Noored küsivad:

Kuidas saada heaks kõnelejaks?

„Mulle tundus, et inimesed panid tähele mu ebakindlust ja igat keelevääratust. Ma ei suutnud keskenduda oma kõnele. Arvasin, et kuulajad naeravad vaikselt minu üle.” (Sandy) *

KOOLI aula on inimesi täis. Sa kuuled helivõimendussüsteemi kaudu oma nime ja korraga on kõikide pilgud sinule pööratud. Paar sammu, mis sul tuleb kõnepuldini jõudmiseks astuda, tunduvad kilomeetripikkusena. Sinu peopesad hakkavad higistama, jalad värisevad ja suu tundub olevat täiesti kuiv. Siis veereb mööda su põske alla hiigelsuur higitilk. Kui piinlik! Sa tead, et sinu ees ei istu saalitäis vaenlasi, ent ometi tunned sa ennast just nii.

Tuleb möönda, et enamik meist pelgab teiste ees rääkimist (Jeremija 1:5, 6). Mõned on öelnud, et kardavad avalikkuse ees kõnelemist isegi rohkem kui surma. Ometi on mõjuvaid põhjusi, miks olla avalikust kõnelemisest huvitatud. Vaatame mõningaid neist põhjustest ja arutleme, kuidas on võimalik saada heaks kõnelejaks.

Kui sul palutakse sõna võtta

„Kõnepidamine on oskus, mida läheb tarvis igaühel.” Nii on kirjas kõnekunsti kursuse kuulutusel. Jah, varem või hiljem tuleb võib-olla ka sinul teiste ees sõna võtta. Näiteks pannakse kõnekunstile suurt rõhku paljudes koolides. Noor naine, kelle nimi on Tatiana, meenutab: „Koolis tuli mul tihti oma klassikaaslaste ees rääkida.” Õpilased, kellel tuleb anda suulisi vastuseid, teha raamatutest ülevaateid, esitlusi ning osaleda väitlustes, peavad tihti kõnelemiseks valmis olema.

Kui sa hakkad tööl käima, palutakse sul võib-olla anda oma töökaaslastele väljaõpet, teha kliendile esitlus või kanda juhatusele ette finantsaruannet. Tegelikult on kõnelemisoskus vajalik paljude ametite puhul, näiteks ajakirjanduses, juhtiv- ja müügitöös ning suhtekorralduses.

Kas see on vajalik ka siis, kui töötad töölisena või kontoris? Sellest, kui hästi sa oskad rääkida tööintervjuul, sõltub, kas sind võetakse tööle või mitte. Eneseväljendamisoskus tuleb tegelikult kasuks igal pool. Corrine, kes töötas pärast kooli lõpetamist kolm aastat ettekandjana, ütleb: „Kui sa oskad ennast hästi väljendada, peetakse sind küpsemaks ja vastutustundelisemaks. Tänu  sellele võid ka saada paremat tööd, suuremat palka või vähemalt suurema lugupidamise osaliseks.”

Noortel kristlastel tuleb teiste ees kõneleda ka jumalateenistuses olles (Heebrealastele 10:23, UM). „Tähtis on osata väljendada end selgelt,” märgib Taneisha. „Meil on eesõigus kuulutada head sõnumit Jumala Kuningriigist.” (Matteuse 24:14; 28:19, 20.) Noored kristlased ei saa ei koguduses ega teenistuses ’jätta rääkimata seda, mida on näinud ja kuulnud’ (Apostlite teod 4:20; Heebrealastele 13:15).

Kõneoskuse arendamine tuleb seega kasuks nii mitmelgi viisil. Sellegipoolest võid tunda end suure kuulajaskonna ees ärevalt. Kas sellisest närvipingest võib kuidagi vabaneda? Jah, võib küll.

Kuidas kartusest lahti saada

„Sa ei pea olema geenius ega täiuslik inimene, et hästi kõneleda,” ütleb dr Morton C. Orman, kes on elukutseline kõnepidaja ning aitab stressist vabaneda. „Kõige olulisem on see, et sa annaksid kuulajatele teada midagi tähtsat.” Teisisõnu, keskendu sõnumile, mitte iseendale ega oma närvipingele. Mõned esimese sajandi kristlased ei pidanud apostel Paulust just eriti suurepäraseks kõnepidajaks, aga kuna Paulusel oli alati midagi tähtsat öelda, oli ta ikkagi tõhus kõneleja (2. Korintlastele 11:6). Niisiis, kui sa annad teistele teada midagi olulist, millesse sa ka ise usud, muutub su närvipinge suurema tõenäosusega väiksemaks.

Teine tuntud kõnepidaja ja kõneõpetaja Ron Sathoff annab järgmise soovituse: ära pea oma kõnet esinemiseks, vaid vestluseks. Suhtu oma kuulajatesse mitte kui suurde inimrühma, vaid kui üksikisikutesse, nii nagu sa teeksid seda tavalise vestluse käigus. Ilmuta oma kuulajaskonna vastu isiklikku huvi ning kõnele loomulikult (Filiplastele 2:3, 4). Mida vestluslikum on sinu lähenemine, seda rahulikum sa oled.

