Võitlus Jumala nime kasutamise vastu

TEISEL sajandil elas juudi õpetlane Hananiah ben Teradion, kes korraldas avalikke arutelusid, kus ta õpetas Toorat, mis sisaldab esimest viit Piibli raamatut. Hananiah ben Teradioni tunti ka selle poolest, et ta kasutas Jumala nime ja rääkis sellest teistele. Kuidas olekski ta saanud õpetada Toorat, kasutamata Jumala nime, kui mõelda sellele, et esimeses viies Piibli raamatus esineb Jumala nimi rohkem kui 1800 korda?

Ben Teradion elas aga ajal, mis oli juudi õpetlaste jaoks ohtlik. Juudi ajaloolaste sõnul oli Rooma keiser kehtestanud judaismi õpetamise ja selle usu järgi elamise eest surmanuhtluse. Lõpuks roomlased arreteerisidki Hananiah ben Teradioni. Arreteerimise ajal oli tal käes Toora. Kui ta vastas oma süüdistajatele, tunnistas ta varjamata, et Piiblit õpetades kuuletub ta lihtsalt Jumala käsule. Ometi mõisteti ta surma.

Hukkamispäeval mässiti Hananiah ben Teradionile ümber kirjarull, mida ta oli oma arreteerimispäeval käes hoidnud, ning ta põletati tuleriidal. Teatmeteos „Encyclopaedia Judaica” ütleb, et „tema südame kohale asetati vette kastetud villatupse, et pikendada tema surmaagooniat”. Karistuseks hukati ka tema naine, tütar aga müüdi bordelli.

Kuigi Hananiah ben Teradioni julmas hukkamises olid süüdi roomlased, ütleb Talmud *, et ta „oli surmanuhtluse teeninud ära sellega, et lausus kuuldavalt  Jumala nime”. Juutide arvates oli Jumala nime väljaütlemine ränk patt.

Kolmas käsk

Tõendid näitavad, et ebausk Jumala nime kasutamise suhtes tekkis juutide seas esimese ja teise sajandi jooksul. Mišna (rabide kommentaaride kogumik, mis sai Talmudi aluseks) ütleb, et „mitte kellelgi, kes nimetab Jumala nime”, pole kohta Jumala tõotatud maises paradiisis.

Kust sai selline keeld alguse? Mõned väidavad, et juudid pidasid Jumala nime liiga pühaks, et ebatäiuslikud inimesed võiksid seda suhu võtta. Lõpuks ei julgetud Jumala nime isegi mitte kirjutada. Ühe entsüklopeedia sõnul tekkis hirm Jumala nime kirjutada kartusest, et kui Jumala nimega dokument hiljem juhtumisi ära visatakse, rüvetaks see Jumala nime.

„Encyclopaedia Judaica” ütleb, et „JHWH hääldamisest hoidumine ... tulenes kolmanda käsu väärast tõlgendamisest”. Kolmas käsk kümnest käsust, mille Jumal iisraellastele andis, ütleb: „Sa ei tohi Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Jehoova ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!” (2. Moosese 20:7). Niisiis muutus keeld Jumala nime sobimatult kasutada ebausuks.

Muidugi ei väida mitte keegi tänapäeval, et Jumal määrab oma nime suhuvõtmise pärast inimesele surmanuhtluse tuleriidal, kuid juutide ebausk Jumala nime kasutamise suhtes on jäänud püsima. Paljud viitavad veel praegugi tetragrammatonile kui nimele, mida ei tohi valjult välja öelda. Mõningates ringkondades püütakse hoiduda seda traditsiooni rikkumast sellega, et nimetatakse Jumala nime meelega valesti. Näiteks Jumala nime lühivormi Jaahi hääldatakse Kaah. Halleluuja asemel öeldakse Halleluuka. Mõned isegi väldivad kirjutamast sõna „Jumal”, asendades osa tähti selles sõnas kriipsudega.

