Nahk kui linnamüür

Vanasti ehitasid inimesed linna ümber tugeva müüri, et kaitsta end sissetungijate eest. Linnamüür takistas vaenlaste pealetungi ning sellelt müürilt said elanikud linna kaitsta. Ka inimese kehal on selline kaitsemüür, milleks on nahk. Kuidas kaitseb nahk meid „sissetungijate” eest?

Meie naha pind kubiseb bakteritest ja teistest mikroorganismidest, millest mõned võivad põhjustada infektsioone ja haigusi. Nahk on aga midagi enamat kui lihtsalt passiivne kaitsebarjäär. See tõrjub sissetungijaid eemale, tootes mikroobivastaseid valke ehk peptiide, mis toimivad kui kaitsjad. Mõned neist valkudest on pidevalt valvekorras, teised asuvad aga tööle siis, kui nahk on vigastada saanud.

Kaks esimesena avastatud mikroobivastast peptiidide rühma osutusid kaitsjateks, mis asuvad oma tööpostile siis, kui neid on tarvis. Mõlema rühma valke hakkavad naha pealmise kihi rakud eritama siis, kui nahka on vigastatud või kui on tekkinud põletik. Need peptiidid hävitavad sissetungijaid, uuristades vaenlase rakumembraani kanaleid.

Aastal 2001 leidis Saksamaal Tübingeni ülikooli teadlaste rühm teist tüüpi mikroobivastase valgu, mis on kogu aeg aktiveerunud. Erinevalt eelmainitud valkudest toodavad seda valku higinäärmed terves nahas. Kuidas see valk toimib, pole veel teada. Kuid fakt, et higistamine aitab haigusi ära hoida, võib selgitada seda, miks inimesed, kes pesevad end liiga palju, on altimad nahainfektsioonide ja ekseemide suhtes.

Nagu muistse linna müür, nii kaitseb ka nahk meid sissetungijate eest. Arvatavasti nõustud sinagi laulukirjutajaga, kes ütles: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti!” (Laul 104:24).