Kui lapsel on palavik

„Mul on paha olla!” Lapse sellise kurtmise peale mõõdad sa ehk kohe tema kehatemperatuuri. Kui tal on palavik, oled sa mõistagi mures.

Nagu selgub USA-s Marylandis Baltimore’i Johns Hopkinsi Lastekeskuses tehtud uurimusest, uskus 91 protsenti lapsevanemaid, et „isegi päris tagasihoidlikul palavikul võib olla vähemalt üks kahjulik tagajärg, näiteks atakk või ajukahjustus”. Samast uurimusest ilmnes, et „89% lapsevanemaid andis lapsele palavikku alandavaid ravimeid juba väiksema palaviku korral kui 38,9 kraadi”.

Kuivõrd sa peaksid muretsema, kui su lapsel on palavik? Kuidas seda kõige paremal moel ravida?

Palaviku tähtis roll

Mis põhjustab palavikku? Kuigi inimese normaalne kehatemperatuur on umbes 37 °C (suust mõõdetuna), võib see päeva jooksul tavaliselt kraadi ulatuses kõikuda. * Niisiis võib kehatemperatuur olla hommikul madalam ja õhtul kõrgem. Ajupõhimikul paiknev hüpotalamus reguleerib termostaadi kombel kehatemperatuuri. Palavik tõuseb siis, kui immuunsüsteem sünteesib ilmselt bakterite või viiruste sissetungi korral veres aineid nimetusega pürogeenid. Selle tagajärjel võib hüpotalamus „kraade juurde keerata”.

Palavik ei pruugi tingimata kahjulik olla, ehkki see võib tekitada halba enesetunnet ja veetustumist. Tegelikult paistab palavikul olevat tähtis roll organismi vabastamises bakteriaal- ja viirusinfektsioonidest, väidab Mayo meditsiinihariduse ja -uuringute sihtasutus. „Külmetushaigusi ja muid hingamisteede nakkusi põhjustavatele viirustele meeldivad madalad temperatuurid. Organism võib väikese palaviku abil viiruse hävitada.” Selle  autoriteetse sihtasutuse väitel „pole väikese palaviku alandamine tingimata vajalik, sest see võib kahjustada lapse loomulikku tervenemismehhanismi”. On huvitav, et ühes Mehhiko haiglas koguni ravitakse mõningaid haigusi kehatemperatuuri tõstmise teel. Sellist ravi nimetatakse hüpertermiaks.

Dr Al Sacchetti American College of Emergency Physicians’ist ütleb: „Palavik iseenesest on harva probleemiks. Kuid see on märk, et tegemist võib olla infektsiooniga. Kui siis lapsel on palavik, peaks koondama tähelepanu temale ja võimalikule infektsioonile, aga mitte kraadiklaasi näidule.” Ameerika Pediaatriaakadeemia märgib: „Alla 38,3-kraadist palavikku pole üldjuhul vaja ravida, juhul kui laps ei tunne end halvasti ega pole varem palavikukrampide all kannatanud. Isegi kõrgemad temperatuurid pole veel iseenesest ohtlikud või tõsiseltvõetavad, kui last ei ähvarda palavikukrambid või kui ta ei põe mingit kroonilist haigust. Olulisem on jälgida lapse käitumist. Kui ta sööb ja magab hästi ning tahab aeg-ajalt mängida, pole teda arvatavasti ravida vaja.”

Kuidas kerget palavikku ravida

See ei tähenda veel, otsekui ei saaks sa midagi lapse heaks teha. Toome siin ära mõningad meedikute soovitused kerge palaviku ravimiseks. Hoia oma lapse tuba meeldivalt jahedana. Pane lapsele selga kerged rõivad. (Ülekuumenemine võib palavikku tõsta.) Paku lapsele tavalisest rohkem vedelikke, näiteks vett, lahjendatud puuviljamahla ja suppi, sest palavik võib põhjustada veetustumist. * (Kofeiinisisaldusega joogid, nagu koolajoogid ja must tee, on diureetikumid ning võivad veekaotust veelgi suurendada.) Väikelapsi tuleks rinnaga edasi toita. Väldi raskestiseeditavaid toite, sest mao talitlus on palaviku tõttu pärsitud.

 Kui lapse palavik tõuseb kõrgemale kui 38,9 °C, võib üldjuhul anda apteegi käsimüügiletis saadaolevaid palavikku alandavaid ravimeid, nagu näiteks paratsetamool või ibuprofeen. Kuid seejuures on tähtis pidada kinni sildil näidatud doosist. (Alla kaheaastastele lastele ei tohiks ilma arsti soovituseta mingit rohtu anda.) Palavikku alandavad ravimid viirustesse ei toimi. Seetõttu ei soodusta need lapse paranemist külmetushaigusest või mingist muust sedalaadi haigusest, ent need võivad leevendada halba enesetunnet. Mõningate asjatundjate arvates ei tohiks alla 16-aastastele lastele palaviku leevendamiseks anda aspiriini, sest seda seostatakse eluohtliku haiguse Reye’ sündroomiga. *

Samuti saab palavikku alandada lapse keha käsnaga niisutades. Laps tuleb panna istuma vanni mõne sentimeetri sügavusse leigesse vette ning niisutada ta keha märja käsnaga. (Alkoholi sisaldavaid vedelikke ei tohiks kasutada, sest need võivad olla mürgised.)

Juuresolevast kastist võib saada kasulikku infot, mis aitab otsustada, millal arst välja kutsuda. Arstiabi on eriti oluline piirkondades, kus on laialdaselt levinud sellised virulentsed palavikuhaigused nagu denguepalavik, Ebola viirus, kõhutüüfus ja kollapalavik.

Niisiis teed sa üldjuhul kõige paremini, kui hoolitsed lapse parema enesetunde eest. Meeles tuleks pidada seda, et väga harva on palavik sedavõrd kõrge, et põhjustab närvikahjustusi või surma. Ka palavikust põhjustatud atakkidel – kuigi need tekitavad ärevust – pole üldjuhul kestvaid järelmõjusid.

Loomulikult on parim ravi ennetamine. Üheks kõige tõhusamaks lapse kaitsemeetodiks nakkuste eest on õpetada teda pidama kinni hügieenireeglitest. Last tuleks õpetada käsi pesema, seda eriti enne sööma asumist, pärast tualetis käimist ning pärast rahvarohkes kohas viibimist või loomadega kokkupuutumist. Ära siis hakka liigselt muretsema, kui su lapsel hoolimata sinu parimatest pingutustest ikkagi kerge palavik tõuseb. Nagu eelnevast selgus, saab last palavikust toibumisel tublisti aidata.

[Allmärkused]

[Kast lk 27]

Kutsu arst välja, kui palavikus laps . . .

▪ on kolmekuune või noorem ning tema pärasooletemperatuur on 38 °C või kõrgem

▪ on kolme- kuni kuuekuune ning tema kehatemperatuur on 38,3 °C või enam

▪ on vanem kui kuuekuune ning tema kehatemperatuur on 40 °C või enam

▪ keeldub joogist ning tema juures ilmneb veetustumise tundemärke

▪ on atakis või erakordselt loid

▪ on pärast 72 tunni möödumist ikka palavikus

▪ nutab vahetpidamata või ilmutab segasuse või ülierutuse märke

▪ kannatab lööbe, hingamisraskuste, kõhulahtisuse või korduvate oksendamishoogude all

▪ kannatab kaelakangestuse või ägeda peavalu all

[Allikaviide]

Allikas: The American Academy of Pediatrics