Kuidas veel on Jumala nime varjatud

Judaism pole sugugi ainus religioon, kus Jumala nime kasutamist on välditud. Üks näide sellest on paavst Damasus I sekretäri, katoliku preestri Hieronymuse piiblitõlge. Hieronymus lõpetas Piibli tõlkimise ladina keelde 405. aastal ning tema tõlge sai tuntuks kui Vulgata. Hieronymus ei kasutanud oma tõlkes Jumala nime. Järgides oma ajal levinud tava, asendas ta Jumala nime sõnadega „Issand” ja „Jumal”. Ladinakeelne Vulgata oli esimene ametlikult heakskiidetud katoliku kiriku piiblitõlge, mille alusel tehti tõlkeid teistesse keeltesse.

 Näiteks 1610. aastal valminud katoliku kiriku ingliskeelne Piibel Douay Version tõlgiti Vulgatast. Pole siis midagi imestada, et selles tõlkes pole Jumala nime kordagi kasutatud. Douay Version polnud aga sugugi tähtsusetu tõlge. Sellest sai inglise keelt kõnelevate katoliiklaste seas ainus ametlikult heakskiidetud Piibel 1940. aastateni. Niisiis oli Jumala nimi miljonite harraste katoliiklaste eest sadu aastaid varjatud.

Veel üks näide Jumala nime varjamisest on piiblitõlge King James Version. 1604. aastal andis Inglismaa kuningas James I õpetlaste rühmale ülesandeks teha ingliskeelne piiblitõlge. Seitsme aasta pärast saigi valmis King James Version, mis on tuntud ka kui Authorized Version.

Selleski tõlkes ei kasutanud tõlkijad Jumala nime. Jumala nimi esineb King James Version’is vaid mõnes salmis. Enamikul juhtudel on tetragrammaton asendatud sõnadega „ISSAND” ja „JUMAL”. Ka see tõlge sai standardpiibliks miljonitele inimestele. „World Book Encyclopedia” ütleb: „Pärast King James Version’i väljaandmist ei avaldatud rohkem kui 200 aasta jooksul ühtki teist märkimisväärset ingliskeelset tõlget. Selle aja jooksul oli King James Version ingliskeelses maailmas kõige laialdasemalt kasutatav tõlge.”

Need on vaid kolm sajandite jooksul tehtud paljudest piiblitõlgetest, millest on Jumala nimi kas täielikult välja jäetud või vaid üksikutes salmides kasutatud. Pole siis üllatav, et valdav enamik nimikristlastest ei tea üldse Jumala nime või ei taha seda kasutada. Mõned piiblitõlkijad on siiski oma tõlkes Jumala nime kasutanud. Enamik neist tõlgetest on aga avaldatud hiljuti ning need on inimeste üldist suhtumist Jumala nimesse vähe mõjutanud.

Tegu, mis on vastuolus Jumala tahtega

See, et nii paljud inimesed Jumala nime ei kasuta, on tingitud ebausust, mitte Piibli õpetuste järgimisest. „Mitte miski Tooras ei keela inimest välja öelda Jumala nime. Pühakirjast ilmneb väga selgelt, et vanasti oli Jumala nime väljaütlemine täiesti tavaline,” selgitab Tracey R. Rich, kes on veebisaidi Judaism 101 looja. Tõepoolest, piibliaegadel kasutasid jumalateenrid Jumala nime.

Kui teame ja kasutame Jumala nime, siis sarnaneb meie jumalateenistus piibliaegadel levinud teenimisviisiga. Jumala nime kasutamine on esimene samm, mis aitab rajada temaga lähedasi suhteid – see on Jumala nime teadmisest palju olulisem. Jehoova Jumal kutsub meid üles arendama temaga selliseid lähedasi suhteid. Ta inspireeris südamliku üleskutse: „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:8). Kuidas on aga surelikul inimesel võimalik kõigeväelise Jumalaga lähedaseks saada? Järgmine artikkel annab sellele vastuse.

[Allmärkus]

[Kast lk 6]

Halleluuja

Mis seostub sinul sõnaga „Halleluuja”? Võib-olla 18. sajandist pärit Händeli muusikaline meistriteos „Messias”, kus kõlab võimsalt Halleluuja-koor. Kindlasti oled sa seda sõna kuskil näinud või kuulnud. Võib-olla oled sa ka ise seda sõna kasutanud. Kas sa aga tead, mida Halleluuja tähendab?

