„Tuhande tähe hotell”

„ÄRGAKE!” PRANTSUSMAA-KORRESPONDENDILT

PALJU on neid, kes vahetaksid heal meelel öö neljatärnihotellis õhtu vastu kõrbes imelise tähistaeva lummuses. Sellele mõttele tulin pärast võrratut reisi Põhja-Aafrikas asuva Tuneesia lõunaossa. Nautisin seal mõnusaid hetki niinimetatud tuhande tähe hotellis – rändkarjuse kõrbetelgis.

Sedalaadi „tuhande tähe hotellides” on inimkonna ajaloo jooksul elanud miljonid inimesed Aasia steppidest Sahara ja Põhja-Ameerikani. Kuigi paljud hõimud olid möödunud sajandi jooksul sunnitud telgielust loobuma, on ikka veel tuhandeid nomaade kõrbes rändamas. Nende lausa legendaarse külalislahkuse tõttu kujuneb päev nende seltsis unustamatuks.

„Karvakojad”

Külastamaks nomaadilaagrit ehk düväär’i, nagu seda Põhja-Aafrikas nimetatakse, sõidame koos giidiga vana Land Roveriga läbi kõrbe. Saanud karjustelt teejuhiseid, võimegi lõpuks silmitseda telkide mustjaspruune siluette taamal. Pärast autost väljumist rabab meid sügav kõrbevaikus. Beduiinide sõnul teeb selline vaikus meele selgeks. Meie võõrustaja tervitab meid soojalt ja kutsub telki, mis on umbes 12 meetrit pikk, 5 meetrit lai ja 2 meetrit kõrge. Siseneme meestele ja külalistele mõeldud telgiossa ning võtame kenadel vaipadel istet. Telgi teine ots, mida eraldab külaliste võõrustamise ajal eesriie, on mõeldud perekonnale ja toiduvalmistamiseks. Vestluse  ajal toob lahke perenaine traditsioonilist münditeed, samal ajal kui ta tütred telgi köögiosas kookidetegemiseks tainast sõtkuvad. Neid maitsvaid kooke küpsetatakse tuleasemel savist küpsetusnõus.

Vestluse käigus pärin peremehelt, kuidas on telgi katus ja seinad valmistatud. Tal on ülimalt hea meel seda selgitada. Tegelikult ei koosne seinatükid terviklikust kangast, vaid on valmistatud mitmest umbes 15 meetri pikkusest ja 50 sentimeetri laiusest ribast, mis on kokku õmmeldud. Suuremate telkide seinatükid koosnevad 12–13 ribast. Kuidas neid kangaribasid valmistatakse?

Näen, kuidas üks peremehe tütardest päikesesäras õhtupoolikul telgi ees liival istub ning vilunult kedervart keerutades loomavillast jämedat lõnga valmistab. Sellest lõngast kootakse horisontaalsetel kangaspuudel pikad riideribad. Hõre kude tagab hea õhuvahetuse. Ent vihmasaju ajal lõngad paisuvad, nii et kude muutub tihedamaks ja kangas vettpidavaks. Telgil on kahtlemata väga kohane araabiakeelne nimi bait esh-shaar, mis tähendab „karvakoda”.

Telgi hooldus

Kui kaua telk vastu peab? Rändrahvas kannab kõrbekodade eest tõsist hoolt. Peremees räägib mulle, et tema pere naised koovad seinatüki tarbeks vähemalt ühe kangariba aastas. Tavaliselt asendatakse igal aastal üks kõige kulunum riba uuega. Seega uueneb kaheksast ribast koosnev seinatükk kaheksa aastaga. Mõnes kohas harutatakse ribad lahti ja pööratakse ümber, nii et paremini säilinud sisepind jääb väljapoole.

Kuidas telki toestatakse? Telgi keskosa hoiavad üleval neli aprikoosipuust, mõnikord ka mõnest muust puust teivast. Kaks keskmist teivast on umbes 2,5 meetrit pikad. Iga teiba üks ots on surutud maasse, teine ots aga kinnitub ornamentidega kaunistatud lehtpuust rõhttala külge, mis on 40–60 sentimeetrit pikk. Kergelt kaardunud rõhtpalk annab telgiharjale kaameliküüru kuju. Telgi küljed ja tagaosa on toestatud terve hulga väiksemate ritvadega. Läheme välja, et näha, kuidas telk on kinnitatud. Paneme tähele, et telgi küljetükkide pinguldamiseks on kasutatud kitsekarvadest punutud köisi.

Metsloomade eest pakub kaitset tihe kuivanud okstest tara telgi taga. Telgi lähedusse on seotud nööripidi vaia külge perele kuuluv eesel. Sealsamas ringikujulises tarandikus on lamba- ja kitsekari, kelle eest peremehe tütred usinalt hoolitsevad.

Lihtne elustiil

Juba on valmis koogid, mis aromaatsesse oliiviõlisse kastetuna on maitsvaks kehakinnituseks. Vaatan ringi ja olen nomaadide lihtsast elustiilist rabatud. Mööbli aset täidavad vaid üks puukirst ning mõningad kootud kotid, vaibad ja tekid. Peremehe tütred näitavad mulle uhkusega oma lihtsaid tööriistu villa kraasimiseks ja ketramiseks. Kuid muud materiaalset vara neil suurt polegi. See meenutab mulle mõningat aega telkides elanud karjuspoeedi Taaveti tarku sõnu: „Nad kuhjavad kokku ega tea, kes viib selle” (Laul 39:7).

Paljud nomaadid on küllap vist ümbritsevast inspireerituna poeedid, kellele meeldib osaleda luulevõistlustel. Ka armastavad nad väga lugusid vesta ja vanasõnu lausuda. Mina omalt poolt tsiteerin mõningaid Pühakirja õpetussõnu, milles on rikkalikult Tema täiuslikku tarkust, „kes laotab taevad laiali loorina ja venitab neid otsekui telki elamiseks selles” (Jesaja 40:22). Käes on aeg võõrustajatega hüvasti jätta. Tänan neid südamest nende külalislahkuse eest ja unistan endamisi järgmisest võimalusest veeta aega ühes neist võluvatest „tuhande tähe hotellidest”.

[Pilt lk 26]

Tuleasemel küpsetatud koogid

[Piltide allikaviited lk 26]

Musée du Sahara à Douz, avec l’aimable autorisation de l’Agence de mise en valeur du patrimoine et de promotion culturelle de Tunisie; kaamelid: ZEFA/ROBERTSTOCK.COM