Vaatleme maailma

Ahvitemp

On teoretiseeritud, et kui määratu hulk ahve toksiksid määratut hulka kirjutusmasinaid, tuleksid sellest lõpuks välja Shakespeare’i kogutud teosed. Inglismaa Plymouthi ülikooli teadlased andsidki kuue ahvi käsutusse kuuks ajaks arvuti. Ahvid „ei pannud kirja mitte ühtainustki sõna”, teatab „The New York Times”. Kuus Inglismaa edelaosas asuva Paigntoni loomaaia ahvi „kirjutasid kõigest viis lehekülge teksti”, mis koosnes peamiselt rohketest s-idest. Dokumendi lõppu toksisid ahvid ka mõned j-id, a-d, l-id ja m-id. Lisaks kasutasid nad klaviatuuri ühistualetina.

 Ohustatud monarhliblikad

13. jaanuaril aastal 2002 pühkis torm üle Mehhiko mägede, kus mändide ja nulgude otsas talvitusid monarhliblikad. Õhutemperatuur langes järsult ning külm ja niiskus üheskoos nõudsid arvestuste kohaselt 500 miljoni liblika elu. Surnud liblikad katsid puudealust maapinda kohati peaaegu meetripaksuse kihina. „Ühel hirmsal tormipäeval tabas surm 70–80 protsenti kevadel Ameerika Ühendriikide idaossa suunduvatest monarhliblikatest,” kirjutab The Miami Herald’i rahvusvaheline väljaanne. Nüüd aga varitseb neid veel üks oht. Vaatamata sellele, et Mehhiko valitsus on loonud monarhliblikate biosfääri reservaadi, hävitab liblikate asuala ebaseaduslik metsaraie. Kahjustatud on juba 44 protsenti reservaadist. Olgugi et need vaprad putukad on suutelised rändama 4000 kilomeetrit ja jääma ellu, näitab aeg, kas nad suudavad jääda ellu ka talvitusalade järkjärgulise kahanemise juures.

Hättasattunud maaviljelejad

Ühe raporti kohaselt on „roheline revolutsioon, misläbi enamikus maailma paikades on põllusaaduste toodang suurenenud, nõudnud ränka hinda: miljonid maailma kõige vaesemad põllupidajad Aafrikas on jäänud veelgi vaesemaks”, kirjutab ajakiri „New Scientist”. Miks see nii on? Alates 1950. aastate lõpust hakati juurutama saagirikkaid nisu- ja riisisorte, lahendamaks maailma rahvastiku kiirest kasvust tuleneda ähvardavat näljabuumi. Paraku põhjustasid need saagirikkad sordid vilja ületoodangu, mis tõi kaasa hinnalanguse. „Põllumehed, kel oli võimalik neid uusi sorte kasvatada, suutsid madalamaid hindu kompenseerida suurema saagikusega, ent need, kel polnud seda võimalust, kandsid kahju,” teatab „New Scientist”. Pealegi pole need uued viljasordid Aafrika tingimuste jaoks kuigi sobivaks osutunud, sest need on mõeldud Aasias ja Ladina-Ameerikas kasvatamiseks.

Ettevaatust! Unised sõidukijuhid

„Sõidukijuhtide väsimus ja unisus on meie ühiskonnas laialtlevinud ja tõsine probleem,” tõdetakse ajakirjas „Medical Journal of Australia” avaldatud raportis. Teadlaste sõnul on „uuringutest selgunud, et enam kui 20% liiklusõnnetustest langeb juhtide unisuse arvele”. Ajakirja raportikäsitluses öeldakse: „Tüüpilist magamajäämisest põhjustatud õnnetust iseloomustab öösel või pärastlõunase unisuse perioodil võrdlemisi suurel kiirusel sõitev üksik sõidukijuht. Võrreldes teiste mootorsõidukitest põhjustatud õnnetustega, on magamajäämisest põhjustatud õnnetused kõige sagedasemad alla 30-aastaste meeste seas.” Oht jääda sõites magama varitseb inimesi, keda vaevab obstruktiivse uneapnoena tuntud laialtlevinud unehäire. Ajakirja teatel kannatab sellise unehäire all „umbes 25% keskealistest meestest”. Sellistel inimestel pole ehk aimugi, kui kergesti nad sõidukijuhtimise ajal magama võivad jääda.

