Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kui suurt kasu toovad metsad?

Kui suurt kasu toovad metsad?

Kui suurt kasu toovad metsad?

METSAGA on kaetud ligi kolmandik maakera maismaapinnast, kuid see ala on pidevalt vähenemas. ÜRO Arenguprogrammi väljaanne „Choices–The Human Development Magazine” teatas aastal 1998, et ainuüksi arengumaades „hävitatakse igal aastal ligi 4 miljoni hektari ulatuses metsa, mis on Šveitsi-suurune ala”.

Vastuoluline metsaraie

Metsade hävitamine on mõnede ekspertide sõnul vastuoluline tegevus. Seda sellepärast, et metsa mahapõletamine ja raadamine jätkub majanduslikel põhjustel, ent ühe raporti järgi toob metsa säilitamine „rohkem kasu kui maharaiumine või -põletamine”. Mismoodi?

Dr Philip M. Fearnside ja dr Flávio J. Luizão Brasiilias Manauses asuvast riiklikust Amazonase uurimisinstituudist räägivad ajakirjale „Ärgake!”, et vihmametsad on, nagu nad seda väljendavad, „kogu maailma teenistuses”. Selle teenistuse hulka käib süsinikdioksiidi (kasvuhoonegaaside) sidumine, pinnase erosiooni ja üleujutuste ärahoidmine, toitainete ringlus, sademete regulatsioon. Lisaks pakub mets varju ohustatud loomaliikidele ja kaitseb metsikuid põllukultuure. Samuti pakuvad metsad silmailu ja on head puhkusekohad. Ühe teadlase sõnul on kõigil sellistel keskkonnateenustel majanduslik väärtus.

Vaadelgem näiteks metsa võimet siduda süsinikku. Raiutud puudelt eraldunud süsinik siirdub süsinikdioksiidina atmosfääri ja on üks globaalse soojenemise tegureid. Seega saab välja arvestada, missugust majanduslikku kasu toob maailmale metsa võime siduda süsinikku, kui võrrelda seda sellega, mis läheks maksma süsiniku emissiooni vähendamine inimese loodud vahenditega.

Kesk-Ameerika arengupanga Brasiilia kontori keskkonnanõustaja Marc J. Dourojeanni sõnade järgi näitavad säärased arvestused, et „metsade väärtus süsiniku talletajana on tunduvalt suurem kui puidult ja põllumaalt tulenev kasu”. Siiski võetakse maha järjest rohkem metsa. Mispärast?

Huvi säilitada

Toome järgmise näite. Grupile inimestele kuulub elektrijaam. Jaam varustab elektriga ümbruskonna linnu, kuid tarbijad ei maksa selle eest sentigi. Mõne aja pärast arutavad omanikud: „Jaama seismapanek, seadmete lahtimonteerimine ja inventari müük oleks majanduslikult tulusam kui jaama säilitamine ilma mingi tasuta.” Mõnede metsarikaste riikide ametnikud paistavad nii mõtlevat. Kuna maailma elanikud ei maksa teenuste eest, mida mets pakub, tundub majanduslikult mõttekam metsad maha võtta (nii-öelda jõujaam lammutada) ja müüa puud (inventar), et saada kohest ja rikkalikku kasu. Umbes seda rada nende mõtted liiguvad.

Ainus viis seda suundumust muuta on Dourojeanni sõnul see, kui inimesed saaksid aru metsade säilitamise vajalikkusest. Ühe ideena pakub Brasiilia tuumafüüsik ja endine São Paulo ülikooli nõustaja dr José Goldemberg välja kehtestada „ülemaailmne süsinikumaks” niinimetatud fossiilkütuste tarbijatele.

Selle ettepaneku pooldajate arvates sõltuks sissenõutava maksu suurus sellest, kui palju tarbib riik kütust ja toodab kasvuhoonegaase. Näiteks Ameerika Ühendriigid, kus elab 5 protsenti maailma rahvastikust, toodavad ligi 24 protsenti maailma kasvuhoonegaasidest. Mõne arvates võib selliselt riigilt saadud maksudega kompenseerida nende maade vajadusi, kes loobuvad metsaraie kiirest kasumist, et säilitada oma metsi. Sel moel maksavad tarbijad „elektrimaksu” ja omanik on majanduslikult huvitatud säilitada oma „jõujaam”.

Kes peaks aga kehtestama keskkonnateenuste hinnad? Kes koguks ja jaotaks makse?

Tuleb muuta käitumist

„Need küsimused on kõige õigem esitada ülemaailmsele metsakonverentsile,” sõnab Dourojeanni. Selline konverents peaks määrama metsade keskkonnateenuste maksude suuruse. Seejärel tuleks „moodustada maailma metsaorganisatsioon, mis juhiks seda rahvusvahelist ettevõtmist”.

Kuigi selle rahvusvahelise probleemi lahendamisel paistab olevat mõistlik kasutada rahvusvahelist institutsiooni, möönab Dourojeanni: „Metsandusprobleemide lahendamiseks loodud institutsioonide ja komisjonide rohkus pole aidanud neid sõlmküsimusi lahendada.” Tema sõnul vajatakse hoopis „drastilisi muutusi sotsiaalses ja majanduslikus käitumises”. Tõesti, metsade säilitamine nõuab enamat kui seaduse muutmist – see nõuab südame muutmist.

Kas säärased probleemid üldse kunagi lahenevad? Lahenevad küll, sest seda on tõotanud maakera Looja Jehoova Jumal. Piibel näitab, et ta on rajanud valitsuse, mis hakkab peagi juhtima tervet maailma ning lahendab maailma vaevavad probleemid. See valitsus „jääb igavesti hävitamatuks” (Taaniel 2:44). Lisaks sellele õpetab see valitsus maa ökosüsteemi õigesti kasutama, kui maakera elanikud õpivad järjest paremini tundma oma Loojat, keda Piibel tutvustab nimega Jehoova (Jesaja 54:13). Kõik sel ajal elavad inimesed peavad maakera ja selle metsi väga väärtuslikuks.

[Piltide allikaviited lk 26]

Ricardo Beliel / SocialPhotos

© Michael Harvey/Panos Pictures