Halleluuja tuleb heebreakeelsest väljendist ha·lelu-Jahʹ, mis tähendab ’kiitke Jaahi’.

Jaah on Jumala nime Jehoova poeetiline lühivorm. See esineb Piiblis enam kui 50 korda ja on tihtipeale osa väljendist „Halleluuja”.

[Kast lk 7]

Kas sinu nimi sisaldab Jumala nime?

Paljud Piiblist pärit nimed on populaarsed veel tänapäevalgi. Mõned heebrea nimed sisaldasid endas Jumala nime. Järgnevalt toome ära mõned nimed ja nende tähenduse. Võib-olla kuulub ka sinu nimi nende hulka.

Joel – ’Jehoova on Jumal’

Johanna – ’Jehoova on olnud armuline’

Johannes – ’Jehoova on olnud armuline’

Joonatan – ’Jehoova on andnud’

Joosep – ’Jaah lisagu’ *

Joosua – ’Jehoova on pääste’

[Allmärkus]

 [Kast lk 8]

Jumala nimetusi Piiblis

Pühakirja heebreakeelses tekstis on Jumalat nimetatud mitut moodi, näiteks Issandaks, Kõigeväeliseks, Loojaks ja Päästjaks. Jumala nime on aga Piiblis kasutatud rohkem kui kõiki tema tiitleid ühtekokku. See näitab selgelt Jumala soovi, et me kasutaksime tema nime. Järgnevalt toome ära Jumala nime ja mõningate tema tiitlite esinemissageduse Heebrea Kirjades. *

Jehoova 6865 korda

Jumal 2600 korda

Issand 470 korda

Kõigeväeline (Kõigevägevam) 45 korda

Kõigekõrgem 35 korda

Iisraeli Püha 30 korda

Looja 20 korda

Päästja 20 korda

Lunastaja 15 korda

[Allmärkus]

 [Kast lk 9]

Jumal, kes suudab kõike teha

Õpetlased pole täiesti ühel seisukohal, mida Jumala nimi Jehoova tähendab. Pärast ulatuslikku uurimistööd on aga paljud jõudnud arusaamisele, et see nimi on heebrea verbi ha·wahʹ (saama) vorm, mis tähendab ’tema põhjustab saamist’.

Seepärast on tekst 2. Moosese 3:14, kus Mooses küsis Jumalalt tema nime, tõlgitud Uue Maailma Tõlkes * järgmiselt: „Selle peale ütles Jumal Moosesele: „Ma saan selleks, kelleks ma saan.” Ja ta lisas: „Seda sa pead ütlema Iisraeli poegadele: „MA SAAN on saatnud mind teie juurde.” ” ”

See tõlge on sobiv, kuna Jumal on võimeline saama ükskõik kelleks vaja. Miski ei takista teda täitmast ükskõik millist rolli vaja, et täita oma tahet. Ta suudab alati täita oma tõotused ja lubadused. Eriti on Jumal Looja, kes suudab teha kõike. Ta lõi füüsilise universumi ning tohutul hulgal vaimolendeid. Jehoova on tõesti Jumal, kes suudab kõike teha.

[Allmärkus]

[Pilt lk 5]

Reljeefil on kujutatud Hananiah ben Teradioni hukkamist

[Pildid lk 8, 9]

Jumala nime esinemiskohti

1. Taanis Lomborgis asuv kirik, 17. sajand

2. Klaasmaalingutega aken Šveitsis Berni katedraalis

3. Surnumere kirjarull vanaheebrea kirjas, Iisrael, u 30–50 m.a.j

[Allikaviide]

Shrine of the Book, Israel Museum, Jerusalem

4. Rootsi münt, 1600

[Allikaviide]

Kungl. Myntkabinettet, Sveriges Ekonomiska Museum

5. Saksa palveraamat, 1770

[Allikaviide]

From the book Die Lust der Heiligen an Jehova. Oder: Gebaet-Buch, 1770

6. Raidkiri Saksamaal Baieris

7. Moabi kivi Prantsusmaal Pariisis, 830 e.m.a

[Allikaviide]

Musée du Louvre, Paris

8. Šveitsis Oltenis asuva kiriku kuppelvõlvi maaling