Linnu-show särav täht

„ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT

PAABULIND astub oma hiilgava värvikireva lehviku taustal ette otsekui uue teatrilavastuse staar. Säravad püstiaetud suled, mis on linnust endast viis korda pikemad, sädelevad kaunilt päikesekiirtes.

See suurejooneline vaatepilt on paabulinnu kosimisrituaal. Kui etendus on jõudnud kulminatsiooni, hakkab paabulind oma saba väristama, nii et suled sahisevad, millel on ilmselt tähtis osa show’ õnnestumisel. Kuidas võiks küll tema väljavalitu sellest maailma uhkeimaks enesereklaamiks peetud etendusest mitte vaimustuda?

Isased paabulinnud esinevad aga neilegi, kes ei kuulu nende pruudikandidaatide hulka. „Loodusuurijad ütlevad, et paabulinnud esinevad sagedamini ja kauem inimeste kui emaslindude ees,” kommenteeritakse raamatus „Wonders of Peacocks”. Võib-olla just tema valmisolekust oma toredust demonstreerida ongi tulnud kõnekäänd „uhke nagu paabulind”.

Ja miks ei peakski see lind oma sulgi demonstreerima? On need ju kahtlemata vaatamist väärt. Paabulinnu pikad saba ülapoole kattesuled, mis on täis erksavärvilisi silmalaike, on eri pikkusega ja moodustavad laiali laotatult lehviku. Olenevalt päikesekiirte langemise nurgast, on ta suled kas vaskjad, pronksjad, kuldsed, sinakasrohelised või lillakad.

Läänemaades, kus paabulinnu peamiseks eesmärgiks arvatakse olevat uhkelt ringi kõndida ja oma sulgi demonstreerida, võivad linnu muud kasulikud omadused varju jääda. Paabulinnu kodumaal Indias hindavad maainimesed teda aga selle poolest, et ta püüab noori kobrasid ja teisi mürkmadusid. Kuna kobra mürk ei paista paabulinnule mõjuvat, peetakse teda Idamaades jumalikkuse ja surematuse sümboliks.

Ligikaudu 3000 aastat tagasi hinnati paabulinde kõrgelt Lähis-Idas. Kuningas Saalomon lasi paabulinde oma riiki tuua koos muu väärtusliku kauba, näiteks kulla, hõbeda ja elevandiluuga (1. Kuningate 10:22). „Saalomon oli tõenäoliselt esimene, kes paabulinde Vahemeremaadesse importis,” märgib raamat „The Natural History of the Bible”. Mõned sajandid hiljem vaimustus Aleksander Suur paabulindudest sedavõrd, et keelas oma sõduritel neid tappa.

Ka tänapäeval vaimustub enamik inimesi paabulinnu ainulaadsest etendusest. Me ei tohiks aga unustada selle etenduse lavastajat. Nii nagu kunstniku oskused peegelduvad tema töös, nii ilmneb ka meie Looja kunstnikukäekiri selle eluslooduse pärli välimuses.

 [Lehekülje suurune pilt lk 17]

[Pildi allikaviide lk 16]

Cortesía del Zoo de la Casa de Campo, Madrid