Teine üldlevinud ärevuse põhjus on kartus enda rumalakstegemise või kuulajate kriitika ees. Professionaalne kõnepidaja ja kõneõpetaja Lenny Laskowski tuletab meelde, et kuulajad ootavad tegelikult igat ettekannet positiivse suhtumisega. „Nad tahavad, et kõnepidajal läheks hästi, mitte halvasti,” ütleb Laskowski. Seega tuleb meil endal olla positiivselt meelestatud. Tervita mõningaid kuulajaid, kui nad kohale jõuavad. Suhtu neisse kui sõpradesse, mitte vaenlastesse.

Pea meeles ka seda, et närvilisus pole täiesti halb asi. „Vastupidiselt üldisele arvamusele  tuleb ärevus sinule ja su ettekandele kasuks,” ütleb üks ekspert. Kuidas nii? Sest veidi ärevust näitab, et sa oled tagasihoidlik, mis takistab sul muutumast liiga enesekindlaks (Õpetussõnad 11:2). Paljud sportlased, muusikud ja näitlejad tunnevad, et veidi ärevust aitab neil saavutada paremaid tulemusi ja see võib paika pidada ka kõnelemise puhul.

Mõningaid nõuandeid

Mõned noored kristlased, kes on rakendanud neid ja teisi mõtteid, on juba saanud mingil määral kogemusi ning saavutanud edu kõnelemises kas koolis, tööl või oma koguduses. Vaata, kas nende soovitustest võiks olla kasu ka sulle.

Jade: „Väljenda kõnematerjali oma sõnadega. Kinnita endale, et see, millest räägid, on oluline. Kui sa ise tunned, et su jutt on tähtis, arvavad nii ka sinu kuulajad.”

Rochelle: „Mina leidsin, et suurt kasu toob enda filmimine. Seda videot on küll piinlik vaadata, aga sellest on abi. Püüa ka valida teema, mis sulle meeldib. Seda on sinu kõnest näha.”

Margrett: „Mulle tundub, et räägin palju loomulikumalt ja vestluslikumalt, kui kasutan kõneplaani, selle asemel et kõike sõna-sõnalt paberi peale kirjutada. Ka see rahustab mind, kui hingan enne kõnelema hakkamist sügavalt sisse.”

Corrine: „Ära karda enda üle naerda. Igaüks teeb vigu. Sul tuleb püüda lihtsalt teha oma parim.”

Nii nagu spordi, kunsti või musitseerimise puhul, ei saa ka kõnepidamise kunstis miski asendada kogemusi ja praktikat. Tatiana soovitab teha oma kõne aegsasti valmis, sest siis on piisavalt aega seda harjutada. Ja ära anna alla. „Mida rohkem ma teiste ees räägin, seda kindlamana ma end tunnen,” ütleb ta. On veel üks abiallikas, mida ei tohiks unustada, ja seda eriti siis, kui sul tuleb kõneleda jumalateenistuse kaitseks.

Parima õpetaja abi

Noor Taavet, kes sai hiljem Iisraeli kuningaks, oli tuntud kui mees, kes on „osav sõnas” (1. Saamueli 16:18). Mis oli talle abiks? Ilmselt oma noorpõlves, kui ta oli pikki päevi vabas looduses lambakarjas, arendas ta palvetades häid suhteid Jehoova Jumalaga, kes on parim õpetaja (Laul 65:3). Tänu nendele lähedastele suhetele Jehoovaga rääkis Taavet selgelt, jõuliselt ja veenvalt isegi rasketes oludes (1. Saamueli 17:34–37, 45–47).

Sa võid olla kindel, et Jumal aitab ka sinul teenistuses veenvalt rääkida. Just nii nagu ta aitas Taavetit, annab ta ka sulle „õpetatute keele” (Jesaja 50:4, UM; Matteuse 10:18–20). Kui kasutad võimalusi parandada oma kõnelemisoskust, võib sinust saada hea kõneleja.

[Allmärkus]

[Kast lk 18]

Väljaõpe

Kõikjal maailmas toimub Jehoova tunnistajate kogudustes igal nädalal teokraatlik teenistuskool, kus antakse Piiblil põhinevat väljaõpet. Selles koolis osalevad õpilased aruteludes, teevad koguduse ees esitlusi ning neile antakse abi, kuidas saada paremaks kõnelejaks. Kas sellest koolist on kasu? 19-aastane Chris räägib oma kogemusest.

„Enne kui ma sellesse kooli astusin, tundsin end inimeste seas väga ebamugavalt,” ütleb ta. „Ma poleks iial uskunud, et suudan laval inimeste ees kõneleda. Mõned koguduseliikmed aga julgustasid mind, öeldes, et isegi siis, kui ma laval kokutaksin, tunneksid nad minu üle head meelt, teades, kui palju pingutusi see on minult nõudnud. Pärast igat minu kõnet tulid nad mind kiitma. Sellest oli suur abi.”

Chris on selles koolis käinud juba viis aastat ja nüüd valmistub ta oma esimeseks 45-minutiliseks kõneks. Kas ka sina käid selles koolis?

[Pildid lk 16, 17]

Väljendusoskus tuleb kasuks kõikides eluvaldkondades