Jaapani kuumaveeallikad

„ÄRGAKE!” JAAPANI-KORRESPONDENDILT

MIS kerkib sinu silme ette, kui mõtled Jaapanile? Kas Fuji mägi, kiirrongid või hiidlinn Tokyo? Peale eelmainitu on tõusva päikese maal veel palju muudki huvitavat. Näiteks käivad igal aastal miljonid inimesed kas meditsiinilistel põhjustel või lõõgastumise eesmärgil Jaapani kuumaveeallikates. Mõned aastad tagasi viibis ühe aasta jooksul Jaapani hotellides ja võõrastemajades, kus on võimalik kümmelda kuumaveeallikas, umbes 140 miljonit inimest. Miks on mineraalveeallikaga kuurordid nii populaarsed?

Kuumaveeallikate ajalugu

Jaapanlased on nautinud geotermaalsetes vetes kümblemist juba sajandeid. Kuumaveeallikate kasutamist mainitakse juba 8. sajandist pärinevates kirjutistes. Mineraalveeallikate ravitoimet hakkas tõenäoliselt propageerima 16. sajandil elanud feodaal Takeda Shingen. Shingen ja tema samuraid  kümblesid kuumaveeallikates pärast lahinguid, et parandada mõõga- ja torkehaavu, luumurdusid ning muljumishaavu. Allikavesi aitas ka leevendada stressi ja valmistada mehi järgmiseks lahinguks.

Kui mõelda sellele, et relvastamata samuraisid võidi ootamatult rünnata, polnud kuumaveeallikates kümblemine sugugi turvaline. Sellepärast kasutasid Takeda Shingen ja tema samuraid raskesti ligipääsetavaid allikaid, mida hiljem hakati kutsuma Shingeni peidetud allikateks. On huvitav, et neidsamu allikaid kasutavad praegu professionaalsed sportlased, näiteks sumomaadlejad ja pesapalli mängijad, kes loodavad nii tulevasteks võistlusteks jõudu saada.

Ainulaadsed geograafilised iseärasused

Jaapani geograafiline eripära on termaalallikate olemasoluks igati soodne. Jaapani saarestikus asub 245 vulkaani, millest 86 on tegevvulkaanid. Need vulkaanid on meeldetuletuseks sellest, millised protsessid toimuvad sügaval maa sees. Missugused protsessid need siis on?

Jaapani saared asuvad üksteisele lähenevatel maakoorelaamadel. Arvatakse, et magma tungib maapinnale nende hiigelplaatide piirialadel. Täpselt nende piirialade kohal asuvad magma nähtavad väljapääsuteed – vulkaanid. Sellised geotermilised alad on ka soojuskoldeks maa-alustele allikatele. Magma ja kuumad kivid soojendavad põhjavett, milles lahustuvad mineraalid, ja see loob kuumaveeallikate tekkeks ideaalsed tingimused. Raamat „The Hot Springs of Japan” märgib: „Ühtki teist maad pole õnnistatud nii paljude looduslike kuumaveeallikatega kui Jaapanit.” Vastavalt 1998. aasta nimestikule oli selles riigis 2839 kuumaveeallikat.

Jaapani kuumaveeallikad erinevad üksteisest suuruse, kuju ja vee värvuse poolest. Jaapani keskkonnaagentuur on liigitanud sealsed kuumaveeallikad nende ravitoime järgi üheksasse keemilisse kategooriasse. Kuumaveeallikatele pandud nimed viitavad tihtipeale nende omadustele. Näiteks rauarikkad allikad võivad muuta vannilina oranžpunaseks.  Nende rauarikaste allikate nimi sisaldab sõna „punane”. Suure soolasisaldusega kuumaveeallikaid nimetatakse soolavannideks. Kuidas sulle meeldiks kasta end angerjavanni? Mõte sellest võib tunduda üsna ebameeldiv. Tegelikult pole aga nendes allikates ühtki angerjat. Kuumaveeallika nimi on tulnud hoopiski sellest, et pärast allika leeliselises vees kümblemist muutub nahk libedaks nagu angerjal.

Kaunid vaated

Kümblus kuumaveeallikas, mida ümbritsevad kaunid mäed ja orud, jõed, mererannik või tasandikud, on ainulaadne ja unustamatu elamus. Kuna paljud Jaapani kuumaveeallikatest asuvad lahtise taeva all, avanevad suplejatele kaunid looduslikud vaated. Katuseks pea kohal on sini-sinine taevas ning seinteks ümberringi kõrged mäed. Selles „toas” võib hommikuti kuulda linnulaulu või vaikset oja vulinat. Kaunitest loodusvaadetest siin juba puudust ei tule.

Kas sulle meeldiks kümmelda kose all? Ka seda võib siin teha. Langev vesi teeb head massaaži ja  nii on võimalik proovida veel üht jaapani stiilis kümblusviisi. Kümmelda võib ka koopas, kus kuum mineraalvesi pulbitseb välja sügavalt maa seest. Mõned kuumaveeallikad asuvad rannas, kus saab imetleda päikeseloojangut, teised aga jõgede ääres.

Ükskõik millist kuumaveeallikat keegi ka ei prooviks, üks asi on alati kindel – vulkaaniküttega allikas kümmeldes saad sa kas või hetkeks kergendust argielupingetest. Veest välja tulles tunned tõelist värskendust ja oled ehk õppinud pisut rohkem jaapanlaste eluviisi tundma. Kui sul avaneb kunagi võimalus sõita siia maailmanurka, tule kümblema Jaapani kuumaveeallikatesse!

[Kast/pilt lk 14]

KUUMAVEEALLIKAD JA ŠOGUNID

Mineraalvett peeti eriti hinnas Edo ajastul (1603–1867). Šogunid ehk väepealikud lasid endale mineraalvett tuua koguni Atamist Edosse (Tokyo), mille vahemaa on 110 kilomeetrit. Mineraalvesi toodi kohale puutünnidega, mida kanti kandepuudel. Tee jooksul vahetusid veekandjad mitu korda. Niiviisi kanti vett edasi üsna kiiresti. Kui termaalvesi tünnidesse kallati, oli see peaaegu keemistemperatuuri juures, kuid pärast vaevarikast teekonda, mis kestis umbes 15 tundi, oli vesi just parasjagu nii soe, et šogun võis nautida lõõgastavat kümblust oma lossis Edos.

[Allikaviide]

A Chronological Table of the History of Atami

[Kast/pilt lk 16]

Etikett

Jaapanis on tavaks end pesta enne kuumaveeallikasse minekut. Alles siis, kui keha on korralikult loputatud, minnakse puhtasse mineraalvette. * Vette tasub minna aeglaselt, sest mõne kuumaveeallika temperatuur võib olla väga kõrge. Pärast kuumaveeallikast väljatulekut keha enam veega ei loputata, vaid lihtsalt kuivatatakse rätikuga. Arvatakse, et vees sisalduvad mineraalid muudavad naha pehmemaks.

[Allmärkus]

[Pildid lk 17]

Kuumaveeallikates käiakse kümblemas kõikidel aastaaegadel

[Allikaviited]

Kosk: Yubara, Okayama Prefecture; talv: The Mainichi Newspapers

[Pildi allikaviide lk 15]

Hakkoda Onsen Yusen