaotaks enesest lugupidamist?

Ära arva neist üleliia palju

Nähes, kui palju sinu vennale või õele tähelepanu pööratakse, võib sulle tunduda, et ta on täiuslik ning et sina ei suuda mitte ilmaski tema jälgedes käia. Kas see on aga tõsi? Piibel ütleb otsekoheselt: „Kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23).

Ükskõik kui võimekad või andekad sinu õed-vennad ka poleks, on neil samad puudused nagu meil kõigil (Apostlite teod 14:15). Pole mingit mõtet neid liigselt imetleda või neist iidoleid teha. Ainuke inimene, kes on eales täiusliku eeskuju andnud, on Jeesus Kristus (1. Peetruse 2:21).

Õpi nendelt

Järgmiseks püüa näha oma olukorda kui võimalust õppida. Mõtle näiteks Jeesus Kristuse vendade ja õdede peale (Matteuse 13:55, 56). Mõelda vaid, mida kõike nad oleksid võinud oma täiuslikult vennalt õppida! Sellest hoolimata „ei uskunud [vennad] temasse” (Johannese 7:5). Võib-olla oli see uhkus või kadedus, mis takistas neid temasse uskumast. Jeesuse jüngrid, tema vaimsed vennad, olid need, kes vastasid tema kutsele: „Õppige minust” (Matteuse 11:29). Jeesuse lihalikud vennad hakkasid teda hindama alles pärast tema ülesäratamist (Apostlite teod 1:14). Selle ajani aga lasid nad käest palju häid võimalusi oma silmapaistvalt vennalt midagi õppida.

Kain tegi samasuguse vea. Tema vend Aabel oli tubli jumalateener. Piibel ütleb, et „Jehoova vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale” (1. Moosese 4:4). Mingil põhjusel Jumal aga ’Kaini ja tema roaohvri peale ei vaadanud’. Kain oleks võinud ilmutada veidikenegi alandlikkust ja oma vennalt õppida. Selle asemel „Kain vihastus väga” ja lõpuks tappis Aabeli (1. Moosese 4:5–8).

See ei tähenda, et sul on niisugune viha oma venna või õe vastu, kuid sa võid lasta käest häid võimalusi, kui lubad uhkusel ja kadedusel end takistada. Kui sinu vend või õde kas on tugev matemaatikas, teab palju ajaloost, on meister sinu lemmikspordialal, tunneb oivaliselt Pühakirja või teeb häid kõnesid, ära ole tema peale kade! „Kadedus on otsekui mädanik luudes” ja teeb sulle vaid halba (Õpetussõnad 14:30; 27:4). Selle asemel et tunda pahameelt, püüa oma vennalt või õelt midagi õppida. Lepi sellega, et tal on oskusi, mida sul ei ole. Jälgi, kuidas su vend või õde midagi teeb, või veel parem, palu temalt abi.

Barry, keda varem mainiti, hakkas toetuma oma vendade heale eeskujule. Ta ütleb: „Ma nägin, kui õnnelikud mu vennad olid, kui nad said teisi koguduses aidata ja kuulutustööl käia. Seepärast otsustasin järgida oma vendade eeskuju ning hakkasin osalema kuningriigisaalide ja harubüroo ehitustel. Saadud kogemused on andnud mulle enesekindlust ja aidanud saada Jehoovaga lähedasemaks.”

Leia üles oma tugevad küljed

Võib-olla sa kardad, et püüdes jäljendada oma venna või õe häid omadusi, kaotad isikupära. Seda aga ei pruugi juhtuda. Apostel Paulus õhutas esimese sajandi kristlasi: „Võtke mind eeskujuks!” (1. Korintlastele 4:16). Kas Paulus tahtis, et nende isikupära kaoks? Sugugi mitte. Isikupära väljendamiseks on tohutult võimalusi. See, et sa ei oska matemaatikat sama hästi kui su õde või vend, ei tähenda, et oled temast halvem. Sa lihtsalt erined temast.

Paulus andis järgmise praktilise nõuande: „Igaüks katsugu läbi oma töö, ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele” (Galaatlastele 6:4). Miks mitte arendada oma võimeid ja andeid? Mõne võõrkeele õppimine, muusikariista mängimine või arvuti õppimine võib tõsta sinu enesehinnangut ja anda ka väärtuslikke oskusi. Ära muretse sellepärast, kui sul kõik ülimalt hästi ei laabu. Õpi olema põhjalik ja kohusetundlik ning asjalik (Õpetussõnad 22:29). Võib-olla pole sul mõne asja suhtes loomulikku annet, aga „kärmete [„virkade”, Suur Piibel] käsi valitseb”, nagu ütleb Õpetussõnad 12:24.

Eelkõige tuleks sul arendada oma vaimsust. Vaimsetel oskustel on palju püsivam väärtus kui ükskõik missugusel andel, mis võib kergemini teiste tähelepanu köita. Mõtle näiteks kaksikvendade Eesavi ja Jaakobi peale. Eesav sai isalt palju kiita, kuna ta oli „osav kütt, väljal uitaja”. Tema vend Jaakob võis algul kahe silma vahele jääda, sest ta oli „vagane mees, kes elas telkides” (1. Moosese 25:27). Eesav aga ei arendanud oma vaimsust ja nii jäi ta ilma õnnistustest. Jaakob kasvatas armastust vaimsete asjade vastu ja sai Jehoovalt rikkalikke õnnistusi (1. Moosese 27:28, 29; Heebrealastele 12:16, 17). Mida me sellest õpime? Püüa vaimselt areneda ja lase oma valgusel paista, „et sinu edenemine oleks ilmne kõikidele” (Matteuse 5:16; 1. Timoteosele 4:15).

Clare, keda varem mainiti, ütleb: „Pidin rahulduma sellega, et elan oma vanemate õdede varjus. Siis aga otsustasin järgida Pühakirja nõuannet avardada oma südant. Hakkasin eri koguduseliikmetega kuulutamas käima ja otsisin viise, kuidas teisi koguduses aidata. Kutsusin ka koguduse eriaelisi vendi ja õdesid külla ning valmistasin neile süüa. Nüüd on mul lai sõprusring ning mu enesekindlus on kasvanud.” (2. Korintlastele 6:13.)

Aeg-ajalt võivad vanemad teha vea ja manitseda sind, et sa oleksid rohkem oma venna või õe moodi. Sa võid aga leida lohutust teadmisest, et vanemad peavad silmas sinu parimaid huve (Õpetussõnad 19:11). Sa võid siiski oma vanematele lugupidavalt öelda, milliseid tundeid niisugune võrdlemine sinus tekitab. Ehk püüavad nad siis leida teisi viise, kuidas oma huvi sinu heakäekäigu vastu ilmutada.

Pea meeles, et Jehoova Jumal märkab sind, kui sa teda teenid (1. Korintlastele 8:3). Barry sõnab kokkuvõtteks: „Tajun, et mida kauem ma Jehoovat teenin, seda õnnelikum ma olen. Inimesed näevad nüüd, kes ma tegelikult olen, ja hindavad mind nii nagu mu vendigi.”

[Allmärkused]

^ lõik 5 Mõned nimed on muudetud.

^ lõik 5 Jehoova tunnistajate korraldatud kool.

[Pilt lk 25]

Kas su õde või vend on tihti tähelepanu keskpunktis?

[Pilt lk 26]

Arenda oma andeid ja huvisid

[Pilt lk 26]

’Lase oma valgusel paista’, edenedes vaimselt