Sulavad liustikud

Ajal, mil Indias Pandžabis oli veehoidlate veetase hilinenud mussoonvihmade tõttu üldiselt madal, oli veetase Sutlej jõel asuva Bhakra tammi taga võrreldes eelmise aastaga peaaegu kaks korda kõrgem. Miks? Peamine Sutlej lisajõgi voolab läbi piirkonna, kus on 89 liustikku, kirjutab ajakiri „Down to Earth”. „Mussoonvihmade hilinemine tõi kaasa liustike kiirema kahanemise. Pilvede puududes on liustikeni jõudev päikesekiirgus intensiivsem. See koos äärmiselt kõrgete temperatuuridega põhjustabki kiiret sulamist,” selgitab liustikuspetsialist Syed Iqbal Hasnain Jawaharlal Nehru ülikoolist. Ekspertide arvates võib selline sulamine tuua kaasa liustikujärvede ülevoolu. Pealegi võib liustike kahanemine tähendada seda, et tulevikus veevarud vähenevad, see aga kahjustab energiatootmist ja põllumajandust.

Soov hea välja näha

Austraalia osariigis Uus-Lõuna-Walesis „diagnoositakse aastas 2850 uut nahavähi juhtu ning 340 inimest sureb nahavähki”, annab teada „The Sydney Morning Herald”. Victoria vähinõukogu uuringust selgub, et neljandik – 10-protsendiline kasv kolme aastaga – Austraalia elanikkonnast võtab parema väljanägemise nimel aktiivselt päikest. Ajaleht jätkab: „Uurijatele selgus murettekitav fakt, et enam kui 60 protsenti teismelisi taotles teadlikult päevitust ning kolmandik inimestest väitis, et see annab tervema enesetunde.” Supermarketid müüsid eelmisel aastal mõningaid päevitust soodustavaid emulsioone 18 protsenti rohkem, samas kui päikesekaitsekreemide läbimüük ei suurenenud. Dr Robin Marks Austraalaasia Nahaarstide Kolleegiumist märgib, et mõningate inimeste arvates pole naha aeglane pruunistumine ohtlik. Kuid „nahavähiekspertide väitel on äärmiselt ekslik mõelda, et päevitamine, ka pruunistumine ilma nahapõletuseta, pole ohtlik”, kirjutab ajaleht. Dr Marks hoiatab: „Pruunistunud nahk on justkui haavakude – see näitab, et midagi on korrast ära.”

Jaapani keel ohus

Võõrsõnad tungivad tulvana jaapani keelde, tekitades eriti just eakamates jaapanlastes emakeele suhtes segadust, teatab „The Japan Times”. Võõrterminid, enamasti ingliskeelsed, moodustavad nüüd juba 10 protsenti mõningate sõnaraamatute märksõnadest. „[Jaapani keel] on muutumas mõistetamatuks,” kurdab üks 60-aastane naine. „Mõnikord ma tunnen juba, et oma emakeele mõistmiseks läheks mul tõlki vaja.” Noored, poliitikud ning meedia-, spordi-, moe- ja kõrgtehnoloogia alal tegutsevad inimesed on hakanud innukalt tarvitama võõrsõnu, mis justkui peaksid „lisama uudsuse ja kütkestavuse võlu”. Kuid need laensõnad kirjutatakse peamiselt võõrsõnade jaoks mõeldud katakana kirjas. Seetõttu jäävad need terminid „oletatavasti pikaks ajaks võõrasteks”, on ajalehes kirjas. „The New York Times” kirjutab, et mõningais jaapanlastes „tekitab nördimust mõte, et moodsas jaapani keeles võib moodustada terveid lauseid pelgalt Lääne sõnatuletistest, välja arvatud mõni üksik jaapanikeelne tegu- või abisõna”. Üks sotsiaalseid tagajärgi on mõningates perekondades laienev suhtlemislõhe.