Vaatleme maailma

Eksootiliste loomade sissetung Hispaaniasse

„Hispaaniast on leitud enam kui nelikümmend maakera eri paikadest pärit võõrliiki, kelle hulka kuuluvad nii linnud kui ka maismaa- ja mereloomad, kes on tekitanud kahju kohalikule floorale ja faunale,” annab teada Hispaania ajaleht „El País”. Sissetungijate nimekirja kuulub Saksamaalt pärit harilik säga, Kariibi merest pärit rohevetikas Caulerpa taxifolia, Argentiinast sissetoodud munkpapagoi ja Põhja-Ameerika päritoluga mink. Paljusid eksootilisi liike on müüdud Hispaanias kui lemmikloomi või toodud sisse mõnel muul kaubanduslikul eesmärgil. Osa neist loomadest on inimeste juurest minema pääsenud, osa on peremehed hüljanud, kui need on omanikule tülikaks või kasutuks muutunud. „Võõrliikide sissetoomine on peale elupaikade kahanemise pärismaiste liikide vähenemise suurimaks põhjuseks,” ütleb bioloog Daniel Sol.

 Maomürgi vastumürk munadest

„India teadlased on avastanud, et kanamunadest võib hakata saama molekule, mis ravivad maohammustusi,” kirjutab „The Times of India”. Umbes 12 nädala vanustele kanadele süstitakse lihasesse maomürki ning kahe-kolme nädala pärast tehakse neile täiendav süst. 21 nädala pärast hakkavad kanad munema mune, mis sisaldavad maomürgivastaseid antikehasid. Teadlased loodavad, et kanamunadest saadud vastumürk võib nüüd asendada hobustelt saadud vastumürgi ja nii ei pea enam „hobustele valulikke protseduure tegema”, ütleb sama ajaleht. Austraalia teadlased on juba kogenud edu, proovides uut vastumürki loomade peal. Kui munadest saadud vastumürk osutub tõhusaks ka inimeste puhul, on sellest suur abi Indias, kus igal aastal salvavad maod 300 000 inimest, kellest kümme protsenti sureb.

Liblika lend

„Juba aastaid on teadlased püüdnud aru saada, kuidas suudavad liblikad väikese lennukiiruse juures nii meisterlikult manööverdada – hõljuda ühe koha peal, lennata tagurpidi või külgsuunas, mis neil kõik nii kergesti välja tuleb,” ütleb Londoni ajaleht „The Independent”. Nüüd arvavad Oxfordi ülikooli teadlased, et nad on lõpuks jõudnud saladuse jälile. Nad jälgisid admiralide lendu aerodünaamilises torus, kuhu oli lastud suitsu. Kui liblikad lendasid aerodünaamilises torus ühelt kunstlillelt teisele, jälgiti neid digitaalse kiirkaameraga, mis salvestas õhu liikumise liblikate tiibade ümber. Teadlased avastasid, et „liblikad ei lenda sugugi kaootiliselt, vaid nad kasutavad meisterlikult mitmesuguseid aerodünaamilisi mehhanisme”. Teadlased loodavad kasutada uusi teadmisi kaugjuhitava lennuki loomisel, mille tiivaulatus on vaid kümme sentimeetrit. Neid õhusõidukeid, mis on varustatud kaameraga, võib siis näiteks inimestele ligipääsmatuid kohti uurima saata.

Unetud itaallased

Aastal 2002 osales üle 600 arsti ja 11 000 patsiendi Itaalia kõigi aegade ulatuslikumas unetuse-uuringus. Uurimistulemused näitasid, et unetuse all kannatab üle 12 miljoni itaallase, kirjutab ajaleht „La Stampa”. 65 protsenti uuringus osalenutest kannatas unisust hommikuti, 80 protsenti päeval ja 46 protsendil oli raske keskenduda oma tööle. „Neil, kes peavad olema roolis, on suur tõenäosus põhjustada avariisid, sest 22 protsenti liiklusõnnetustest põhjustab unisus,” ütleb ajaleht. Uuringus selgus ka see, et 67 protsenti unepuuduse all vaevlejatest polnud sellest probleemist kunagi oma arstile rääkinud. Uuringu koordineerija Mario Giovanni Terzano ütles, et „vähemalt 20 protsendil magamatuse all kannatajatest on primaarne unetus, millel ei paista olevat mingit ilmset põhjust”. Meditsiinilises läbivaatuses võib muidugi ilmneda terviseprobleem. Muude unetuse põhjuste all mainis Terzano ärevust (24 protsenti), stressitekitavaid sündmusi (23 protsenti) ja depressiooni (6 protsenti).

