Namaqualandi iga-aastane ime

„ÄRGAKE!” LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI KORRESPONDENDILT

Ääretu tasandik kattub rikkaliku kõikmõeldavates värvides lillevaibaga. Külastajatel on seda otse nende silme all sündivat iga-aastast Namaqualandi imet nähes tavaliselt võimatu oma vaimustust tagasi hoida. „Esmapilgul näivad lilled kaljulõhedest väljavalguva sulalaavana, mis täidab oma hõõguvoranži säraga viimasegi nurga ja prao,” lausub üks reisija imetlusega.

Mis siis muudab selle kevadise õilmitsemise nii imetlusväärseks? Namaqualand on mõõtmatult suur sademetevaene piirkond Lõuna-Aafrika Vabariigi loodeosas. Selle piirkonna põhjapiiriks on mägede taga voolav Oranje jõgi. Šveitsist suurema pindalaga Namaqualand (umbes 50 000 ruutkilomeetrit) ulatub ligikaudu 200 kilomeetrit lõunasse, poolele teele Kaplinna. Suurem osa aastast on sellel viljatul kivisel maastikul õhutemperatuur kuni 40 °C päeval ja –8 °C öösel. Praktiliselt pinnaveeta ja napi soolasevõitu põhjaveega Namaqualand võib tunduda vähekutsuv – kuni sünnib igal aastal korduv ime.

Iga aasta augusti algusest kuni septembri keskpaigani vahetult pärast vihmasid kattub muidu põuane Namaqualand kireva lillemerega. Suured väljad on järsku täis oranže, kollaseid, roosasid, valgeid, erkpunaseid, siniseid ja violetseid õisi. Kuna seda õiteküllust on vaid mõni nädal aastas, on kõikjalt maailmast tulnud külastajad juba aegsasti ootusärevil ja valmis nautima silmailu, mida selline ülirikkalik lillekooslus pakub.

Selle tõepoolest muljetavaldava lillevaiba saladus seisneb piisavas sademehulgas, millele järgneb parajal määral päikesepaistet. Seejärel loodavad kõik, et ei hakkaks puhuma lämmatavalt kuumad idatuuled, sest need kõrvetaksid õrnad õied kiiresti elutuks ja värvusetuks.

Namaqualandi imedemaa sõltub ka rikkalikust seemnetoodangust. Ent paljud lilled ei tärkagi igal aastal, vaid demonstreerivad oma ilu vaid kindlate kliimatingimuste korral. Samas kui osa seemneid läheb idanema iga aasta järel, jääb osa seemneid õigeid kasvutingimusi oodates mitmeks hooajaks puhkeseisundisse. „Mõnedel seemnetel on kaitsemehhanism, mis hoiab ära enneaegse idanemise. Selle asemel et tärgata pärast vihmasadu valitsevas kuumuses,  lähevad need seemned idanema vaid siis, kui on piisavalt nii niiskust kui ka jahedust, mis on selles karmis keskkonnas ellujäämise eelduseks,” selgitab üks külastaja.

Olenevalt vihmade ja kõrvetavate tuulte puudumise haprast tasakaalust on iga-aastane õitevälu kordumatu – ühel aastal võib see olla muljetavaldavam kui teisel. „Kuna igal liigil on iseomane idanemistemperatuur ning esimesed vihmad võivad saabuda aprillist juulini (erisuguse õhutemperatuuriga kuud), tärkavad igal aastal olenevalt esimeste vihmade saabumisajast isesugused liigid,” selgitatakse raamatus „Namaqualand–South African Wild Flower Guide”.

Milline õiterikkus siin küll valitseb – liike on enam kui 4000, kusjuures igaühel neist on erisugune kuju, värv ja idanemisviis! On alasid, kus kõigest ühel ruutmeetril võib näha kümmet kuni paarikümmet lilleliiki. Sellise suursuguse vaatepildi kõrval paistaks kunstnikupalett igava ja hallina. Ei piisa ka kõige kõrgelennulisematest sõnadest, et kirjeldada Namaqualandi hingematvat ilu.

Siiski on sellest imetlusväärse iluga lilleväljast saanud inspiratsiooni kunstnikud, poeedid ja kirjanikud. „See oli maakera suur külvipäev,” mõtiskleb Lõuna-Aafrika poeet Diederik J. Opperman, „mil ... välja pudenema hakkas Issanda kõige parema seemnekoti kallihinnaline sisu.” Keegi tulihingeline imetleja on lausunud: „Otsekui vikerkaar oleks laotunud üle metsiku kõrbe ja puistanud kõikjale oma värvilaike.” Üks külastaja mõtiskleb: „Selline määratu ilu paneb hindama meie Looja Jehoova tohutut heldekäelisust ja tarkust.”

Veelgi enam, Namaqualandi iga-aastane imeline vaatepilt kinnitab meile seda, et Looja võib kasutada samasuguseid bioloogilisi mehhanisme paradiislike tingimuste taastamiseks kogu maakeral, nii et tema ustavad ja tänulikud teenijad saaksid seda igikestvalt nautida (Laul 37:10, 11, 29). Siis täitub suurejooneliselt ennustus: „Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia” (Jesaja 35:1).

[Pilt lk 24, 25]

Umbes 50 000 ruutkilomeetri ulatuses puhkevad õide terved väljad