Saigad väljasuremisohus

„1993. aastal elas Venemaa ja Kasahstani steppides üle miljoni saiga. Praegu on neid loomi aga vähem kui 30 000,” kirjutab ajakiri „New Scientist”. Raport annab teada, et see antiloop on langenud salaküttide ohvriks. „Bioloogide sõnul pole ühegi teise suure imetaja populatsioon nii kiiresti kahanenud.” Miks on saigasid rohkem küttima hakatud? Keskkonnakaitsjad, kes olid mures ohustatud ninasarvikute pärast, hakkasid 1990. aastate alguses propageerima saigade sarvi kui aseainet ninasarviku sarvedele, mida kasutatakse hiina meditsiinis. Kuna Hiinas olid saigad välja surnud, võeti sihikule Kesk-Aasia karjad. Viie aastaga (1993–1998) vähenes nende loomade arv peaaegu poole võrra ning aastaks 2002 oli nende arvukus langenud 97 protsenti. Kesk-Kasahstanis on saigade arvukus langenud 99 protsenti. Alles on vaid 4000 looma. Floora ja Fauna Rahvusvahelise Organisatsiooni zooloog Abigail Entwistle ütleb: „Me arvame, et meil on selle liigi päästmiseks aega vaid umbes kaks aastat.”

Mõtted, tunded ja tervis

Sellel, mille peale inimene mõtleb, võib olla palju suurem mõju füüsisele, kui varem arvati, märgitakse Poola ajakirjas „Wprost” ilmunud teadaandes. Raportis lisatakse: „Mõtted ja tunded mõjutavad kõiki elutähtsaid organeid ja süsteeme: närvisüsteemi, immuunsüsteemi, hormonaalsüsteemi, vereringesüsteemi ja paljunemisorganeid.” Seepärast ütleb Varssavi sõjaväe hügieeni ja epidemioloogia instituudi professor Marek Kowalczyk: „Inimesed, kes elavad stressirohket elu, põevad külmetushaigusi ja grippi kaks korda sagedamini kui teised inimesed.” Professor lisab, et masendunud naistel väheneb poole võrra võimalus rasedaks jääda. „Wprost” annab teada ka seda, et kuigi stress ei pruugi põhjustada vähki, „võib see kiirendada vähi kasvu”. Ka viha võib tervist kahjustada, sest arvatakse, et agressiivsetel ja vihastel inimestel on suurem tõenäosus haigestuda südamehaigustesse ning nad on altimad infarktile.

Elevandiluu seaduslik müük

Vaid kümne aasta jooksul (1979–1989) langes Aafrika elevantide arv rohkem kui poole võrra. Üheks põhjuseks oli aina kasvav nõudlus elevandiluust valmistatud esemete järele. Teine põhjus oli see, et salakütid hakkasid üha enam kasutama automaate. Sel põhjusel pani 1989. aastal loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES) elevandiluuga kaubitsemisele täieliku keelu. Hiljaaegu lubas aga CITES Lõuna-Aafrika Vabariigil, Botswanal ja Namiibial müüa 60 tonni elevandiluud, teatab ajakiri „African Wildlife”. See elevandiluu oli konfiskeeritud salaküttidelt ja võetud loomulikku surma surnud elevantidelt. Kahel teisel riigil aga keelati elevandiluu müük, „sest neil polnud piisavalt tõendeid, et nad suudavad hoida ära illegaalse elevandiluuga kauplemise”, ütles artikkel.